ongi head j6ulud!

Pyhade ajal l2xid teised 2mma manu.Mina mitte. Kyll oli hea. Niipalju rahu ja ruumi nt cymbidiumite istutamisex ja oma lemmikmusa k2iamisex ei saa iga p2ev. Ning sa saad rahulikult vihastada, keegi ei se ga.

H2id j6ul!

Mul on rasqsi kirjutamisega, seep2rast teen lyhidalt.
Kallis rahvas, kellega mul on olnud au koos aega veeta v kaupa vahetada. T2nan teid meeldiva aasta eest &soovin uut & paremat. J2tkake samas vaimus!
Parimate tervitustega, teie kaaren.

Räme kopikas

Kuna blogger ei lase mul omaenda plogi kommida, siis pean veidi siin ropendama.
MK, ma ütlen seekord su oma sõnadega: sa oled teadlikult, meelega, seda nautides teinud väga palju haiget inimestele, kellele sa oled tegelikult oma jagu tänu võlgu. Jm blaa-blaa. Ylalpeetav ning oma (ennast ylalpidava) naise kallal v2givalda tarvitav jorss tuleb mulle, v66rale inimesele, arvet esitama, lubage homeeriliselt ja sardooniliselt naerda. See mees peax nii m6negi asja eest juba kinni istuma, mitte aga syytu n2oga lollusi pritsima.

Väikekodanlikku ininat

Hiljaaegu vabanesin ma täiesti kogemata mõnedest oma sõpradest.
Yhega tekkis yletamatu eriarvamus mh selle kohta, et mida ma kõik tegemata olen jätnud (teise prillide läbi). Mõistlik olex ju... vahet pole. Pisemgi eriarvamus v vale liigutus võib vallandada oxi & lehti rabiva tormi, kusjuures sinul ei ole kunagi üigus.
Teisega ei saa me enam iial jutule selle pärast, mida ma kõik teinud olen (teise prillide läbi). Mõistlik olex ju lahket kohtlasevõitu naiskat etendada & Mehe (tegelt aga mistahes meessoost isiku) millist iganes liiki tähelepanust meelitatud olla on ju tore, see on väärt väga suuri järeleandmisi...
Kolmas sõberanna on ilmselt pettunud, et majas on kyll mees, kuid ikka veel ei ole maja, kõrvalhooned & mullatööd valmis. & lapsed ka veel lagastavad... Niimoodi on ju kole, rõve & raske... Mõistlik olex ehk korteri peale mõelda...
Kõigi nende radade vahel kulgeb veel 1 tee, mille vastu keegi tegelikult huvi ei tunne, & see on päris elu. See on habras tasakaal, mis kõigub minu tegemata tööde & veel elusolevate seljaaju harude vahel. See on purre, mille all sygavikus on kodutus, ajalooline ylekohus ning laste soopõhine eelistamine/tõrjumine, aga mille teises otsas, kuhu ma just jõudma hakkasin, on kodunt väljakihutamise hirmuta pere, kus kõigil on omad huvid, oskused & õigus ning võimalus alandusteta (& sugugi mitte pereliikmete poolt) oma asja ajada.
Veel kymps nooremana nutaxin ma palavaid pisaraid, et näe, mind ei mõisteta, kõik teised on neile tähtsamad, & ilusad silmad on olulisemad kui millegi huvitava tegemine, aga praegu on mul täiesti yxkõik. Minu peas on terve maailm, & see on suurem, kui see, mis väljaspool.
Ma võin olla täiesti sõpradeta, aga see-eest ei pea ma taluma, et mind koheldaxe nagu lihakänakat poes. Inimesed on muidugi toredad & huvitavad, oskavad paljusid asju, aga suhtlemisel on mõtet ainult siis, kui see huvi on vastastikune & pikemast suhtlemisest synnib ka muud peale jutu. Kui ma selle nimel peaxin veel lolle hinnanguid, alavääristavat sildistamist & käperdamist taluma, siis kellele see hea & kasulik olex? Aga palun mitte vastata stiilis: me ju kutsusime, me ju teeme. Teatavasti on nt muusika tegemisex vaja elementaarset muusikalist kuulmist, sest niisama jörisemine mind enam ei rahulda - vajan seda pauerit, mis tekib pilli hästi valdava inimesega koos mängides. Mistahes muu yrituse kordaminekux on maru hea, kui pole pidevaid probleeme korralduse osas v nördimust sellepärast, et keegi keeldus kuskil alasti olemast...
Inimesed on yldse mõnikord liiga alandlikud. Ma ei hakka tooma räigeid näiteid topeltmoraalidega yle kyllastunud Tartu Prokuratuuri töötajatest, kes korraldasid mulle tasuvast töökohast ilmajäämise ning Kaitseliidu liikmestaatusest väljalangemise, samasuguseid suhtumisi & nõudmisi mistahes mõttes nõrgemal positsioonil inimestele on kõik kohad täis. Inimesed, kes minu peale on väga-väga kurjad, ei olex seda teps mitte mu meessoost abikaasa peale, tema puhul on igasugused põnevad hobid vägagi teretulnud, samuti on oma pere huvide kaitsmine ju mehe kohus, exole. & see pole mingi luulu, see on paljudest vestlustes poolkogemata välja tulnud yldlevinud suhtumine. Veel olen järeleandmatult kuri inimeste peale, kes teisi pidevalt lollidesse olukordadesse sätivad, kuid leiavad, et neil on sellex täielik õigus, sest Nad on ju suuremad & tugevamad. Vabandama peavad alati nõrgemad, ytles kunagi keegi, keda ma ei pea tundma.
Sõpru saab valida & räuskajad-kuritarvitajad elimineerida, sugulastega on natu keerukam. Mul on siiski olnud enamasti head sõbrad, kellel pole vajadust teisi alandada, vägivallatseda ega manipuleerida, aga elu on teinud oma kurja tööd. Ma pole enam see ullike, kes raasukese tähelepanu nimel teeb kaasa lihtsalt suvalisi või lausa alandavaid asju, kes lubab endale & enda kohta öelda mida iganes, "sest peab kena olema".
Mul on kurb vaadata yhte peret, kus mees on naisega aastaid mänginud. Muidugi on igas peres eriarvamusi, tylisid, teineteisest eemaldumisi, aga kui pere nõrgematega tehaxe järjest egoistlikumaid asju, millele tuju möödudes manipuleeritaxe ka kiire andestus, siis jätkuv leebe andestamine & järeleandmine aina kasvavale manipuleerimisele on jube mitmes mõttes. Mees suhtub täiesti jultunult asjasse nii, et "Minu naine oli sellega nõus, & kõik peavad vait olema".
Öeldaxe, et pole sinu asi, igayhe oma elu, ära torgi, blää-blää.
On kyll minu asi, kui kodus manipuleerimise & karistamatusetundega harjunud mees ka võõrale, sh mulle v mu alaealisele tytrele (rääkimata teistest võõrastest naistest) teeb samasuguseid märkusi, mis on otseselt ahistamisena võetavad (inimese kehasse & suguelusse puutuvad ryndava tooniga "mängulised" kysimused). Sest kodus on kõik lubatud, & naised ikka annavad andex, see on ju nii tore.
Enne seda, kui ma ise ärritusin & juba minusse puutuvas, millega rikkuja keeldus tegelemast, ise silmakirjalikult asja "viisakat" kordaajamist lubades tegelikult aga labaseid valesid & syydistusi pildudes, oli mul võimalus pikka aega, aastaid, õnnex asjast vähe osa saades, aga nö tunnistada seda, kuidas ilmselt yxikud märkused muutusid aja jooxul aina jultunumax & demagoogilisemax, kuni jõudsid korduvalt suuremate tylideni, millest kummalisel kombel järeldusi ei tehtud.
Liiga paljud inimesed on öelnud, et nendega on valesti ymber käidud, või et asi on väga yhele poole viltu. Aga need inimesed on ju "keskealised klimakteeriumis mutid", "kadedad" (millele???), "valetavad", "mis nad ka teavad", "torgivad teise elu" jne jne, olgu vait & ärgu segagu.
..................................................
Kurat, mitte yhtegi naist & last ei tohi lõhkuda, mis siis, et jõud yle käib.
& mix peavad teised inimesed lausete & piltide kaupa tsiteerides eraldi avalduses korrektsust kerjama? & ebasoovitavaid seoseid loovalt lehelt eemaldamist? Mis värk on?
...................................................
Sugulastega on kyll vahest nii, et "Minu Tytre Mees Ehitab Juba 3. Maja, Aga Sinu Lapsed On Kõik Rotid"-juttu aetaxe keset synnipäevalauda... konkreetse jutuajamisega lõppes samuti 1 sõprus, kuna just majaperenaise enda lapsed olid need ilma 3 majata. Enne seda aga oli aastaid viisakat ärakuulamist, kui iniseti miniate-väimeeste, lapselaste, peretuttavate riietuse & teatriskäimise-mittekäimise vm kallal... virina kogus kasvas laviinina, sest kritiseeritav kuulas kenasti kõik ära, ei tahtnud sõbraga tylli minna... kuni otsese isikliku ryndamiseni, millega mõõt kuhjaga yletati. Nyyd on "sõbranna" läind, rahu majas.
Lahendamatuid erimeelsusi on kõige parem & säästvam klaarida neid vältides. Inimene ei saa mulle kallale karata, kui ta on piisavalt kaugel. Kui ma ei pea kellelegi kogu aeg vastikuid järeleandmisi tegema, siis jääb rohkem aega tegelda iseenda remontimise & ylesehitustöödega. Kui ma ei pea pyhenduma oma soo eripärade rõhutamisele & kunstlike eripärade kujundamisele, siis saan seda tõhusamalt tegelda asjadega, mis on olulised & omased kõikides sugudes, vanustes, rahvustes inimestele.
Kõigepealt oleme inimesed, alles seejärel rahvad. Minu elu elanud inimene ei saa teisiti arvata.

Rootsi kunn koju kätte!

Yyrike põhjamaa suvi on läbi. Mu elus lõppes järjekordne põrandal magamise periood, mis asendus Puust Voodis Magamise Ajastuga. Usun, et prouased Karma ning Maaja selle kohta midagi head ytlevad.
Tollestsamast põnevast bhutiigist, kust see voodi (tegelt raam, millele tuli ise põhjalauad lõigata ning lisada oma vedrud) pärineb, olen ostnud ka oma lemmiknoa. Hea valuteras, hr-sed Karlsson & Nilsson, Eskilstuna & lõvi pilt.
Mu maailmas on ka mõned meeldivad hullused, mis mujal maailmas kuuluvad tegelt täiesti normaalsete hobide hulka. Muidugi pole mul kellegagi kõva häälega võimalik rääkida rhyncostylise varieteetidest & leedukate tillandsiatest, koolihariduse ajalugu ega riigiasutuste tyypprojektide piirkondlikud erinevused 18-19 saj ei huvita samuti kedagi. Aga see-eest on meil juba kritiseerimatux kombex, et ka naised istuvad vajadusel autorooli v keelduvad ebavõrdsest kaubavahetusest.
Meile on paljud asjad, oskused & kombed jõudnud rahulolematust tekitavalt hilja, kuid inimesed on toiduhankimisest ylejäävast rohkest ajast õppinud otsima asendustegevusi, et suunata oma kyttimiskirg, soojätkamise himu ning surmahirm mitmekesisematele & pikematele radadele.
Võixin kunstiliselt öelda, et autosõit on sex, majaehitamine surmahirm ning loodus (& materjali)teadused kyttimiskirex. Mäletan aega, kus ma kodutu, mõistusetu, haige & lootusetult õhukesena niisama ringi hulkusin. Öeldaxe, et noorus on ilus aeg. Sest noorel inimesel on elus vähe kõhklusi & valikud on lihtsad. Mina seda aega oma elus tagasi ei taha, sest valikud olid halvad & väga halvad. Seal, kus praegu on suure vaevaga õpitud kombed & elementaarne toimetulek pluss mõned ilusad eriteadmised, oli haigutav, kibe tyhjus & ahastamapanev lollus - ning ähmane teadmine, et sul on midagi väga olulist puudu.
Ma hakkan juba õrnalt tundma, kuidas on elada, kui sul on kultuurikiht, teadmine ainetest & liigutustest. Et sa suudad sind kõnetavale inimesele otsa vaadata, mitte ei otsi paaniliselt põgenemisvõimalust. Et sa tohid keelduda vastikust asjast, mitte ei anna sisemiselt karjudes teise tahtmistele järele. Sul on huvi teha täna midagi toredat & toimetada kasulikult, mitte paaniline & valus vajadus peitu pugeda & mitte millestki midagi teada. Sa elad tuultpidavas toas, ehk on ruumi isegi käsitööd teha v palmi kasvatada, & toal on värv seinas ning pestav põrand, ning keegi pole huvitatud sinu kiirest väljakolimisest. Su nuga LÕIKAB, mitte ei rebi ega lömasta toiduaineid; jalgratas & auto SÕIDAB, mitte ei raiska ihu/sõiduki vedelikke ega lagune iga jumala sõidu ajal; mööbel SEISAB & KANNAB, mitte ei loxu-kõigu-lagune pidevalt. Ning riietel on värv, vorm & lõige, mitte ainult kotakas kude, mis keha kuidagi ära peab katma.
Ka inimesed võixid olla puust, kivist & rauast. Mitte mingist pudrust, mis seab yhtedele suured & fantaasiarikkad õigused, teistele põmst ainult kohustused. Ahjaa, õigus vaikida on kõigil. Ning õigus saada vaikides kuritarvitatud.
Irooniline, et inimeste võrdsete õigiuste & võimaluste poolt maailma yhe parema paikkonna Rootsi päälinna järgi on saanud oma nime ka kurjategijate ohvrite ellujäämisstrateegia, mille järgi on kasulik (& vbl ellujäämisex ainus viis) nõudmiste esitajaga kaasa tegutseda & sellele sympaatiat väljendada. Stockholmi syndroom.
"Kuldset rootsi aega" e stabiilset majandust, millest kõik yhiskonna kihid märkimisväärset kasu said, ei mäleta enam keegi.
Rootsi terase on välja vahetanud idamaine korduvkasutatud toorainest & vilets metallitoodang.
Meie oma seppade kogukond on nii pisike, et neid yldiselt peetaxe haldjatega sarnasex eluvormix.
Ehk jõuame viletsast idaeuroopa-orjariigi narratiivist sinnamaale, kus meistrid & töökojad elus suudavad pysida, mitte ei anna põmst kogu riigi sissetulekut suurte välismaa firmade allhanketööstus pluss yxikud väheedukad brändid & tooraineexport.
Siis on mul ka midagi põnevat teha. Varsti pean ma hakkama jälle rahateenimisele mõtlema, aga Neil on mulle pakkuda liinitööd eurotehases, kvalifikatsioonidele mittevastavat lihttööd, või siis okkalist & niipea mittetasuvat põnevat eneseteostust armastatud erialadel.
Yhel päeval aga olen ma nii vana, et keegi enam mu kohatuse, koleduse & paxuse yle mõtteid ei väljenda. Siis ma olen ainult vana, ning paljud hobid on vanale inimesele kergesti andestatavad, ning mu jutt ei lähe enam tõesti kellelegi korda. Ma luban, et võite kogu mu toidu endale võtta.

zen

Kas teil ei teki aeg-ajalt tunnet, et aasta on jälle 75, te olete veel õndsas teadmatuses kirjaosqsest & silmapiiritagustest imedemaadest, taevas on värskelt pyhitud ning puulehtede värin on maailma ilusaim asi?
Mitte, et mu elus olex kõik parim, turvalisim, muretuim. Lihcalt - õpin jälle detailidest rõõmu tundma, leidma tuge asjadest, mis ei muutu ka siis, q sinu silmavalguse qstutab sulle lagipähe lajatav saapatald. Qlge koos jõega, siis lainetus ei löö su laeva ymber...
Praegu ongi jälle 30 aastat vana valgus akna taga. Mõned asjad saavutavad su elus
õige mõõtme alles siis, q nad on tänasest hetkest piisavalt kaugel. On aga asju, mis ei mahene ega parane ka aastakymnetega. Me ei peagi kõigest yle saama ning qritegusid ei pea andestama. Kysimus on ainult selles, kas ma täidan iga oma vaba hetke ning mõttepausi negatiivse emociooni, viha edasikerimise ning sisemise kiunuga, v suunan pilgu tulevikq, tuletan meelde põnevaid ideid, harin & parandan ennast? Saatuse vang v vaba inimene vabal maal? Alati valmis pexu kannatama & mõnuga ebavõrdsesse kisklusse tormama, v lahqma viisakalt, q su kysimustele ei vastata? Kaua qlub aega, et kasvatusega koos saadud negativismist & enesehävituslikqsest kasvatada tulevikqvaatav ning kõike elusat säästev mõtteviis? Millal saab kyyrakast traatmehikesest vapper tinasõdur?
.....................................
Oscin hiljaaegu lehe "KesKus". See leht on mu lemmikleht peale ML. Kahju, et see nii õhuke on % harva ilmub.

kodumaa käru peal

Eemaldun valguse kiirusel civilisacioonist. See tähendab, et inimesed, kes mulle qnagi väga armsad & olulised on olnud, astuvad oma eludega edasi, ning meie rajad kaugenevad yxteisest. See tundub olevat paratamatu, sest igayhel on oma kohustused, vajadused ning huvid, mille vahele on aasta aastalt yha raskem kiiluda arusaamist endast erinevast. Ning mina ei suuda pikalt-laialt rääkida oma armsatest asjadest & tegemistest, q on teada, et teisel pole võimalusi, huvi v mõlemat. Ning pärast tassikest teed saabub vaiqs. Helisevad sõnad, qid sulle öeldaxe ridade vahel: Sa ei sobi siia. Sinu asjad ei huvita meid.
......................................
Siinpool civilisaciooni serva toimub aga algeliste meetoditega kodumaa kaunistamine. Ma yritan käepäraste vahenditega, st käru ning labidaga 1) saada paremax inimesex, 2) käia hästi v vähemalt väärteomenetlust mitte esile qcuvalt ymber oma ligimestega ning 3) teha silmale talutavax oma ymbruskond. Selle viimase asja kohta peab ytlema: q seda suucid meie esivanemad, siis suudame ka meie. Qid aastate jooxul on selgex saanud asjaolu, et meie maja oma ajaloo ning olukorra juures vajax suvalise lappimise asemel asjatundlikq renoveerimist, siis olengi hakanud poiste haltuurategemise kombesse karmimalt suhtuma. Olgu kas täisrenoveerimine v säästev säilitamine, aga huupi ning suvalistest materjalidest konstruxioonide lappimist v pindade tekitamist ei või olla. Aga see on kahjux teistele inimestele arusaamatu - ikka mix te kipsiga yle ei pane, mix te seda v teist ei tee. Aga vaat sellepärast, et nt lubimördist asja ei või cemendiga yle valada. Ega puitu suvalise plokiga vaheldumisi paigata. Ega aastaid põõsas vedelnud lauajuppidega siseruumi teha. Jne jne jne jne.
Yhesõnaga, harin ennast muinsusesemete teemal ning tänan jumalaid, et ei kiirustanud kõike plaadiga yle panema, ning et abikaas ei tunne maja vastu erilist huvi - vana puit siiski ON ilus & tänapäevasest hoopis erinev töövõtete valik & ehitusqltuur ON märkamist & säilitamist väärt.
Midagi mu häädele sõpradele kyyniqtele: ansambel Kulo on teinud laulu "Ahvid ehitasid maja". Sellega tervitan kõiki, kes usinasti tegucesid Veneecias San Marco katedraali taastamisel, neid, kes leiutasid betoonikäru, ning annan teada, et siiski armastan hr Fiskarsi.

miljon värvi

Vrdl Tartuga (või mistahes muu, aga kindlasti rohkelt sademeid nautiva kohaga) on siinkandi ilm väga, väga kaunis, pilvitu, soe. Täna aga on taevas hallikas, ilmselt qskil sajab paduvihma. Tere, päike, pean aga mina ytlema.
Elus, väega aeg. Sellest tuleb võtta iga hetk, igast päevaajast peab osa saama, sest elu on ainus elu mõte. Meie, inimesed, oskame kyll ka talvel oma eluruume valgustada, suve meenutusex tuua tuppa lõunamaa asukaid, aga taeva valgus on ainus ning jäljendamatu & sellest ilma jäämine mistahes põhjusel on ugrile qrb ning kahecusväärne. Välja tahan, iga hinna eest välja.
................................
Õhh. No ei suuda kirjutada. Mistahes meeldivad v hingelõikavad asjad kaotavad oma tähcuse, q pilgu tõstan. Elus, lopsakalt haljendav maastik täidab kogu mu olemuse, vallutab meeled & suunab mõtted Elule. Ning ma ei juurdle, ei piinle abstraxetes mõtetes, elu inetuses v tegemata tööde pikas nimekirjas, vaid olen. Nagu puu, nagu kivi.

mind ei ole siin

ma olen seal

palav armastus

Suvi algas hullumeelse troopikanädalaga. Qna mul on mõned lõunamaa taimed, siis suucin soojalaine yle elada koos vandaliste &t troopika-asukatega mõnuledes. Sooja, valget ning elustavat oli oodatud pikka aega, nyyd on see siis käes.
Eelmises postis kirjeldatud entroopia on mõnevõrra qju muutnud. Oscin mõned kõvemad transpordivahendid & tööriistad ning korraldasin materjalide paigutuse ymber e kärutasin kraami alla hoovi niimoodi, et majaymbrus on enam-vähem OK. Krunt on meil niisugune, et tehnikaga hoovi ei pääse, kõik tuleb käsici laadida. Mind häirib oluliselt vähem kaootiline tuhaplokihunnik vana laudavundamendi kõrval (andke andex, ma pole laotõstuk) ning sorteerimata puit qri ees. Ehkki hoovi pinnase tasandamine, kärutamine &ms on pooleli, sest mees reageeris mu ettepaneqle qri II osa ehitada veidi liiga kiiresti, irw, ka yllatasid oma suurusega vundamendikivid, mida me isegi 2-kesi ei jõudnud liigutada. Aga mu abikaasi head tahet peab austama. Ning asjaolu, et meil siin kohapeal ei ole MITTE MIDAGI. Iga qradi lauajupp ning kruvikilo tuleb qskilt OSTA ning KOHALE TUUA. Sorteerimata puiduvirn rõõmustab mind sellepärast, et pole mitte kalli raha eest ostet sinet täis, suvepuidu-hädadega osalt hallitav & kiireltkõdunev saekaatri pask, vaid meie seast lahqnud äiapapast maha jäänud ilusa, seenevaba korraliq qrimaterjaliga, mida Papa ise ei jõudnudki yles lyya. See puit on nii ilus, et mingi osa sellest võtan tööriistariiulite jms parema tegemisex, q höövlit kannatab. Ma armastan korralikq vana puitu, yle selle pole yxki teine mööbli- ega ehitusmaterjal. (Kivide hyvedest teinekord, exole.)
Lastel on koolid & aiad läbi. Nyyd ootab ees 2 1/2 qd tegusat suve koos hõimlastega. Hommiql putru vms, mida EI TAHA, lõuna ajal salatit, pastarooga vm sööki, mida EI TAHA, ning õhtul PALUN SYYA. Aga paar esimest meciqt päeva asenduvad peagi tervisliqma rutiiniga, qs syyaxe peaaegu kõike, mida potike keedab.
Mulle meeldib, et lapsed ka kodus saavad olla. Muide qmbki meist, vanematest peab veel päris mitu aastat väh 2 qd suvel lastega kodus olema, sest aialapsi ei ole juulis ega augustis qhugi panna, samuti on väixematel koolilastel ohtlik omapead jääda, variante, st hoidjaid pole. Qna kodus on samuti palju tööd, aga meie lapsed on juba päris asjaliqd, siis ei ole see tegeliqlt sugugi paha. Mulle meeldib, q rahvas toimetab, aeg-ajalt saan kellegi endale appi qcuda, või pean riistad käest viskama & midagi õpetama, seletama, andma, lahendama.
Vahepealne pikk paus plogimises tuligi õuestoimetamisest. Ka ei viici, suuda ega pea enam vajaliqx kirjutada nii stiilipuhtalt, qjundliqlt, poeetiliselt &m ambicioonikalt, q mõne aasta eest. Elu on päris mitmed sakid, soovid, vajadused, osqsed sundinud kõrvale panema v ära qlutanud.
Mõndagi ilusat tuli meelde, q paari päeva eest ämma pool aiapidul olime, noorele sugulasele ylikoolilõpux lillekest viimas. Mees käskis mul kitarri kaasa võtta. Selckonnas aga oli veel 1 pilli valdav noormees ning õhtu qjunes ysna meeldivax. Mul oli yle väga, väga pika aja kellegagi elusast muusikast rääkida, qna pillimängijaid meie peres rohkem pole. Qid lauluviisi võeti yles hää meelega. Muusikas on midagi asendamatult ilusat & hingeravivat.
Mul on väga mitmetest oma elus puudu v vigasex jäänud asjadest sigakahju, qid teatud valusat rõõmu valmistab teadmine - parem hilja, q mitte qnagi, ning peaaegu kõike on võimalik osta & teha, eriti tervist. Lõpetusex - ma ei ela teistele, vaid iseendale & oma lähedastele. Kogu mu imeilus, rõõmus, suur & sõbralik maailm on mu peas ning ma ei pea seda qskilt ocima minema. Rõõmu viiulihelid murendavad valu.

pehmed asjad

Mulle meeldib, q särk on pehme mõnus & mõjub mu seljas nähtamatult. Muidugi võix ta kergelt lõhnata, see hoiab mul meeles, et mul on siiski ka keha, mille eest tuleb hoolt kanda & mida vahepeal kaunistada nagu igat muud asja siin maailmas.
Kes, qs, pagan, ning mille qradi pärast mõeldi välja riiete pressimine & triikimine? OK, ma saan aru, et õmblemise processis on see vajalik, et kangatykid korrexelt kokq saax panna. Aga seljariie? Kogu euroopa oficiaalne mood, ylikonnad, jakid-vestid-särgid eeldavad triigitust. ka lipsud ning rätid. Chanelist me ei räägi, tema qdumkostyymid töötavale naisele väärivad omaette austusavaldust, aga PRESSITUD räcepariided ning triiksärgid... q teiscugune olex Vana Maailma riietusemaailm, q polex triikimiskohustust!
Täna sadas meil I kevadvihm. Lume alt sulab välja igasugu jõledaid, roostes, haisvaid, segamini pillutud ning muidu vihkamisväärsid objekte, mida mu pere eelmisel aastal hoolega kollexioneeris & millest ma jõudsin ära koristada aint osa. Sel aastal ma enam nii ligimestarmastav ning kõikeandestav pole - kes pildus sodi laiali, las sobrab ise poris, ning karpraua, klaasi & puidu koht EI OLE kuluheina & muda sees, vaid qivas kohas katuse all. Ma tahan, et maja ymbricex muru, mida ka niita saab, ning et trimmeripea ei kriixu v lattniiduki hambad ei ragise pidevalt traadipundarde, vanade autojuhtmepusade vm sita ocas, mis nagu iseenesest tekib igale poole. Ma tahan suvalises kohas muru pääl lamada, mängida, lapsi jalutada, midaiganes. Ning katkiste asjade hunniqd toovad õnnetust, halvad asjad tõmbavad ligi teisi halbu asju. Pealeselle on see lihcalt kole. Ning naabrid kasutavad mu mehe laialipillutud sitta minu halvustamisex, ka see pole väga tore.
Mõtisklen oma bussi teemadel. Me ei saa yle ega ymber asjaolust, et qna meil pole siin kohapeal meca ega isiklikq raua- & ehitussegutehast, siis tuleb kõik qskilt kohale tuua. 1 teatav asjamees ei taha koduasjade peale eriti mõeldagi, aga see ei muuda olematux vajadust maja pesuruumi, uute lagede-seinte-põrandate jm jaox tonnide ning kantmeetrite kaupa materjali kohale sõidutada. Asjamees ei mõtle sellele, et sõiduautosse ei saa toppida rohkem q 1,5 meetrist ning mitte eriti laia asja ning kaalu ei või ka eriti anda. Aga nii mõnus on mitte mõelda...
Nyyd on käes tõehetk, et iga asi maxab. Mis aga maxab, on vaja ette planeerida. Panen vastuväiteid qlamata (aga õlut! aga praeliha!) eriarvele tuludeklari raha ning korjan juurde, et tõelisest rauast ning reaalset kandejõudu omav massin jälle käima saada & sel aastal veel mitme asja jaox materjalid ära tuua. Ma ei pea kahecema "lastega maanaise jaox liiga suure & uhke auto, lastega maanaine sõidab tavaliselt 20 aastat vana audi 80-ga ju" ostmist, sest tegu pole nö esindusmasinaga, vaid levinud mudeli ning mõõdukate hooldusqludega mahtuniversaaliga, mis oma nime ka õigustab (vrdl päris kaubabussidega, mida isikliqx tarbimisex pidada tõesti kallis on), eelkõige tugeva tööloomaga, millega vajadusel kogu pere sõitma mahub, rääkimata tuleviqs ehk oma ettevõtte tegemisest - & paraq siis jälle ilma oma transpordita ei saa. Praegune käigusolev universaalkerega ford, millega mees linnas tööl käib & ma väixemat majakraami toon, ei ole enam peresõidukix qigi mugav, sest teatavasti on sõiduautode tagaistmed kyllaltki kicad, 2,5 inimese jaox, aga meil peab mahutama 4 pluss väh 2 turvaistet lastele - kas pole liig.
Kysimus pole isegi selles, et raha pole, kohe yldse ei ole. Q jätqb iga päev suice & 2L õlut osta, siis järeliqlt on raha kõvasti yle. Samas, q majas IKKA VEEL on katuse harjaplekid & mitu muud aastaid targutatud, aga kohe unustatud asjad puudu, vundament karjub parandamise järele jne. Ma leian, et yhiskonna poolt loodud õrna, hella, järeleandliq, alati andestava ning teeniva naise qvand on järeleproovitult läbinisti vale & soodustab yhiskonna ressursside, sh laste halba kohtlemist & vilecuses hoidmist. Meie pere & kogu inimkond vajab konkreecet, ettemõtlevat ning mõnevõrra järeleandmatut naiseqvandit, kes Mehe Lõhna peale arust ära ei lähe, vaid hooliceb ise selle eest, et perel olex, qs magada, pesta ning qidas väärikalt yhiskonnas osaleda. Ka siis, q peab ytlema karmi sõna & teisele vägisi kellu pihq pistma. Ilusad tyhjad jutud ei maxa midagi, aga oi q palju nende nimel välja kannatataxe.
Eile oscin endale kalcukast ilusad rohelised qmmiqd, ilusa rohelisekirju suveteki ning pärast ilusa roheliste õitega (allahinnat) Andre flamingolille. Lumi on sulanud, suured teod ootavad. Õunapuude remont, sh lõikamine & vahatamine, sest sel aastal ei jäänud yxki õunapuu jänestest närimata. Mu mitme aasta töö vajab suures osas ocast alustamist.
Õue mängima! Õhk on värskelt pestud & ootab meid lendama!

mälutud mälu

Hommiql vara, nii pool 5, ajas väike laps mu yles. Tavaline asi - syya, tekki, turvat. Nyyd vahin seinal kasvavaid päikesetriipe & reanimeerin & sorteerin oma mälu ladestusi (Pilt veebr lõpust 2011, II laps suuremas lastetoas, kirjutuslaual on remondi eest varjule toodu triipika & troopika).
Jann pole mul I laps. Ometi on teiste laste titaiga meelest kadunud. Ex seegi on looduse trikk, mis instinktidesse & meelelistesse kogemustesse puutub - civiliseeritud & mõistusega nauditavat asja suudad sa hiljem meenutada ning kogemusi võrrelda, qid mis puutub puhtalt keha poolt ette võetavasse, kas siis tõelise nälja qstutamisse, sugu tegemisse, kohutava hirmu kätte sattumisse vms - terav tunne on alati ainulaadne & uus, qstutades kõik eelneva. Mõnikord nii terav, et inimene jääbki selle sisse, muu maailma jaox suletux.
Olen kaceliselt kindlax teinud, et oman vähemalt talutavat mõistust. See tähendab, et erinevad elu syndmused saavad läbi mõeldud ning konspekteeritud. Lihcalt elust läbi libisemise ees on analyysitud elul 1 eelis - pikemas perspektiivis muuhulgas paremad valiqd & elujärje paranemine, qid 1 hind - kogemuste koorem. Olen palju nämmutanud asjast, et elu jooxul koguneb inimesele selga elatud elu koorem nii fyysilises (lylisamba- &m liigeste probleemid aastakymnetel tehtud töö rasqsest) q ka vaimne. Inimene ei saa täieliqlt unustada elu jooxul kogetut, head kogemused võivad kyll korrax rõõmustada & aidata õhtut kaunistada, qid halb kogemus on ylim - see paneb ellujäämisinstinktid tööle, teeb meele teravax, qid väsitab & sulgeb meeled palju muu tarbex. Inimese mõistus allub keha teadetele - q keha tunneb, et oht on ligi, vaenlane seljataga, siis mõistuse jaox muud elamused tuhmuvad. Iga teise inimese poolt tehtud liigutus tundub olevat rynnak, lähedane & pereliige soovib sulle kindlasti halba v niisama kiusata, kogu maailm on täis vandenõusid & sinu vere järele nuuskijaid. Sa käid, selg kyyrus, iga mahapudenev ese või teise inimese pöördumine ehmatab sul sydame qrq & karvad turri, sa vallandad enesekaicex sõimuvalingu ning pyyad ennast näidata kogukama & tugevamana q tegeliqlt oled.
Kas tõesti enamus inimesi elabki pidevas ohuseisundis? Titapõlvest saati, q omaenda vanemad tekitavad pidevalt hirmu, syy- & hyljatustunnet, kogu pubeka-aja ebakindluse & paanika, qni täiskasvanuni välja, kes omakorda lapsepõlves kogetud pidevat eiramist, tõrjumist, kiusamist nö tagasi pyyab teha & nyyd ise tugevam pool olla. Ning teise inimese qlamisex & mõistmisex tegeliqlt jõudu & tahtmist pole - omaenda qrivaimud sunnivad kõiki, kellest jõud yle käib, alla suruma.
Qidas tunneb ennast minu pere? Q ma ise olen saavutanud pärast kõiki hirmu- & häda-aastaid teatud usalduse teatud nähtuste & inimeste vastu, siis qidas ma suudan ikkagi oma lähedaste jaox turvaline olla? Kas minu qrivaimud on algainetex tagasi lahtunud või märaceb mõni ikka veel?

raadjo

Ma tahaxin allpoololevat inimõiguste & -kohustuste-teemalist posti kogu maailmale qlutada. Õnnex on meil mõtlevad ajakirjaniqd, kes oma tööga häid & inimsõbralikke ideid levitavad, paraq piiratud meediakanalite valiqs. Aga on terve hulk rahvast, kes on lootusetult solkmeedia lõxus, & ahmivad vaid möllufilme, arutuid reklaame ning põhjus-tagajärg-seoseid vääralt qjutavaid syzheesid.
Q meil hakkab vaixelt kohale hiilima olukord, qs haridust saavad vaid rikkad ning tutvustega inimeste lapsed, siis on oodata inimeste hoolimatuse ning sõltuvusainete arutu & mõõdutundetu tarvitamise veelgi suuremat leviqt. Nõiaring - hariduseta inimene ei anna endale oma tegudest aru & upub alkoholisse, sõltlast jälle ei huvita maailma asjad, mõtlemine ega enesearendamine-õppimine.
Kõlab nagu mitmes ulmekas, qs on väike privilegeeritute klass, tegeliqlt ysna rumalad & arad inimesed, ning tohutu rumal inimmass, keda hoitaxe kontrolli all narkootiqmide & agressiivse turundusega kiirmoekaupade abil.
Klge, see ju käib juba! Kas keegi panex raamatu kinni, ma tahan välja mängima!

vastik, vastik

See kivikõva valge asi pole enam mingi leebe loodusnähtus, õrn sade & Jumala kiitusex yle maailma visatud kaunis siidloor, vaid määramatu & tohutu jõuga salakaval yrgaine. Seda on 1/3 aastast täis kogu maailm, see peatab kogu elu ning pöörab normaalse fyysika pea peale. Kõik elus tardub, nagu olex proua Medusa Gorgo ringi jalutanud.
Vrdl Kurt Vonneguti "Kassikangas"...
Eile juhtusin seda korrax unustama ning, niigi värisevate kätega, rihtisin koduses lumevallis, millist ma peaxin ju nii hästi tundma, ära auto esipamperi, nurgast tykk väljas. See ju paberõhuke euroopa auto, millega iga päev ei sõida, a ma harjunud oma dodge-tanki materjalikäsitlusega, ma peaaegu et elasingi selles mingi aeg... Raisk. Tahcin abikaasale näidata, q kiiresti & täpselt ma suudan tagurdada. Suudan kyll, aga, pekk, q maa on jääs, PEAB asju tegema nii, nagu vaja & nagu aastaid harjutatud, mitte nii, nagu võix teistele meele järele olla. Mul on, qrat, omad sõidumaneerid, millest enamus põhineb ettevaatusele & ylejäänud osa kiirele arvutusele, qid emocioonid, raisk. Ma ei luba enam mitte qnagi oma egol jalutama minna.
Hoolimata oma hõrnast hingest, yletamatust argusest & ylikergelt vallanduvast paanikahäirest pidin eile jälle kõva meest mängima. Meie konstaabel astus yhe asja pärast läbi, ning meil tekkis tunnine vestelung maailma asjade yle.
Mull meeldib enamus tema seisukohti, qid asju on, milles ma qnagi järgi ei anna ega mida ma ei hakka tolereerima. See on vägivalla talumine ning qritarvituste andestamine, vägivaldse inimese õigustamine & ohvri syydistamine ning nõudmine "ole vait, ela yle, teine on ka inimene, bla-bla...".
Andke andex, aga on teatud asjad, mida yxki normaalne inimene ei pea välja kannatama. Ma olen piisavalt kirjeldanud, qidas meie naabruses elavad mõned isiqd nii omavahel suhtlevad, qidas meiega suhtlemise asemel eranditult räuskavad ning q väärakad on nõudmised, mida meile esitataxe. Ei ole normaalne, et ööpäevade kaupa kestev ylitugev tymakas, pidev räuskamine ning kätega yxteise kallal käimine, eriti naiste & laste suhtes, on normaalne, sest "kõik" maainimesed on sellised. Vaat EI OLE. Ning see, et sinu, väikest kasvu naise asjade & pereliikmete kallal käimine & terroriseerimine ning ymbruskonnas laimu & põnevate valejuttude levitamine on normaalne, aga Meestele vastu hakkamine EI OLE? Missasja?
Mõned policeiametniqdki on mulle soovitanud, et minge tuppa, kannatage välja, & q lõhqjad uxe lahti murravad, helistage policeisse, aga ärge vastu hakake - vabandage, see on enam q imelik. See on väga ocene qrjategijate õigustamine & neile vabade käte andmine. Ning kes selle kinni maxab??? Vabandage, aga minu kogemused näitavad, et keegi ei maxagi, nii et igal juhul tuleb ennast reaalses olukorras kaicta & mitte voodi alla pugeda & oodata, qni märacejad tydinevad & ära lähevad, siis praht koristada & minna uusi asju ostma-tellima, möödaminnes maxta trahv nt ilma esiklaasita e tehniliselt mittekorras autoga sõitmise eest.
Ma ei liialda, need olukorrad on kõik reaalselt olnud & mitte ainult 1 kord. Ka mitte 2. Kas ma olen paranoiline?
21. sajandil, q igayhe elu ning isiklik omand on pyha & puutumatu? Muide, proqrör (Toomas Liiva, olgu ta õnnistatud) ytles veidi teiscugust asja. Q meie konstaablil võib-olla segab asjadest neutraalse pildi saamist asjaolu, et enamus pätistajaid on tema koolivennad v sugulased-tuttavad, siis proqröril sellist filtrit pole, & mina ei ole ka qskil näinud, et lastega pere kallal tohib vastuhakkamist & õigussysteemi kartmata toimetada mida iganes, sest policeiniqd on nende sõbrad & sugulased.
See oli väga konkreetne inf, qna ylbiqd ise on korduvalt räusanud, et policei ei tee neile midagi, sest on nende sõbrad-sugulased, ning meie konstaabel kirjeldas samuti, qidas ta on mitmete inimestega tutvus- v sugulussuhtes, ning et joomine & kaklemine ning nõrgemate kallal vägivallacemine on väga tavaline nähtus ning elu lahutamatu osa...
Sorri, aga see on 18. saj ning Freudi stiilis qnstlik eeliste loomine, sedapuhq mitte ainult soopõhine, vaid lisax ka tutvuspõhine. MIna, väikest kasvu kole naine mitme lapsega, kes oma sõjaväelastest, arstidest ning juristidest sugulastega ei liputa, oma kymnete osqste, võimete & huvialadega ning positiivse suhtlemise ideedega võin & pean toas kinni istuma & pideva alkoholiga yleujutatud möllu & kaklemiste keskel vait olema, qid inimesed, keda miski ei huvita, kes midagi ei oska ega taha, kelle jaox kõik on nõme, värdjas, tra, pane see põlema & ma tapan su maha, et see on siis nagu norm kylaelu vää?
Aga qhu jääb qltuurne selcielu? Alternatiivsed majandusmudelid, maaelu arendamine erinevate kogukondlike tegevuste kombineerimise kaudu, väixe ettevõtte tegemine, yrituse (qs on ka midagi muud q ainult tymakas & murul kakerdamine)? Qhu jääb lastele väääääga erinevate ellujäämisosqste, põnevate mängude & käiqde korraldamine & õpetamine? Sõbraliq suhtlemise & koostöö põhimõtted? Rääkimata lugupidamisest & huvist vanade asjade, esivanemate ehitatud rajatiste vastu? Iluaiandus, vanatehnika, mistahes laadi muusikategemine? Mis on saanud eestlase kirjaosqsest & slõuganist "saagem eurooplastex"? Juttudest, et meil on nii palju võimalusi & vaja on ainult tahta ning käsi välja sirutada? Et probleeme saab lahendada & alla ei tohi anda?
Tundub, et need on ainult paljad ideed qskil kaugel, raadios & ajalehes, sest isegi omavalicuse esindajad laiutavad käsi, et nad ei saa inimeste joomisest, hoolimatusest & rumalusest tekkivate probleemide vastu midagi ette võtta, sest neil pole õigusi & inimesed ise ei taha oma elu muuta. Veelgi enam - õigust kiputaxe jätma fyysiliselt tugevamatele ning agressiivsematele inimestele, sest nii on mugavam, & jälle - kõik on sellised, sa pead ka olema. q ei ole, siis oled kõiges syydi & seadus sind ei kaice, sest see kehtib ainult tugevamatele...
Õnnex on mul, nagu öeldud, 100 tegemist & hobi ning yxindus & tegevusetus mind ei piina. Pidevalt on mingeid huvitavaid asju pooleli, vanad tegemised vajavad elustamist ning uued alustamist. Ma ei saa muganduda kõigile meelejärele olevax rumalavõitu tibinax. Mul on siin ainult 2 valiqt - kas olla kyla jalalapp, alati valmis raha andma, söötma-jootma-sõidutama-tasuta tööd tegema & riistu laenama, mida muidugi tagasi ei saa, või siis mitte qigi populaarne eluk-kass, kes kõnnib omapead, elab oma elu, & endale tehtud qrja andex ei anna.
Olen oma valiq teinud.
Muide, 1 asi, millest veel aru ei saada - vaikimine EI OLE nõusolek. Mu abikaasa, kes ei julge iial kellelegi "ei" öelda ega kõvemat sõna lausuda, on exliqlt saanud "hea inimese" maine. Tegeliqlt on tal väga hästi meeles, qidas, alustusex teatud naabrite ylbicemine stiilis "minu maja, sina kao minema" & erinevad kaced teda OMAENDA MAJAST minema peletada, tedagi sõimati & ähvardati pidevalt, pluss 28.09.2008 ning qidas varem arusaamatu jultumusega riistu & raha yritati nõuda. Talle ei meeldi samuti purjus ärplevate, ropendavate & tyli norivate inimestega aega veeta, seda enam, et need "sõbrad" ei tea ega oska eriti millestki rääkida. Ka sellest ei taheta aru saada, et me, st abikaas & mina, oleme näiliselt nii erinevad, qid tegeliqlt on meil teatud yhised huvid & põhimõtted, me moodustame systeemi. Q mees ei julge probleemidega tegelda, siis teen seda mina, sest keegi PEAB seda tegema. Ning tegeliqlt elame me koos, sest qmbki ei talu paarisuhetes laialt levinud topeltmoraale, lähisuhtevägivalda ning vastutustundetust & teise alandamist & ärakasutamist. Aga igal juhul ei tähenda vaikimine tolereerimist & takkakiitmist, vaid tõrjumist, soovi omaette olla, õigust viisakat & lugupidavat kohtlemist oodata. On selge?
Väärtuskonfliktid jäävad, sest inimesed räägivad väga erinevaid keeli. Aga mitte keegi ei saa öelda, et tugevama keel on õigem.

kaaren imedemaal

See oli lihcalt suurepärane. (Orhideenäitus TY Bot. aias, mis just lõppes.) Varastasin endale tunnikese, et imetleda põnevat taimmaterjali. Oli, mida vaadata & ma pildistasin iga viimast kui näituseobjekti umbes 100-st jumaliqst käpalisest suure hoole & täpsusega.
Käesoleva posti jaox valisin 1) loodusliq liigi, pisikese harulduse, lumikellukese-taolise epifyydi & 2) kuukinga e Phalaenopsise suurekasvulise kaubandusliq hybriidi. Samas, q näitusel olid esindet praktiliselt kõik värvid & suurusnumbrid.
Mulle meeldivad väga lilled, mis harvade õicemise hetkede vahepeal näevad välja, ytleme, et ebataimeliqd. - Meie inimese jaox, kes on harjunud härjasilma, petuunia, orasheina & roosiga.
Umbes 3 aastat tagasi avastasin, et meiegi kaubandusvõrgus on juba mõnda aega saada orhideesid. Minus ärkas kohutav jahi- & omandamiskirg, uurisin kohe & põhjaliqlt välja, et kes on need ylipõnevad & erilised rohelised tegelased, kellega olen aastaid kõrvuti existeerinud, neist samas midagi teadmata. orhideedest teadsin varem aint niipalju, et meie maavaldustes kasvab 2 v 3 liiki käpalisi... aga milline kirju ning lõpmata lai on kogu maailma käplaste kogukond!
Orhideede liike & sorte on maailmas kymneid tuhandeid, neist meie kliima kodustes tingimustes kasvatada võib, ytleme et tuhandet... vist. Need, kelle ma olen oma väikesex rohelisex sõbrax toonud, on päris edukalt yle elanud 2 talve ning mitme liiga päikeselise suve ebamugavused. Mul on neid kyll surnud paarkymmend tykki, enamasti allahinnatud taimel poest kaasa tulnud haiguste tõttu. Mu jaanuariqised haigusenädalad elasid just orhideed kenasti yle, samas q mõnigi teine taim ära qivatati - seega võin kinnitada, et orhidee kasvatamine, see on imelihtne.
Mu pere jaox on toataimendus ilmselt ebamugav & tyytu - muld toas, dzhungel söögilaual, padrik magamistoas! Qid lastele on kindlasti kasulik näha, et maailmas elab ka inimesi, kellel on qmmalisi, mõistmatuid, exklusiivseid hobisid, mille nimel tehaxe tavatuid asju v talutaxe ebamugavusi. sest hobiga tegelemine paqb mõne yxiq riqtud hetke asemele palju rohkem rõõmu & rahulolu. Ning hyvedest saavad osa teisedki, samas q mulle jääv kohustus hooldada jms on ainult meeldiv. Soovin, et ymberringi olex rohkem hulle, segaseid & lolle, loe: põnevate asjadega tegelevaid fanaatilisi inimesi, sest tavalised, korraliqd, usuleiged & piiratud inimesed mõjuvad tervistkahjustavalt.
PS. Et taimedega käitumist mittevaldav inimene jääb exootilistest taimedest lugedes tavaliselt haigex, siis peidan oma teadmisi & muljeid siin.

kallid vanad asjad

Pildil, 9.3.2011 10.30 meie vanas köögis, on 11,5 k vana poisslaps JMK, ning u 30 a vana Weltmeistri akordion. Mõlemal, nii poisil q akordionil, on väärikas koht minu peres & majapidamises.
Mul on olnud 2 akordioni. 1 ostis ema mulle, q käisin 4. klassis. Punane "orion", 120 bassi, kalk & kriiskav kõla, täna on see pill oma mängud ilmselt mänginud. Vilec nõukogude masstoodang, materjalid vananevad ajas ning pill pole enam hääleski.
Uuem pill tuli meile mu abikaasa ema õe perest. Tädi Eda abikaasa lahqs meie seast aastate eest, ning tema mitmekesisest & teguderohkestt elust jäi mh maha 2 akordioni. 1 oli imeilus, uhke qldse dekooriga tohutusuur koncertakordion, teine aga väixem, irw, must Weltmeister, mis olla Gruusiast toodud... seda ma mäletan kyll, et head välismaa pillid olid ka deficiit, a vene pillid olid kehvad... Tädi pidas ilmselt plaani pill maha myya, qid enne ocustati minu käest uurida, et mis korras pillid on & palju need võix maxta. Aga ma juhusliqlt oskan tohutul hulgal rahvalaule qlmise järgi mängida, lauljate häälte järgi transponeerida ka, ning suurest yllatusest & rõõmust, et suguvõsas keegi ikkagi mängib, myydigi pill mulle.
See on u 30 a vana Weltmeister, 120b, pildil on näha registrite valik, tagakyljel on toote seerianr kujul "14/3077 made in GDR" Kõla on hea, klaviatuur klõbiseb veidi, ehk on pilli lihcalt vähe mängitud... aga ka mina mängin vähe. Kahju, sest tegu on väga heas korras ning ilusa kõlaga pilliga.
Kallid sugulased! Ma olen teile võlgu mitu mängu & hulga rahha! Kahju, et mu abikaas & ta ema on äärmiselt vaixed inimesed & ilmselt hindavad makimuusikat rohkem q pillimehi... no & endal on ka praegu 1000 muud tegemist & pesapunumise kiired ajad, mu sõprade seas pole ka tulihingelisi muusiqid, kelle ees polex piinlik oma pille lahti pakkida, ning ma ise näen välja kõike muud q peo syda, laulumeister & selckonna hing...
Täna leidsin vaba hetke pille parandada & puhastada. Kitarrikeeli vahetasin, akordionil oli vaja veidi klahve paremini käima panna & tolmu võtta. Ma vajan oma pille, nagu vajan ka oma kodu & hoovi, peret, taevast & Maad.
Teistest asjadest teine kord.

mees peab õppima nagu hull!

Tammsaare, nii segasex taadix q ma teda peangi (no andke andex, mis ajast ta kyll kõik oma tellised valmis kirjutas? kuidas ta keskenduda suutis, kes teda toitis-kattis? kuidas ta oma aja tingimustes suutis kõik need teooriad valmis ehitada, kui isegi 21. sajandil on tavaline inimene hoolimata kõrgemast alghariduse standardist ikka loll nagu amööb?), on oma Tões & Õiguses öelnud siiski mitu kaunist asja. Andrese kohusetunne, Krõõda ocatu lojaalsus, Hundipalu Tiidu eneseuhqs ja teiste tegelaste kiixud on tegeliqlt väga armsad.
Eriti imeline on härra Maurus.
Kahjux ei mäleta ma enam detaile, kuna antud rmt lugesin viimati pea 20 a tagasi. Kuid niipalju, q alles on, viitavad ilmselt hr Mauruse ööpäevaringsele soovile arendada oma valdustes olevat ettevõtet (Tulge öösel või päeval, Maurus võtab alati raha vastu...) ning eluaegset õpihuvi & uudishimu (Mees peab õppima nagu hull - st mitte vaid meessoost isik, aga tänapäeva kontextis igayx, kes võtab osa yhiskondliqst elust, 19. saj valguses nimetati naistex, lastex v vanadex kõiki, kes koduseinte vahel elasid & väljas tööl v õppimas ei käinud, a praegu on inimeste jaotamine suguelundite vm välise alusel mõnevõrra taandunud) - yhesõnaga, pidev enesetäiendamine & qstumatu huvi elu vastu.
Q ma käisin põhikoolis, tuli õppida, sest oli vaja. Koolis käidi, sest vanemad käskisid. Koduseid ylesandeid tegin nii vähe, q võimalik, sest vanemad & nende tige, hoolimatu & jõhker käskimispoliitika oli teadmiste omandamisele jätnud samasuguse piceri - see on vastik, vägivaldne jne. Tahan puhata & mängida! Noh, minul oli muu elu asemel raamatumaailm, aga praegu mõtlen, et just arutlemise, mõttekäiqde & vastastiqse väitlemise, kas siis oponeeriva v toetava maailm on mul puudu.
Teen teravat vahet osqstel, mida õppisin lapsena, ning neil, mida ise õppisin. Qnstika vanematel qrsustel, pealt 20-sena, q õppisin õppimisest rõõmu tundma. Mõnu uute teadmiste abil oma sisemaailma parandamisest & uute konstruxioonide ehitamisest.
Q nii 20-23sena oli mu maailm teletupsude halja aasa moodi, siis praegu on see päris mitmekesine maastik - mõnigi hoone, kõrghaljastus, maaparandus, no mõned yxiqd vaenlased ka põõsastes, a pilt on mitmekesisem & keerukam.
Tore on, a ma pole siiski rahul. Ma annan endale aru, et teised, kes said suhtlevate inimeste keskel yles kasvada, omasid paljusid osqsi lapsest saati, millest mul isegi praegu etteqjutust pole ning ei saagi olema. Ma tean, mis need on, qid qna ajus puudub muster, ei saa ma neid endale iial kasvatada, nii, nagu värvipime ei saa ennast koolitada teatud toone nägema.
A inimene on paindlik loom. Q 1 elund hävib, suudavad teised seda mõnevõrra taastada.
Pluss vastutustunne, aja- & isiqtaju ning häbi, mis teatud olukordades tööle hakkavad ning sunnivad välja selgitama, mis see senitundmatu asi on siis, mis valesti on.
Mu elu on pimedas koperdamine & piixude järgi kacetamine. Ma olen sociaalselt pime.
A hiljuti avastatud õpihimu on see terav kõrv, mis avitab kõveratel & auklikel teedel koperdada. Iga piix, häältelaviin, jutukatke on kasulik, ma jätan selle endale igavesex meelde ning panen lahtrisse.
Qrat, kyll see raiskab aega. Justq inimesel, kes 36-selt peab hakkama uuesti käima ning pystiliiqmise eripärasid õppima. Ma loodan, et elu liiga lyhikesex ei jää, et oma uutest osqstest rõõmu tunda.

oma asi

Loogiline, et igayx ajab siin elus mingit oma rida.
Inimlik on, et me varem v hiljem satume rohkem v vähem siduvasse suhtesse. Ka mina, depressiivik, paanik, sociaalfoobik, astusin sellesse siidist ämbrisse ning purjetasin vilecaid elulaevukesi täis vaeselt, lahqseta ilmamerelt randuma rahukaldale, ehitama abielusadamakomplexi. Ma andsin endale aru & lugesin hoolega karisid ning loocisin enam-vähem täpselt.
Oli just 1 äärmiselt hariv vaidlus 1 pisikese, õrna ning silmipimestavalt kannatliq naise plogikommides, qs minu q oma maailma välismaailmast kindlalt eristava isiq jaox koorus välja Selge Tõde:
OK, Oma Asja ajada on äge. Eriti lahe, q ma ka suhtes saan seda jätkata, et ma ei pea tegema oma elus märkimisväärseid järeleandmisi. Q minus peitub rohkesti va egoisti, siis naudin ma teisepoole vastutuleqid, q ma olen tugevam & domineeriv pool, siis rõhutan meelsasti oma vajaduste vaieldamatust & ylimuslikqst.
A vot siis on paha, q teise inimese Oma Asi mulle vastu astub. See võib mu maailma purustada, ma pean ta vaikima sundima! Või vähemalt ta peab teadma, q valesti ta mõtleb.
Nyyd lõpetan qjundliq kõne & jätkan isikliqlt.
Teatavasti olen ma suht kannatlik inimene, qigi aeg-ajalt hakkab ka minu õiglustunne perutama. Ma olen suhte arendamise & hoimise huvides õppinud palju asju, sh Teise Asja & Minu Asja kokqsobitamist. Ka seda, et teinekord on Kõigi Asjale kasuliqm Minu Asi koomale tõmmata & tugevalt pygada, seda juhtub suhte huvides päris sageli, iga päev, iga tund. Ning q seda ei hinnata & soovitaxe Oma Asja ebaproporcionaalsel hulgal v lausa oma ylimusliqst rõhutades jätkata, siis tekib mul õigustatud kysimus:
Arve oli 2 peale, mix nyyd jälle mina maxan?
Minu & Väixe Haldja Soli väärtushinnangud on ysna erinevad, qid suhtesse panustamises eeldab vist kyll igayx koostööd. On asju, qs vastutuse teise kaela veeretamine & ettepaneqte tõrjumine v väidete moonutamine on 21. sajandi kontextis iganenud & näitab kommunikaciooniprobleeme v ocest pahatahtlikqst. Minu Oma Asi & teise Asi põrqvad & hakkab Maailmade Sõda.
Niikaua, qni ma olen meie majapidamise pearaamat, varustaja, projektijuht, turvaylem & sociaalse sidususe minister, ärgu oodatagu minult täiuslikq toateenindust & säravat 18. sajandi stiilis isetut & infantiilset naiselikqst. Mugaval elul, qs sa ei pea murecema selle yle, et qidas tekivad majja ehitusmaterjalid & kyte, autole rehvid, seintele kapid ning kes tõrjub vaenuliqd eluvormid, on paraq ka omad puudused - säravad kaunitarid siia ei satu. Mu abikaas on väljendanud rahulolu sellise olukorraga, q veider see mõnedele ka ei tundu, & mul on alust teha omakorda talle teatud järeleandmisi. Siiski: mõistus kõnelgu! Mitte kõige eest ei pea alati mina maxma.
Yxkord proovis abikaasa purjus pääga minuga norida, et no paljukest ma siis ikka siia panustanud olen, no mis see siis ikka väärt on. Tuletasin talle meelde, et lisax paarile kerale elektrijuhtmetele on meie majas & maja ymber palju muudki värki, mida meie sissekolides siin sugugi ei olnud, ning selle tõi aastate jooxul keegi kohale & maxis kinni ka. See keegi on ära teeninud, et ta võib siin oma perega ligimesiarmastavalt & koostöövalmilt elada, aga q majas on omaenda armsad & ilusad lapsed, ei tule tubades suicetamine & muu pätipärane, rääkimata arvete tasumatajätmisest v äkilistest lõbureisidest kõne allagi, q noortepärane, lahe & vaba see ka ei tundux.
Ma lepin, et abikaas on muidu inimsuhetes vägagi vägivallatu, leebe & pyyab kõigiga hea & abivalmis olla, see sobib mulle, qna teisele vastu tulla on enamasti ylimalt meeldiv & abi pakqmine on mõnus & vastastikq kasulik. Mis on veidi kahtlane, oma tööandjate suhtes on mu abikaas samuti äärmiselt lojaalne & ylematele alandlik. See tähendab paraq rahalisi järeleandmisi. Sellest peab igayx omad järeldused & tuletused tegema ning mina olen oma järeleandmised & pakqmised esitanud. Nyyd tuleb koostöö osa e Meie Asi. Ainult niimoodi saab teha suuri asju, sest meie vanemad pärandasid meile sõja võlad, intressidega hulluse, hirmu täis varemed ning klaarimata tylid.
Pee ess. Aastate jooxul on mu õiglustunne korduvalt kannatada saanud rohkem, q see on mõistlik. Nii et nii Minu Asi q ka Teise Asi on kaetud nö noatäkete & viikingite verega, mida enam ära pyhkida ei saa. Mul on õigus armilisena ringi käia, q ma ka relvadega ei vehi.

elevandilondikontidest torn

Kõik murecevad kylma, torude, tervise, poliitika, lumelykkamisraha lõppemise & lähenevate valimiste objektide ähmasuse yle. Ka mina, q hypohondriahood (meenutame Armastust 3 apelsini vastu, Nyganeni lavastus) järele annavad.
Juba pikki aastaid on mul kombex vastiq enesetunde peitmisex midagi teha. Täna proovisin arsti manu oodates lehte lugeda, a pilt virvendas & jutt tundus kohutav soga, mu lemmikleht nr 2 - Tegelikqse Kesqs... muidu nii muhe & kaunis lugemine... Märcis lähen hulluarstile & nõuan kõikvõimalikke diagnoose alates alcaimerist & lõpetades jalgadega pexmisest saadud aju kärbumisse a la hullulehmatõbi, irw. Millest tulevad tasakaaluhäired, ruumitaju puudumine & tunne, et valgus on ka lambi all hämar, ma ei näe, raisk?
Lõustakas olid mõned toredad arutelud selle yle, et meie inimestele ei piisa käsuyhiskonnas elamisest. Ma olen sygavalt veendunud, et inimesed peab sundima õppima & harjutama olema väärikalt vabad, mitte yxnes instinktide tasemel. Paradox, aga ilma sunduseta ei õpi & ilma hariduseta ei saa olla vaba. Liig palju on hädasid, mida tekitab tahtlik lollus & selle parim sõber egoism.

kogumata teosed

Vaja on teha 1 asi.
Teemaplogid 1 parooli all avanema panna, ma tegin qnagi osad erinevate paroolidega. mix ma neid kokq ei taipa panna???
lollll.
nyyd olex vaja mõned kindad, sokid, suuuursall & veel mõned qdumid-õmmelmid pääwiqsse panna, netisse nipeldada.
vahepeal oli mul oma tööde, mistahes sorti, liiki, värvi, ainesest loomingu vastu tuim yxkõixus. tegin valmis, panin kappi. et, q jalad ei kanna, siis pole neid ka qskile näitama minna, niisiis kappi. aga mix mitte interkappi!
kõik panevad, eriti Isetegijad.net, minu asjad on kaa vaadamiskõlbliqd, puhas qnst, ugri värk & särisev pauer.
mina aint virisen, et siit paha, sealt valutab & mis mul täna kõik haige oli. rohkem kinnast!
ning peax rohkem poliitilist luulet kirjutama.
syrreaalse-poeezia-oxase-sofit tegema. nimelt pole härrased Truud qhugi kadunud. nende tegemisi kirjeldataxe eufemismidega, qid see mesikäpast-soest-haaviqemandast-qrikaelakesest-eluperemehekesest rääkimine on libe mentaalne lõx, mis lõpeb alati pättide õigustamisega ning ohvrist qrjategija tegemisega. Ning sellesse langevad isegi õiguse valvajad & korra kaicjad.

öö

Mu viimased aastad on olnud täis sagimist & meie kodu on muutunud aina rahvarohkemax. See nädal on erandlik - haiglas seljalõiqsel yxikpalatis oled nagu kloostris, siin pole viha ega armastust, pole vara ega vaesust, on vaid su oma mõtted & sisemised qrivaimud.
Minu omad pääsesid täna välja. Q tavaliselt kannan hoiaqt "kõik on nii äge, huvitav, ma tahan seda-&-seda teha", siis siin ei vaja seda ka ma ise. Võtangi korrax Suure Iseenda maski eest.
Muidugi soovixin endale väixema võla- & puudustekoormaga Iseennast. Sest q viimane pasaplekk pestud saab, siis pole sa ikkagi puhas - jääb mälestus määritud majast.

Hoiatusex tytarde emadele

Tänu pr Kudzu suurepärasele pakqmisele osaleda qnstiteraapias sain teada, et olen enda jaox nähtamatu. St mu sisemine, mitte välja paistev maailm pole siiani suutnud mulle anda mitte mingit etteqjutust oma väljanägemise kohta (nagu raamatus "Ärka Famagustas", qs varandusekyttidest tegelased satuvad kohta, qs nende etteqjutused täituvad, qid nad jäävad tänu etteqjutuste pooliqsele sinna lõxu), seega on mul enamasti ylikerge taluda oma väljanägemise olulisi puudusi- ideaalpilte on selliseid-milliseid, qid need ei tekita mingit äratundmist. Need on NEED TEISED, ning mina olen see nähtamatu. Seega ei ole probleemi, q ma kannan väga suvalisi riideid, lonkan tugevalt ning olen valude (&mitte ainult) pärast oma näo armilisex kyynistanud. Ma tean, et see on inetu, aga see ju pole mina. Mul pole titast peale olnud keha. Jah, on kyll miski, mis tunneb valu &m aistinguid, ning mille abil saab igasugu vaimukosutavaid asju teha, qid ma ei tunneta, et sellel on vorm - figuur, soeng, stiil. Mina olen mu eluase, exootilised elajad, pere kooshoidmine, lapsed, huvid, mõtted. Justnimelt - mõtted.
Bad hair day.
Kyll ma olen vaimne.
Qna välimust qjundavad ning parandavad vahendid olid mulle pea 16. eluaastani tundmatud (ärme nimetame riietumisex & enese eest hoolicemisex neid väga juhuslikke humanitaarabi kalce & yxiqid kasutatud kosmeetiqme, mis minu kätte keska ajal internaadis elades sattusid) ning ma ei osanudki neid tahta, siis on mu mõttemaailmas see mustriosa täiesti puudu. Mind jätavad nt kosmeetiqmipoed & ilusalongid täiesti kylmax.
Mu lapsepõlvel on 1 eripära: kasvasin yles koduaresti tingimustes. Yxik majapidamine, naabritex vanainimesed, ning ema on sociaalfoobik, kes kardab kõiki & kõike, ning kelle tytar peab samasugune oma tahteta hea laps olema. Muide, erinevalt Solist ei õpetanud ema mulle majapidamistöid, qna ta ei oska suhelda. Ma pidin vait olema & ootama, qni ta käsib mul midagi teha, & töövõtete korrexuse ning ajalise korralduse yle ta ei arutlenud iial. Q ma söandasin midagi omamoodi teha (sest raamatus oli nii) või veidi vaielda, tabas mind kileda kisa laviin ning teema oli igavesex ammendatud. Qna mind oli isa titast peale igal põhjusel & iga pisikese lapse omaalgatuse eest pexnud, siis ma ei qjutanud ette, et ma võixin ka ise midagi tahta & mõelda. minu asi oli olla vait, oodata käske, ning hästi õppida. Selga pandav kraam pidi sobima töötegemisex, muu jaox polnud raha raisata (v.a. koolivorm).
Venna lapsepõlv oli oluliselt teiscugune, aga qna meid kasvatati erinevaid funxioone täitma, siis ma ei tea siiani, qi rahul ta asjaga on. Me pole qigi lähedased ka, kahjux.
Minu väljapääsux olid raamatud. Muidugi ma ei saanud aru, et midagi on valesti. Et laps ei tohix kogu oma aja kodus toas kinni istuda, q just peete kitqma ei kästa, & tal peax olema oma tahe, ta peax saama eakaaslastega suhelda ning mängida, omada mõnda ilusat asjakest, rääkimata emocionaalsest heaolust. Mina sain selle rõõmu raamatute lugemisest. Mulle meeldisid yle kõige muinasjutud. Imeasjad, tyypilised syzheed, õnneliqd lõpud. Ning ma jälestasin sydamest nn päris elu sarnaseid raamatuid - nende lapstegelased tundusid nii mööda, vastiqd, õelad, rumalad, syndmused olid võlcid & ebaloogilised &ne. Pärast muinasjutte, nii 9-10-aastasena, avastasin sõjaraamatud, neis oli möllu, hoogu ning verd & vägivalda, mis minus äratas armsa äratundmise, see tõmbas ligi & lohutas oma väärakal moel, - et temal on veel valusam!
Qskil minu 10-11-aastase ajal kadus isa teise maakonda, pex lõppes, vana ei terroriseerinud meid enam eriti ning mu närvikava asus mõnevõrra põnevamaid maailmu ocima. Avastasin ulme & kriminaalriomaanid - mis need muud on q suurte inimeste muinasjutud. Ka encyklopeediad olid mõnusad, qigi tegevust oli neis vähevõitu. Peab ytlema, et minu kätte ei sattunud iial yhtegi armastusromaani, kosmeetikaõpiqt või muidu suhteid puudutavat kirjandust - raamatukoguhoidja ei pakqnud lapsele armastusromaani ju, ning mul oli juba oma maice. Nn romaane ei loe ma siiani, see-eest armastan käsiraamatuid ning hääd vana kooli kriminaaljuttu, samuti naudin keerukamaid arutlusi.
Ma ei räägi oma õudsetest avastustest keskkooli ajal, q tuli välja, et vaixest olemisest & sõnaqlmisest yxi ei piisa, et eluga toime tulla. Et inimestel on väga erinevaid osqsi vaja, mis mul täiesti puudusid. Ma olin hämmastunud ning shokis, mis kestis head aastad, ka veel Tartu-ajal. Siis sain qnstikasse, selckonda, qs oli igasuguseid häid inimesi koos. Siis algas elluärkamine.
Noh, arvata võib, et ma olin siis juba päris haige.
Rõõmustab, et see igayhes peituv mässaja-geen siiski minus veel elus on. Ma tänan Kõigeandjat, et suudan juba ise mõelda, qigi ei talu keerukamate asjade korraldamise piina. Tohutu rõõm on suuta tunda, et sulle läheb midagi korda, et sa oled elus & suudad oma elu ise paremax muuta! Qi ka sul pole päris paljusid asju & sa oled katkne, suudad sa oma tahtega liivast linnuse teha.
Qid ma pole enam 19 ega 25. Teatud ressursid on ocas & nyyd tuleb piirduda senisaavutatu vormishoidmisega. Tuleb pingutada, et omaenda haavadest yle olla & oma vanemate patte mitte lastele kätte maxta, sest uus põlvkond on paremat väärt. Me võlgneme neile kõik.
(Käesolev mõlgutlus on täispikqses kirjas kinnises plogis. Siin on jälgitavuse huvides osa lõike eemaldatud.)

silmad

Ma vihkan eilaseid asju.
Nende hulka qlub kindlasti yliaeglane netiyhendus. Siin (neurokirurgia palatites) on wifi olematu & kasutuskõlbmatu, n-pulk ka miskipärast venitab qmmi. Nii et sel ajal, q mõne pildiocingu vastused laevad, jõuan ma mitu ringi suurt kinnast qduda.
Oo! Kindaqdumine, armas, mõtlik ning matemaatiline mõnu. Qna mul ei ole kaasas yhtegi mustrilehte, siis kasutan omaenda mälestusi kihnulaadsetest ruudumustritest, sest netis leiduvad näidised on pildi järgi liiga keerulised järgi teha.
Miskipärast tekib minus aeg-ajalt vastik ärritus, väljapääsmatu viha. Mul on siis tunne, nagu olexid käed kleepuva s:taga koos, see pilt tuleb silmi sulgedes imeselge & elutruuna ette. Ka täna pures see mind yxjagu aega, põhjusex ikka teiste inimeste lollus, laisqs, hoolimatus vms. Qna halvad tunded on amorfsed, kindaqdumine aga vägagi matemaatiline, st korrastet mõttetegevust nõudev töö, siis olen pärast mõningast kindatööd jälle maailmaga suht rahul.
...............................................
Ma ei tahax siin ilusas valges toas, kondicioneerit õhus & valuvaigistite mõnususes hakata omaenda syngeid kogemusi & vastiqid isiqomadusi arutama. Piisab sellest, q ma ise tean, q ebameeldiv see kõik on, ning et lõpuni ennast taolisest kraamist puhtax pesta ei ole võimalik. Jah, ma olen tegelnud aastaid enesesisendustega ning täna suudan naeratades tugevat valu & usqumatuid lollusi taluda, qid yhe vastu ei saa - meelelaad, synge, pideva ahistustunde ning tagakiusamise all kannatav päkapikk istub & ootab. Ma suucin endale kasvatada helge, maailma vastu huvi tundva, armastust vajava & pakqva ning inimeste sekka sooviva poole, qid praegu tundub, et ma ei kanna seda välja, et ma olen vale inimene vales kohas, teen asju valesti ning peaxin hoopis kiiresti lõpetama & lahqma, enne q asjad tõsiselt vussi lähevad.
Mul ei ole qskil hea olla.
Selle vastu on ainult 1 rohi: tegucemine. Võta kätte labidas, arvuti, pesumasin, kitarr, & elule tekib mõte, värv & sisu. Tee midagi, & su maailm on saanud paremax, astunud sammu kaugemale valusast mõttetusest. Aga niisama olla, tunda mõnu lõõgastusest, nautida iseenda olemasolu... no ei tööta. Ma ei naudi lõpuni oma võimeid ega olemasolu. Tunnen, et olen selle eest võlgu, et tegeliqlt ma pole neid väärt ning pean maailmale peale maxma selle eest, et tohin tema hyvesid kasutada.
Selle taustal on väga raske ennast toppida looduse poolt kaasa antud ilusatesse rollidesse. Yhest kyljest peaxin ma oma olemasolu õigustama & pidevalt elu arveid maxma, teisest kyljest peaxin ma looduse poolt kaasa antut kasutama & olema kaunis, haritud ning särav naine, yhiskonda edasiviiv & qltuurikandev vaimuinimene. Oh, q hästi see viimane kõlab, paraq saavad teised selle rolliga palju paremini ning anderikkamalt hakkama.
Minu eluylesanne olex ilmselt omaenda puudustest suuta yle olla & anda teistele, eriti lastele kõike seda, mida nad suudavad vastu võtta. Teha neist endaga hakkama saavad, targad, hoolivad, iseseisvad, loomingulised inimesed. Supikeetmine ning mutrikeeramine on pealispind. Sugu ei tohi kedagi määratleda ega ahistada, vaid kaunistagu inimest.
Arvake, kes meie peres lastele biotoopidest ning lennumasinate ajaloost räägib? Seesama, kes õpetab voodit tegema. Ei ole paremat q näha, et lapsed saavad sinust aru, õpivad, kasvavad mõtlevatex inimestex. Oi, qidas ma kardan, et oma hädadega keeran midagi tuxi.

Jahu haiglavoodis

Praegu virdab mu keha erinevatel tajumisastmetel vägagi põnevaid tundeid. Haiglassetuleqpaanikast sain juba jagu - piinarikas autosõit oli õnnex lyhike, ning tohutus Maarjamõisa Tervisetehases ringi exeldes varjutas põnevus valu. Registratuuris kinniste luukide taga arvutis toxivate või telefoniga asjatavate tädide peale ärritumine vaheldus iroonilise sisemise muigega, q õicva välimusega taadid, vägevad singisöömise-vacad yle haiglavormi qmmumas, tervisetemplist välja varjulist suicetamisekohta ocima läxid.
Istusin & ootasin oma sissekirjutamist. Pikalt. Mööda promeneerisid inimesed. Ilusad inimesed, ilusad vanad naised (mis siis et kõverad & haiged), ilusad noored inimesed (mis siis et mõni väga pax või kõhn, kehvasti riides, ratastoolis või muidu silmnähtavalt haige), ilusad vanamehed (mis siis et dressis vm imeliqs kostyymis), imeilusad arstitudengid.
Ning lõpmatu hämmastus selle yle, q peenelt & kallilt inimesed riides käivad. Huvitav, kas hästi ning uute esemetega rõivastumine on linnainimese yx väheseid lõbusid ning tähcamaid eduqse & sociaalsuse tunnuseid? Aga vaimsed huvid, sisemised väärtused, erilised hobid? Ma põrnicesin oma viximata, aga see-eest päris nahast saapaid ning lubasin endale, et hakkan ka inimesex. Q... ma jälle terve olen.
....................................
Siit-sealt saadud infijupikeste põhjal järeldasin, et tänapäeva diski prolapsi raviv operacioon on väikese haavaga ning kergesti paranev. Ammustest aegadest pärinevad jutud, qs keegi käis ka seljaopil & oli mitu nädalat voodis ning ylejäänud elu ei võinud enamust töid teha, on loodetavalt vaid aastakymnete taguse mediciini taseme näitaja, mitte minugi pika põdemise tylikas & töövõimetux tegev jätk. Q pärast loetud tunde võib juba ise keerata & tõusta, järgmine päev käia, nagu õde ytles.
Pea on vatti täis.
Vana maailm jäi haigla uxe taha maha. Muidugi ma mõtlen pereliikmete peale, qidas kõige väixem ilma minuta, abikaasi hoole all (sai teisi ikka harjutatud ka) hakkama saab & qidas suuremad elumuutust yle elavad. Ma olen sisuliselt aasta olnud pooletoobine ning pool aastat tõbine, 3 nädalat lamav haige, valude & halva iseloomuga ning ilmselt läheb veel mõnigi nädal, enne q normaalne igapäev taastub.
Aga inimene on paindlik aparaat. Elan mina oma haiguse yle, elavad ka teised. Neil on 1 eelis - mitte miski ei valuta!

Teadmatuse Akadeemia

Qidas tekitada inimeses funxionaalset nägemist? Qidas panna ta loominguliselt & teotahteliselt nägema ebakorrexes oleqs asju, millest ta seniste tavade järgi kindlameelselt yle & mööda astub?
Mis võix olla inimese veendumuste alusex, kes väikeste laste &t abitute yhiskonnaliikmete kohta väljendab arvamust, et saagu need ise hakkama, tema põhimõtteliselt ei tegele selliste asjadega.
Qidas vestelda inimesega, kes sulle iial sisulist vastust ei anna, see-eest pöörab põhitähelepanu vestluse kerge & meeldiva tooni hoidmisele? Qidas läheneda olukorras, qs mistahes probleemi või hädakese yle arutlemine sildistataxe tema ryndamisex, kiusamisex, ning et mida siis tema jälle peab tegema???
Qidas teha koostööd inimesega, kes nädalate, qde kaupa ei reageeri mitte qidagi su mistahes ettepaneqtele?
Qidas paluda abi inimeselt, kes kriisisituacioonis paanikas pea kaotab ning hakkab ebapädevalt käituma?
Terve palett põnevaid filosoofilisi probleeme.
Kõik võixki olla tore väljaqce ning eluylesanne, qid selline nähtus on asunud kahjustama mu elu, tervist, peret, vara & muid huve. Nyyd peab välja mõtlema, qidas ning mis vahenditest maailma asist kylge kõbima hakata. Ai, peavalukest.

vanad ja vihased

Ma olen Jumalad, Maa- ning Taevaemandad & Isandad millegagi väga ära pahandanud.
Yleeile käis mul kiirabi, sain diklofenakisysti.
Eile lohistas abikaas mind perearstile, jutu alustusex sain diklokasysti.
Siis veeretati mind (pärast 2 tundi perearsti kabinetis vedelemist ning haigetranspordi ootamist) EMOsse, mh tehti CTO ja uuriti kokq 7 tundi (uurimisest suurema osa moodustas lamamine ning ootamine, qnas hõivat personal jõuab ka minuga tegelda). Õhtul tehti tramadoolisysti ning saadeti koju, saatekirjaga täna hommiql neurokirurgi manu.
Täna hommik algas haruldase ning põneva oxendamiselamusega. Siis lohistas abikaas mu neurokirurgile. Mitukymmend piinarikast meetrit haigemajade vahet komberdada ja viimane ots autost koduse madracini roomates 4veolisena, et teada saada: tuleb lõiqs.
Tuleb, tuleb. Võimlemine, positiivsed mõtted ning sooja vee joomine ei aidanud, vana sportlane vajab sportliqmaid raviviise.
Ärge arvake, et see pole valus. lihcalt tavalised valuvaigistid enam ei mõju, gaasijalg ei tööta ning põieandurid pole nii erxad q ette nähtud. Rohtude najal rõõmsa kepslemise aeg sai täis.
Mul on pere harjunud sellega, et Keegi hoiab elamise korras, osutab pedagoogi- ning logistilist teenust. See Keegi läx uuest aastast haiguslehele & meil on kodus sea pesa, hullu maja ning tondi loss. orhideede jumal, avita!

toores & jõhker

Jälle on käes hetk, qs kogu eelnev elu, OK, selle olulist, viimatielatud osa kajastav doqment nimega eelmise aasta kalender lendab pliidi alla.
Ei hakka mina arutlema, millex eelmise aasta sitt hea oli, et qpalju Minu Tehtud head asjad aitasid 1000-aastase rahuriigi tekkele kaasa, või qidas halvad & muidu kahjuliqd asjad qstutasid mu meeletut karmakrediiti (möhh?). Tyhja sellest, et ma möödunud aastal jälle peaaegu midagi esimest korda ei teinud, välja arvat leivakypsetamise kacetused - neid ei kavace ma andunult kordama asuda. Oli, mis oli, ning tuleb, mis tuleb. Kes lykkab, selle käes on labidas.
Qna mul oli järjekorcelt probleeme kardaaniristi & parema tagumise poolteljega, siis aastavahetuse koduvälised pidustused jäid ära. Siinkohal tervitan Padjaklubi palavalt ning vabandan, et oma eriliste võimete & imeliste talentidega Teid rõõmustama ei jõudnud! Andke mulle andex, aga aastaid jäisetuule käes ning okastraataedade vahel exelnud inimloom soovis oma elu, tervise, pere, vara & muude huvide kaicex kinnituisanud, jäätunud, vedelate & vajuvate servadega maakonnateede ning ebapiisava kerekõrgusega autoga mitte uudseid matkakogemusi hankima minna.
Selle asemel võis kodus jõllitada nääritelekat, õgida nääripizzat, juua nääriviina, vahtida nääriilustikq, teha näärikeppi, kytta nääriahje, lämiseda nääriniisama ning tunda mõnu ettearvatavast & igavast elust.
Sajab. Pidustused jätqvad!
..................................
PS. Paqn hyvale lugejale hingekosutusex Villu Tamme loodud luuletuse nii a-st 1993.
J.M.K.E - Gringode kultuur

Meil on nüüd uudne eetika
Läänestumistaktika
Me maale saabumas on gringode kultuur
Lipsudega kaabakad
Uut kultuuri kannavad
Nad ammu süümepiinadest
On vabanend valuuta eest
Mu vabariik on petnud mind
Mu vabariigil puudub hind
Ei leidu vabariigis meest
Keda ära osta ei saaks kilo vase eest
(Sest kõik mehed olla sooviksid proua Silvesed)
Kui Peugeot on perse all
Ja hambaid põletab Pall Mall
Siis arvab eesti kamalõug
Et ta on mingi lääne tõug
Oh kuulge ärigeeniused
Te vales suunas teete tööd
Te äri pole kaubandus
Te kätes hukkub majandus
Me tõusikud on tõpra tõust
Neil veidi vajaka jääb jõust
Et jõuda kord Euroopasse
Ja gringodele järele
(Ma tean Ameerikas on hea
Ka Eestist Ameerika kujundama peab)
Ja kui on veidi ärimeelt
Ja veidi vigast ingliskeelt
Siis saabub unistustemaa
Psuedoameerika
Laps ema rinnast Pepsit joob
Ja vanaema stretshe koob
Kui taskusse jäänd viimne kroon
End jalgupidi üles poon
Ja nooreneb me kodumaa
Kui vanad nälga kõngevad
Ja mehistub me ühiskond
Kui lapsed ära kärvand on
Oh rõõmu ja õnnistust suurt
Saabund me maale on gringode kultuur!
Oh kaitse jumal me juhmi valitsust
Ja kaitse me õnnist rahvast
Vaimust vaest