Qidas tekitada inimeses funxionaalset nägemist? Qidas panna ta loominguliselt & teotahteliselt nägema ebakorrexes oleqs asju, millest ta seniste tavade järgi kindlameelselt yle & mööda astub?
Mis võix olla inimese veendumuste alusex, kes väikeste laste &t abitute yhiskonnaliikmete kohta väljendab arvamust, et saagu need ise hakkama, tema põhimõtteliselt ei tegele selliste asjadega.
Qidas vestelda inimesega, kes sulle iial sisulist vastust ei anna, see-eest pöörab põhitähelepanu vestluse kerge & meeldiva tooni hoidmisele? Qidas läheneda olukorras, qs mistahes probleemi või hädakese yle arutlemine sildistataxe tema ryndamisex, kiusamisex, ning et mida siis tema jälle peab tegema???
Qidas teha koostööd inimesega, kes nädalate, qde kaupa ei reageeri mitte qidagi su mistahes ettepaneqtele?
Qidas paluda abi inimeselt, kes kriisisituacioonis paanikas pea kaotab ning hakkab ebapädevalt käituma?
Terve palett põnevaid filosoofilisi probleeme.
Kõik võixki olla tore väljaqce ning eluylesanne, qid selline nähtus on asunud kahjustama mu elu, tervist, peret, vara & muid huve. Nyyd peab välja mõtlema, qidas ning mis vahenditest maailma asist kylge kõbima hakata. Ai, peavalukest.
Noh ma võin tulla ja teda harja varre ning keeduspiraadi juhtmega nüpeldada. Vaatame, kuidas siis vestluse kerget ja meeldivat tooni hoitakse.
ReplyDeleteAga ega see ei aita. Nagunii liigutab mees täpselt nii palju, nagu ise vajalikuks peab ja kogu lugu. Ega sina sellepärast veel kangelaseks ei pea hakkama. Poole aasta pärast, kui tervis korras, liigutad ise. Mulle tundub, et kriitilistel hetkedes on Kaarnahärra võimeline siiski otsustavalt tegutsema (vt. eelmiist postitust).
Mjähh.
ReplyDeleteTegelt, perearstile aja saamisex helistasin esm hommiql, q valu talumatux muutus. Teisipäeval, q valu mu kõnevõimetux tegi, qlus abikaasil tubli tunnike (ma jõllitasin telefoni ekraani, seeprst jäi meelde) rahunemist sigareti abil, enne q ta kiirabiga suhtlema asus. Kolmapäeva õhtul, q mul oli perearsti kellaaeg, minek oli parasjagu piinarikas ning halvasti korraldatud seiklus, qs rahuliqlt mõtlev mees olex mitmed asjad teisiti & säästvamalt korraldanud.
Kahju öelda, aga see hea abikaasa abivalmis mulje on mulle varem ka yht-teist maxma läinud (nt 29.09.2008).
Tean, mida silmas pead. Ei lähe päeva ka mööda, ilma et mu süda korraks sinu pärast ei valutaks. Praegu on sul põhiline nö ellu jääda :( kangelastegudest on niigi koosnenud su senine elu, praegu ei ole nende aeg. Operatsioon on varsti, las olla kodus praegu kaos, kui aidata ei mõisteta. Kodutööd on ikka nende teha, kes parasjagu terved. Suured lapsed saavad sind aidata (loe: poes käia, süüa anda, väiksemaid vaadata). Nende rakendamine on pealegi kasvatuslikult mõttekas. Mehe tegudele tagautsitamine on suht mõttetu eneseraiskamine, kuna tema teeb nii palju, kui ta TAHAB; mõni mees saab tegudele motiveeritud alles siis, kui faktid vastu vaatavad: maja on kütmata, laud on katmata ja lapsed on kasimata; võibolla see paneb teda mõtlema ja tegutsema, võibolla ei aita aga ka tühi maja ja tubades vinguv tuul. Jutu mõte, palun keskendu praegu enese vajadustele ja hoia ennast täpselt nii nagu vaja, sest vaid nii saad edasi elada ja ka tulevikus ema olla oma lastele; pärast operatsiooni pidi valu kohe möödas olema, väiksem on kindlasti; siis hakkad igapäevaselt võimlema ja tasapisi läheb elu enamvähem rööpasse, välja arvatud asjaolu, et sa ei ole enam kunagi kraana, ekskavaator, laomees, mööbliteisaldaja ega raskekaallane. Mida varem su kodused sellele pihta saavad, seda tervislikum neile endile.
ReplyDeleteHoian pöialt
FB-s ma kirjutasin natuke Seatapja-Ennust. Meiekandimees, kes tuli naabritele kurtma, et tema Helju juba kolmas päev ei võta jalgu alla ja jutt ka kuidagi segane. Kiirabi Enn-poisss tülitama ei hakanud,nädalavahetus ju.
ReplyDeleteNaabrite kutsutud kiirabi viis Helju haiglasse, kus diagnoositi insult.Helju jäi ellu, muide.
Need on need aeglased eesti mehed ja nende ülitugevad naised.
Kui Jan 9k vanusena nyyd perearstil mõõtmas-kaalumas käis, pahandas arst, et laps on must jne. Oi ma sain Margi käest õiendada, et mida talle öeldi ja et mida siis tema peab tegema jne jne. Ise sai 2 nädalat puhqst, mille maha vedeles, 1 kord päevas sperele yya teha ta siiski suutis.
ReplyDeleteTäna siis vannitasin last, sest keegi teine seda ei tee.
Elamine on kohutavalt räpane ja mustus kobrutab. Aeg-ajalt rooman ringi & kraamin kõige suuremat soppa. Mitu päeva on Mark minuga tänitanud, et mix nõud pesemata. Täna komplekteerisin masinatäie nõusid ja rookisin selle filtrit, millesse olid kohvipurud lastud.
Mitu päeva olen kuulanud õiendamist teemal, et lastel ei ole midagi selga panna, töömehel sokke jne jne. Käisin väljas liivaseid-jahuseid-saepuruseid riideid ja voodipesu kloppimas, sest koos prahiga masinasse pandud pesu läheb koledax.
Ainus probleem: kes yles riputab? Puhkan veidi ja hakkan ronima.
Et tekikotte jms keegi kasutada ei oska, on juba tyhiasi kõigi muude suhtumiste kõrval.
Ning Seatapja-Enn ilmselt ootab oma Heljult ikkagi sooja sööki, pesu, keppi jne?
ReplyDeletekui ma mõni päev tagasi ravi alguses ilma tekikotita põrandal kylmal madracil, räpasel põrandal vedelesin, siis tuli mulle meelde mh Erki Hyva ema ning lugematu hulk teisi emasid, kellelt oodataxe seda, teist & kolmandat, aga emale endale vajadusel abi pakqmise asemel joostaxe laiali või tuntaxe endid kohutavalt solvatuna soorollide tabude rikqmise pärast.
Rõõm liiqmisest on siiski tagasi.
ReplyDeleteAga mul on kasvav operacioonihirm.
Õudse lõpu lähenemine.
Rõõm kuulda, et veidi paranenud oled, aga palun ära hakka kohe hullult tegutsema. Operatsiooni ei tasu karta, see on siiski väljapääs, mitte lõpp. Arsti kommentaar oli adresseeritud su mehele. Ta teab väga hästi, kui töövõimeline Sina hetkel EI ole. Lapsel oli lihtsalt kõrvast vaiku jooksnud, see ei ole ju mingi ime, kui ilm on tuuline, võib see vaik tekkida ka paari tunni jooksul eksole...
ReplyDeleteKas mammast ei oleks ajutiselt veidigi abi loota? Edasi, ehk mõni sõbranna tuleks mõnikord abiks? Mehest sul nähtavasti abi ei ole (vinguv tuul ja tühi maja variant), siis... ära panusta, ära vihasta. Kulutad vaid iseennast.
Jutustan sellepärast, et ise appi tulla ei saa. Vaevalt mu sõnadest mingit kasu, vähemalt saadan sulle häid soove.
Noh, mõni sõbranna ikka mõnikord saab tulla. Ainult et seda on natuke liiga vähe. Koristada ja pesu pesta on ikkagi iga päev vaja.
ReplyDeleteMis Heljusse puutub, siis arstid pole lollid. Helju on haiglas ja enne kevadet ei lase teda keegi sealt välja. Tahaks loota, et sulle satuvad targad arstid.
Ilmselt jätqb sama liin, et pärast minimaalset hulka proceduure hakake palun ise ennast ravima käepäraste vahendite ning olematute abistajate abil. Nii on siiani olnud. Olen endaga ikka ise hakkama saanud, aga praegu nõutaxe poolsurnult liiga palju, arvan.
ReplyDeleteHakka mehega sõjaväelaslike lühilauste abil suhtlema.
ReplyDeleteMitte "palun", ka mitte "eks sa tee ise, kas sa ise ei taipa", vaid -
"Mees. Mine riputa pesu kuivama"
Vajadusel kordad 10 min pärast:
"Mees. Mine riputa pesu kuivama, enne kui pimedaks läheb."
Enne lapsega arstile saatmist ütle:
"Mees. Pese laps ära. Homme on vaja temaga arstile minna"
Jne.
Ära mingil juhul mehe etteheidetele reageeri, v.a. kui need väga tungivaks muutuvad, siis vasta:
"Mul on praegu selg haige. Ma ei tohi ennast liigutada. Lapse pesemine on füüsiline pingutus. Pese sina laps puhtaks."
Monotoonse häälega, emotsioonideta, palumata, hädaldamata, kurtmata.
Kui tahad ellu jääda, siis praeguses olukorras ei ole sul muud valikut, kui veltveebliks hakata ja väga üheselt mõistetavaid juhiseid jagada.
Sul on tegelikult 2 võimalust veel.
ReplyDeleteEsimene on laisa mehe juurest karupersest koos lastega jalga lasta ja kolida linna üürikorterisse. Tulemuseks oleks ilmselt, et mees kolib emme juurde ning teie uhkelt algatatud omamaja projekt läheb vastu taevast. Seda te ilmselt kumbki ei taha.
Teine võimalus on jätkata vanaviisi, kuni kooled, või jääd kaelast alates halvatuks ja satud hooldekodusse. Laisk mees teeb siis mida? Laseb lastel sealaudas üles kasvada või kolib nendega ema juurde? Vanem laps aga pole üldse tema lapski...
Kui tahad oma kodu ja elu säilitada, siis hakka ennast kehtestama. Rahulikult aga vankumatult.
Sellele mehele ei mõju miski, sest ta eitab probleeme ja kogu ta elu keerleb ymber ta oma hädade. Kõik muu on tabu. Huvitav, mix? Olen kindel, et see ei ole tavaline seisund, vaid depressiooni variant. Mark vajab ravi, qid ta ei tunnista seda.
ReplyDeleteMa ei taha, et lapsed oma kodust ilma jäävad. Maja myygist saadavate kopikate eest lastega perele sobivat korterit vähemalt Tartust ei saa, muud variandid (vilecavõitu korter ääremaal; Tartus punker amortiseerunud ja pättidega asustet majas) ei tule kõne alla. Siinkohas on lootust täpseid valiqid tehes & laveerides asja edasi ajada, räpakalt toimetades kaotada päris palju. Meie olemus on linnainimesele ilmselt arusaamatul kombel paikne ning selline eluviis on selgelt turvalisem. Kysimus ongi: edasi, ning qidas & kellega?
Kavacen suhelda nt lastekaiceametniqga, et mu haiglasoleq ajal keegi vahel asjale pilgu peale viskax. Meheemast pole abi oodata, niipalju q ma nende mõlema käest välja pigistasin, läbi tohutu viisaqstefiltri. Aga minu mammi saab mõne päeva vajadusel siin olla, ta lahkesti lubas, tema seisundit arvestades. Eriline koomusk on, et mu ema ise vajax abi, qna ta ei suuda eriti oma peaga mõelda ja kodust väljatulek on tema jaox yliraske logistiline ja psyhholoogiline probleem, ka temaga saab asjadest rääkida ainult läbi lillede. Aga ta vähemalt soovib aidata, ma hindan seda.
Hea, et lapsed võtavad olukorda rõõmsalt, neil on turvaline ymbrus, kodune kliima on suht rahulik (mul pole kombex skandaaliceda, samuti ei käi meil võõraid joodiqid), elamisex vajalik on olemas ning neist hoolitaxe. Kavacen olla konkreetne, et yhe kärnas kärss ei lõpex terve karja hädatapuga.
Väga hea ju! Et su ema tuleb ning kohaliku lastekaitsega rääkimine on ka hea mõte.
ReplyDeleteSa peaksid informeerima ka T-M ja H klassijuhatajat ning K lasteaiakasvatajaid, et lähed mõneks ajaks haiglasse ja lapsed jäävad isaga koju.
Kui ma kuu aega ära olin, siis enne seda rääkisin TT klassijuhatajaga ja viisin veel kotitäie riideid ning patsikumme ka kooli. Õpetajad väga hea meelega riietasid, pesid ning kammisid teda ning olid muidu ka lahked ja hellad asendusemad. Mr. Kiis oli lausa solvunud, sest omastarust sai ta ise ka väga hästi selle hügieenipoolega hakkama. Tegelikult saigi, aga tore ju, kui õpetajad ka ema äraolekuga arvestada teavad.
Möödunud aastal olin ma 1 nädala ära ja TT isaga kahekesi. Lasteaiakasvatajad olid ka väga varmad hoolitsema.
Edu ja kõik läheb hästi!
Jah, kindlasti. Et ära hoida aruaamatusi ning erinevaid probleeme.
ReplyDeleteMu lastel on suured ryhmad/klassid & lapsed on suhteliselt omapead, st pedagoogi silma alt ära. Aga vähemalt lolle telefonikõnesid "palun tulge kooli või minge sinna-ja-sinna" ei peax tulema.
Kui mees saab arsti käest riielda, et laps must, ja sellepärast piinlikkust tunneb (kui ta poleks piinlikkust tundnud, ei ta siis su kallal pahandanuks, tal olnuks siis savi) siis järelikult teda SAAB mõjutada.
ReplyDeleteTuleb lihtsalt õiged nupud ära tunda ja nende peale vajutada. Nt öelda: see on sinu probleem, sina oleksid pidanud lapse puhtaks pesema enne arstile minekut.
Kui mees pahandab, et ei ole puhtaid riideid, siis täpselt samamoodi, talle ikkagi läheb miski korda ja kui inimesele läheb miski korda, siis saab teda ka mõjutada. Teatadki ülbe rahuga, et mees, see on sinu probleem, sina pese endale pesu või mine klopi see puhtaks, et masinat mitte ära rikkuda, jne.
Ma ei ütle, et see nii kerge ja lihtne on, kui see kõlab. Ja muidugi, rauast närvid peavad olema, et seda järjekindlalt läbi viia. Eriti kui seni on harjutud naisepoolse überhoolitsusega ja nüüd on äkki ootamatult vaja ümber harjuda. Sa võid kindel olla, et ta saab pahaseks, aga võid ka kindel olla, et ta sellepeale natukenegi ennast rohkem liigutama hakkab. Noh, ja las ta saab pahaseks, ka see on tegelikult tema probleem.
Aga nii ka ei saa, et kogu aeg püüad hirmus hea olla mehe vastu ja teed kõik ta eest ära ja siis veel kuulad ta vingumist ka... ja tõmbled selle peale veel rohkem, ka üle jõu. Nii need mehed ära rikutakse.
Endast peab rohkem hoolima! Kui sina endast ei hooli, kes siis veel?
Ei tahtnud raskes olukorras naiste jutu vahele segada, kuid nüüd ehk juba võib.
ReplyDeleteMorgie, Sinu 9:17 kommentaar on briljantselt õige. Kui juba nii on läinud, et peres on naine olude sunnil olmevägede juhataja, siis peab ta ka vastavalt käituma.
Mitte ükski "ka sa oleksid hea..." või " äkki sa saaksid..." väljend ei toimi meeste hierarhilises mõttemaailmas. Rääkimata väejuhi sisemonoloogist, "kas ta ise ei märka...". Konkreetne käsk on selge ja täitmiseks. Seejuures on mees õnnelik, et ei pea oma pead vaevama nende tühiste olmeasjadega - teeb masinlikult ära ja mõtleb edasi oma suuri asju.
Ning muidugi on Morgie pannud tähele ka seda olulist pisiasja, et käsuliini järgimisel peab looma tingimused mehe eneseväärikuse säilitamiseks.
Ma ei tea, mis on Sinu leivatöö, Morgie, kuid perenõustamise erapraksise võiksid avada küll.
Kõik on õige, lugupeetud nõustajad.
ReplyDeleteParaq, mitte miski ei saa panna täiskasvanud inimest tegama seda, mida talle kasvatusega kaasa pole antud.
Q mulle ei meeldi pori & kassisita sees magada, siis on see minu tragöödia.
Samuti peetaxe hygieeni mingix asjatux veidrusex.
Ning igayhe oma usk on kaljukindel & ma võin oma usukombeid ise viljelda, st puhtuse eest hooliceda, q mulle meeldib. Disqssioonid teistega on asjatud & kasutud vestluse toonist & väljenduslaadist olenemata. Minu jaox on ainus viis asjad ise ära teha, qna tegemata need muidu jäävadki, qtahes õudne olukord ka polex.
Palun meenutada mu lauset kerge & meeldiva vestluse kohta. Q teemad lähevad keerukamax ning nõudliqmax, on ka vestlusel kiire lõpp ning lahendusi ei tule.
Ehk tegi teisepoole mõistuse kallal oma töö ka jalgadega pilditux tagumine paari aasta eest, qid tegu on minu jaox arusaamatu põikpäisuse & ignorancusega.
Inimene ise räägib, q hea ema tal on. Hea ema tegi ju ette-taha kõik ära ning kodune suhtlus käis "palun-tänan" igas lauses, iialgi ei öeldud Pojale qrja sõna, põrandate & nõude pesemine ning maja ornungis hoidmine oli õe & ema töö. Q aga tuju ei olnud, siis võis palutud asjad tegemata jätta & võrriga sõitma minna, qrja sõna ju ei öeldud. Käsu peale ei tehta midagi, öeldi mulle. Huvitav, milline olex III variant? Maailmade sõda, q ei jäeta kivi kivi peale?