Räme kopikas

Kuna blogger ei lase mul omaenda plogi kommida, siis pean veidi siin ropendama.
MK, ma ütlen seekord su oma sõnadega: sa oled teadlikult, meelega, seda nautides teinud väga palju haiget inimestele, kellele sa oled tegelikult oma jagu tänu võlgu. Jm blaa-blaa. Ylalpeetav ning oma (ennast ylalpidava) naise kallal v2givalda tarvitav jorss tuleb mulle, v66rale inimesele, arvet esitama, lubage homeeriliselt ja sardooniliselt naerda. See mees peax nii m6negi asja eest juba kinni istuma, mitte aga syytu n2oga lollusi pritsima.

Väikekodanlikku ininat

Hiljaaegu vabanesin ma täiesti kogemata mõnedest oma sõpradest.
Yhega tekkis yletamatu eriarvamus mh selle kohta, et mida ma kõik tegemata olen jätnud (teise prillide läbi). Mõistlik olex ju... vahet pole. Pisemgi eriarvamus v vale liigutus võib vallandada oxi & lehti rabiva tormi, kusjuures sinul ei ole kunagi üigus.
Teisega ei saa me enam iial jutule selle pärast, mida ma kõik teinud olen (teise prillide läbi). Mõistlik olex ju lahket kohtlasevõitu naiskat etendada & Mehe (tegelt aga mistahes meessoost isiku) millist iganes liiki tähelepanust meelitatud olla on ju tore, see on väärt väga suuri järeleandmisi...
Kolmas sõberanna on ilmselt pettunud, et majas on kyll mees, kuid ikka veel ei ole maja, kõrvalhooned & mullatööd valmis. & lapsed ka veel lagastavad... Niimoodi on ju kole, rõve & raske... Mõistlik olex ehk korteri peale mõelda...
Kõigi nende radade vahel kulgeb veel 1 tee, mille vastu keegi tegelikult huvi ei tunne, & see on päris elu. See on habras tasakaal, mis kõigub minu tegemata tööde & veel elusolevate seljaaju harude vahel. See on purre, mille all sygavikus on kodutus, ajalooline ylekohus ning laste soopõhine eelistamine/tõrjumine, aga mille teises otsas, kuhu ma just jõudma hakkasin, on kodunt väljakihutamise hirmuta pere, kus kõigil on omad huvid, oskused & õigus ning võimalus alandusteta (& sugugi mitte pereliikmete poolt) oma asja ajada.
Veel kymps nooremana nutaxin ma palavaid pisaraid, et näe, mind ei mõisteta, kõik teised on neile tähtsamad, & ilusad silmad on olulisemad kui millegi huvitava tegemine, aga praegu on mul täiesti yxkõik. Minu peas on terve maailm, & see on suurem, kui see, mis väljaspool.
Ma võin olla täiesti sõpradeta, aga see-eest ei pea ma taluma, et mind koheldaxe nagu lihakänakat poes. Inimesed on muidugi toredad & huvitavad, oskavad paljusid asju, aga suhtlemisel on mõtet ainult siis, kui see huvi on vastastikune & pikemast suhtlemisest synnib ka muud peale jutu. Kui ma selle nimel peaxin veel lolle hinnanguid, alavääristavat sildistamist & käperdamist taluma, siis kellele see hea & kasulik olex? Aga palun mitte vastata stiilis: me ju kutsusime, me ju teeme. Teatavasti on nt muusika tegemisex vaja elementaarset muusikalist kuulmist, sest niisama jörisemine mind enam ei rahulda - vajan seda pauerit, mis tekib pilli hästi valdava inimesega koos mängides. Mistahes muu yrituse kordaminekux on maru hea, kui pole pidevaid probleeme korralduse osas v nördimust sellepärast, et keegi keeldus kuskil alasti olemast...
Inimesed on yldse mõnikord liiga alandlikud. Ma ei hakka tooma räigeid näiteid topeltmoraalidega yle kyllastunud Tartu Prokuratuuri töötajatest, kes korraldasid mulle tasuvast töökohast ilmajäämise ning Kaitseliidu liikmestaatusest väljalangemise, samasuguseid suhtumisi & nõudmisi mistahes mõttes nõrgemal positsioonil inimestele on kõik kohad täis. Inimesed, kes minu peale on väga-väga kurjad, ei olex seda teps mitte mu meessoost abikaasa peale, tema puhul on igasugused põnevad hobid vägagi teretulnud, samuti on oma pere huvide kaitsmine ju mehe kohus, exole. & see pole mingi luulu, see on paljudest vestlustes poolkogemata välja tulnud yldlevinud suhtumine. Veel olen järeleandmatult kuri inimeste peale, kes teisi pidevalt lollidesse olukordadesse sätivad, kuid leiavad, et neil on sellex täielik õigus, sest Nad on ju suuremad & tugevamad. Vabandama peavad alati nõrgemad, ytles kunagi keegi, keda ma ei pea tundma.
Sõpru saab valida & räuskajad-kuritarvitajad elimineerida, sugulastega on natu keerukam. Mul on siiski olnud enamasti head sõbrad, kellel pole vajadust teisi alandada, vägivallatseda ega manipuleerida, aga elu on teinud oma kurja tööd. Ma pole enam see ullike, kes raasukese tähelepanu nimel teeb kaasa lihtsalt suvalisi või lausa alandavaid asju, kes lubab endale & enda kohta öelda mida iganes, "sest peab kena olema".
Mul on kurb vaadata yhte peret, kus mees on naisega aastaid mänginud. Muidugi on igas peres eriarvamusi, tylisid, teineteisest eemaldumisi, aga kui pere nõrgematega tehaxe järjest egoistlikumaid asju, millele tuju möödudes manipuleeritaxe ka kiire andestus, siis jätkuv leebe andestamine & järeleandmine aina kasvavale manipuleerimisele on jube mitmes mõttes. Mees suhtub täiesti jultunult asjasse nii, et "Minu naine oli sellega nõus, & kõik peavad vait olema".
Öeldaxe, et pole sinu asi, igayhe oma elu, ära torgi, blää-blää.
On kyll minu asi, kui kodus manipuleerimise & karistamatusetundega harjunud mees ka võõrale, sh mulle v mu alaealisele tytrele (rääkimata teistest võõrastest naistest) teeb samasuguseid märkusi, mis on otseselt ahistamisena võetavad (inimese kehasse & suguelusse puutuvad ryndava tooniga "mängulised" kysimused). Sest kodus on kõik lubatud, & naised ikka annavad andex, see on ju nii tore.
Enne seda, kui ma ise ärritusin & juba minusse puutuvas, millega rikkuja keeldus tegelemast, ise silmakirjalikult asja "viisakat" kordaajamist lubades tegelikult aga labaseid valesid & syydistusi pildudes, oli mul võimalus pikka aega, aastaid, õnnex asjast vähe osa saades, aga nö tunnistada seda, kuidas ilmselt yxikud märkused muutusid aja jooxul aina jultunumax & demagoogilisemax, kuni jõudsid korduvalt suuremate tylideni, millest kummalisel kombel järeldusi ei tehtud.
Liiga paljud inimesed on öelnud, et nendega on valesti ymber käidud, või et asi on väga yhele poole viltu. Aga need inimesed on ju "keskealised klimakteeriumis mutid", "kadedad" (millele???), "valetavad", "mis nad ka teavad", "torgivad teise elu" jne jne, olgu vait & ärgu segagu.
..................................................
Kurat, mitte yhtegi naist & last ei tohi lõhkuda, mis siis, et jõud yle käib.
& mix peavad teised inimesed lausete & piltide kaupa tsiteerides eraldi avalduses korrektsust kerjama? & ebasoovitavaid seoseid loovalt lehelt eemaldamist? Mis värk on?
...................................................
Sugulastega on kyll vahest nii, et "Minu Tytre Mees Ehitab Juba 3. Maja, Aga Sinu Lapsed On Kõik Rotid"-juttu aetaxe keset synnipäevalauda... konkreetse jutuajamisega lõppes samuti 1 sõprus, kuna just majaperenaise enda lapsed olid need ilma 3 majata. Enne seda aga oli aastaid viisakat ärakuulamist, kui iniseti miniate-väimeeste, lapselaste, peretuttavate riietuse & teatriskäimise-mittekäimise vm kallal... virina kogus kasvas laviinina, sest kritiseeritav kuulas kenasti kõik ära, ei tahtnud sõbraga tylli minna... kuni otsese isikliku ryndamiseni, millega mõõt kuhjaga yletati. Nyyd on "sõbranna" läind, rahu majas.
Lahendamatuid erimeelsusi on kõige parem & säästvam klaarida neid vältides. Inimene ei saa mulle kallale karata, kui ta on piisavalt kaugel. Kui ma ei pea kellelegi kogu aeg vastikuid järeleandmisi tegema, siis jääb rohkem aega tegelda iseenda remontimise & ylesehitustöödega. Kui ma ei pea pyhenduma oma soo eripärade rõhutamisele & kunstlike eripärade kujundamisele, siis saan seda tõhusamalt tegelda asjadega, mis on olulised & omased kõikides sugudes, vanustes, rahvustes inimestele.
Kõigepealt oleme inimesed, alles seejärel rahvad. Minu elu elanud inimene ei saa teisiti arvata.

Rootsi kunn koju kätte!

Yyrike põhjamaa suvi on läbi. Mu elus lõppes järjekordne põrandal magamise periood, mis asendus Puust Voodis Magamise Ajastuga. Usun, et prouased Karma ning Maaja selle kohta midagi head ytlevad.
Tollestsamast põnevast bhutiigist, kust see voodi (tegelt raam, millele tuli ise põhjalauad lõigata ning lisada oma vedrud) pärineb, olen ostnud ka oma lemmiknoa. Hea valuteras, hr-sed Karlsson & Nilsson, Eskilstuna & lõvi pilt.
Mu maailmas on ka mõned meeldivad hullused, mis mujal maailmas kuuluvad tegelt täiesti normaalsete hobide hulka. Muidugi pole mul kellegagi kõva häälega võimalik rääkida rhyncostylise varieteetidest & leedukate tillandsiatest, koolihariduse ajalugu ega riigiasutuste tyypprojektide piirkondlikud erinevused 18-19 saj ei huvita samuti kedagi. Aga see-eest on meil juba kritiseerimatux kombex, et ka naised istuvad vajadusel autorooli v keelduvad ebavõrdsest kaubavahetusest.
Meile on paljud asjad, oskused & kombed jõudnud rahulolematust tekitavalt hilja, kuid inimesed on toiduhankimisest ylejäävast rohkest ajast õppinud otsima asendustegevusi, et suunata oma kyttimiskirg, soojätkamise himu ning surmahirm mitmekesisematele & pikematele radadele.
Võixin kunstiliselt öelda, et autosõit on sex, majaehitamine surmahirm ning loodus (& materjali)teadused kyttimiskirex. Mäletan aega, kus ma kodutu, mõistusetu, haige & lootusetult õhukesena niisama ringi hulkusin. Öeldaxe, et noorus on ilus aeg. Sest noorel inimesel on elus vähe kõhklusi & valikud on lihtsad. Mina seda aega oma elus tagasi ei taha, sest valikud olid halvad & väga halvad. Seal, kus praegu on suure vaevaga õpitud kombed & elementaarne toimetulek pluss mõned ilusad eriteadmised, oli haigutav, kibe tyhjus & ahastamapanev lollus - ning ähmane teadmine, et sul on midagi väga olulist puudu.
Ma hakkan juba õrnalt tundma, kuidas on elada, kui sul on kultuurikiht, teadmine ainetest & liigutustest. Et sa suudad sind kõnetavale inimesele otsa vaadata, mitte ei otsi paaniliselt põgenemisvõimalust. Et sa tohid keelduda vastikust asjast, mitte ei anna sisemiselt karjudes teise tahtmistele järele. Sul on huvi teha täna midagi toredat & toimetada kasulikult, mitte paaniline & valus vajadus peitu pugeda & mitte millestki midagi teada. Sa elad tuultpidavas toas, ehk on ruumi isegi käsitööd teha v palmi kasvatada, & toal on värv seinas ning pestav põrand, ning keegi pole huvitatud sinu kiirest väljakolimisest. Su nuga LÕIKAB, mitte ei rebi ega lömasta toiduaineid; jalgratas & auto SÕIDAB, mitte ei raiska ihu/sõiduki vedelikke ega lagune iga jumala sõidu ajal; mööbel SEISAB & KANNAB, mitte ei loxu-kõigu-lagune pidevalt. Ning riietel on värv, vorm & lõige, mitte ainult kotakas kude, mis keha kuidagi ära peab katma.
Ka inimesed võixid olla puust, kivist & rauast. Mitte mingist pudrust, mis seab yhtedele suured & fantaasiarikkad õigused, teistele põmst ainult kohustused. Ahjaa, õigus vaikida on kõigil. Ning õigus saada vaikides kuritarvitatud.
Irooniline, et inimeste võrdsete õigiuste & võimaluste poolt maailma yhe parema paikkonna Rootsi päälinna järgi on saanud oma nime ka kurjategijate ohvrite ellujäämisstrateegia, mille järgi on kasulik (& vbl ellujäämisex ainus viis) nõudmiste esitajaga kaasa tegutseda & sellele sympaatiat väljendada. Stockholmi syndroom.
"Kuldset rootsi aega" e stabiilset majandust, millest kõik yhiskonna kihid märkimisväärset kasu said, ei mäleta enam keegi.
Rootsi terase on välja vahetanud idamaine korduvkasutatud toorainest & vilets metallitoodang.
Meie oma seppade kogukond on nii pisike, et neid yldiselt peetaxe haldjatega sarnasex eluvormix.
Ehk jõuame viletsast idaeuroopa-orjariigi narratiivist sinnamaale, kus meistrid & töökojad elus suudavad pysida, mitte ei anna põmst kogu riigi sissetulekut suurte välismaa firmade allhanketööstus pluss yxikud väheedukad brändid & tooraineexport.
Siis on mul ka midagi põnevat teha. Varsti pean ma hakkama jälle rahateenimisele mõtlema, aga Neil on mulle pakkuda liinitööd eurotehases, kvalifikatsioonidele mittevastavat lihttööd, või siis okkalist & niipea mittetasuvat põnevat eneseteostust armastatud erialadel.
Yhel päeval aga olen ma nii vana, et keegi enam mu kohatuse, koleduse & paxuse yle mõtteid ei väljenda. Siis ma olen ainult vana, ning paljud hobid on vanale inimesele kergesti andestatavad, ning mu jutt ei lähe enam tõesti kellelegi korda. Ma luban, et võite kogu mu toidu endale võtta.