mälutud mälu

Hommiql vara, nii pool 5, ajas väike laps mu yles. Tavaline asi - syya, tekki, turvat. Nyyd vahin seinal kasvavaid päikesetriipe & reanimeerin & sorteerin oma mälu ladestusi (Pilt veebr lõpust 2011, II laps suuremas lastetoas, kirjutuslaual on remondi eest varjule toodu triipika & troopika).
Jann pole mul I laps. Ometi on teiste laste titaiga meelest kadunud. Ex seegi on looduse trikk, mis instinktidesse & meelelistesse kogemustesse puutub - civiliseeritud & mõistusega nauditavat asja suudad sa hiljem meenutada ning kogemusi võrrelda, qid mis puutub puhtalt keha poolt ette võetavasse, kas siis tõelise nälja qstutamisse, sugu tegemisse, kohutava hirmu kätte sattumisse vms - terav tunne on alati ainulaadne & uus, qstutades kõik eelneva. Mõnikord nii terav, et inimene jääbki selle sisse, muu maailma jaox suletux.
Olen kaceliselt kindlax teinud, et oman vähemalt talutavat mõistust. See tähendab, et erinevad elu syndmused saavad läbi mõeldud ning konspekteeritud. Lihcalt elust läbi libisemise ees on analyysitud elul 1 eelis - pikemas perspektiivis muuhulgas paremad valiqd & elujärje paranemine, qid 1 hind - kogemuste koorem. Olen palju nämmutanud asjast, et elu jooxul koguneb inimesele selga elatud elu koorem nii fyysilises (lylisamba- &m liigeste probleemid aastakymnetel tehtud töö rasqsest) q ka vaimne. Inimene ei saa täieliqlt unustada elu jooxul kogetut, head kogemused võivad kyll korrax rõõmustada & aidata õhtut kaunistada, qid halb kogemus on ylim - see paneb ellujäämisinstinktid tööle, teeb meele teravax, qid väsitab & sulgeb meeled palju muu tarbex. Inimese mõistus allub keha teadetele - q keha tunneb, et oht on ligi, vaenlane seljataga, siis mõistuse jaox muud elamused tuhmuvad. Iga teise inimese poolt tehtud liigutus tundub olevat rynnak, lähedane & pereliige soovib sulle kindlasti halba v niisama kiusata, kogu maailm on täis vandenõusid & sinu vere järele nuuskijaid. Sa käid, selg kyyrus, iga mahapudenev ese või teise inimese pöördumine ehmatab sul sydame qrq & karvad turri, sa vallandad enesekaicex sõimuvalingu ning pyyad ennast näidata kogukama & tugevamana q tegeliqlt oled.
Kas tõesti enamus inimesi elabki pidevas ohuseisundis? Titapõlvest saati, q omaenda vanemad tekitavad pidevalt hirmu, syy- & hyljatustunnet, kogu pubeka-aja ebakindluse & paanika, qni täiskasvanuni välja, kes omakorda lapsepõlves kogetud pidevat eiramist, tõrjumist, kiusamist nö tagasi pyyab teha & nyyd ise tugevam pool olla. Ning teise inimese qlamisex & mõistmisex tegeliqlt jõudu & tahtmist pole - omaenda qrivaimud sunnivad kõiki, kellest jõud yle käib, alla suruma.
Qidas tunneb ennast minu pere? Q ma ise olen saavutanud pärast kõiki hirmu- & häda-aastaid teatud usalduse teatud nähtuste & inimeste vastu, siis qidas ma suudan ikkagi oma lähedaste jaox turvaline olla? Kas minu qrivaimud on algainetex tagasi lahtunud või märaceb mõni ikka veel?

raadjo

Ma tahaxin allpoololevat inimõiguste & -kohustuste-teemalist posti kogu maailmale qlutada. Õnnex on meil mõtlevad ajakirjaniqd, kes oma tööga häid & inimsõbralikke ideid levitavad, paraq piiratud meediakanalite valiqs. Aga on terve hulk rahvast, kes on lootusetult solkmeedia lõxus, & ahmivad vaid möllufilme, arutuid reklaame ning põhjus-tagajärg-seoseid vääralt qjutavaid syzheesid.
Q meil hakkab vaixelt kohale hiilima olukord, qs haridust saavad vaid rikkad ning tutvustega inimeste lapsed, siis on oodata inimeste hoolimatuse ning sõltuvusainete arutu & mõõdutundetu tarvitamise veelgi suuremat leviqt. Nõiaring - hariduseta inimene ei anna endale oma tegudest aru & upub alkoholisse, sõltlast jälle ei huvita maailma asjad, mõtlemine ega enesearendamine-õppimine.
Kõlab nagu mitmes ulmekas, qs on väike privilegeeritute klass, tegeliqlt ysna rumalad & arad inimesed, ning tohutu rumal inimmass, keda hoitaxe kontrolli all narkootiqmide & agressiivse turundusega kiirmoekaupade abil.
Klge, see ju käib juba! Kas keegi panex raamatu kinni, ma tahan välja mängima!

vastik, vastik

See kivikõva valge asi pole enam mingi leebe loodusnähtus, õrn sade & Jumala kiitusex yle maailma visatud kaunis siidloor, vaid määramatu & tohutu jõuga salakaval yrgaine. Seda on 1/3 aastast täis kogu maailm, see peatab kogu elu ning pöörab normaalse fyysika pea peale. Kõik elus tardub, nagu olex proua Medusa Gorgo ringi jalutanud.
Vrdl Kurt Vonneguti "Kassikangas"...
Eile juhtusin seda korrax unustama ning, niigi värisevate kätega, rihtisin koduses lumevallis, millist ma peaxin ju nii hästi tundma, ära auto esipamperi, nurgast tykk väljas. See ju paberõhuke euroopa auto, millega iga päev ei sõida, a ma harjunud oma dodge-tanki materjalikäsitlusega, ma peaaegu et elasingi selles mingi aeg... Raisk. Tahcin abikaasale näidata, q kiiresti & täpselt ma suudan tagurdada. Suudan kyll, aga, pekk, q maa on jääs, PEAB asju tegema nii, nagu vaja & nagu aastaid harjutatud, mitte nii, nagu võix teistele meele järele olla. Mul on, qrat, omad sõidumaneerid, millest enamus põhineb ettevaatusele & ylejäänud osa kiirele arvutusele, qid emocioonid, raisk. Ma ei luba enam mitte qnagi oma egol jalutama minna.
Hoolimata oma hõrnast hingest, yletamatust argusest & ylikergelt vallanduvast paanikahäirest pidin eile jälle kõva meest mängima. Meie konstaabel astus yhe asja pärast läbi, ning meil tekkis tunnine vestelung maailma asjade yle.
Mull meeldib enamus tema seisukohti, qid asju on, milles ma qnagi järgi ei anna ega mida ma ei hakka tolereerima. See on vägivalla talumine ning qritarvituste andestamine, vägivaldse inimese õigustamine & ohvri syydistamine ning nõudmine "ole vait, ela yle, teine on ka inimene, bla-bla...".
Andke andex, aga on teatud asjad, mida yxki normaalne inimene ei pea välja kannatama. Ma olen piisavalt kirjeldanud, qidas meie naabruses elavad mõned isiqd nii omavahel suhtlevad, qidas meiega suhtlemise asemel eranditult räuskavad ning q väärakad on nõudmised, mida meile esitataxe. Ei ole normaalne, et ööpäevade kaupa kestev ylitugev tymakas, pidev räuskamine ning kätega yxteise kallal käimine, eriti naiste & laste suhtes, on normaalne, sest "kõik" maainimesed on sellised. Vaat EI OLE. Ning see, et sinu, väikest kasvu naise asjade & pereliikmete kallal käimine & terroriseerimine ning ymbruskonnas laimu & põnevate valejuttude levitamine on normaalne, aga Meestele vastu hakkamine EI OLE? Missasja?
Mõned policeiametniqdki on mulle soovitanud, et minge tuppa, kannatage välja, & q lõhqjad uxe lahti murravad, helistage policeisse, aga ärge vastu hakake - vabandage, see on enam q imelik. See on väga ocene qrjategijate õigustamine & neile vabade käte andmine. Ning kes selle kinni maxab??? Vabandage, aga minu kogemused näitavad, et keegi ei maxagi, nii et igal juhul tuleb ennast reaalses olukorras kaicta & mitte voodi alla pugeda & oodata, qni märacejad tydinevad & ära lähevad, siis praht koristada & minna uusi asju ostma-tellima, möödaminnes maxta trahv nt ilma esiklaasita e tehniliselt mittekorras autoga sõitmise eest.
Ma ei liialda, need olukorrad on kõik reaalselt olnud & mitte ainult 1 kord. Ka mitte 2. Kas ma olen paranoiline?
21. sajandil, q igayhe elu ning isiklik omand on pyha & puutumatu? Muide, proqrör (Toomas Liiva, olgu ta õnnistatud) ytles veidi teiscugust asja. Q meie konstaablil võib-olla segab asjadest neutraalse pildi saamist asjaolu, et enamus pätistajaid on tema koolivennad v sugulased-tuttavad, siis proqröril sellist filtrit pole, & mina ei ole ka qskil näinud, et lastega pere kallal tohib vastuhakkamist & õigussysteemi kartmata toimetada mida iganes, sest policeiniqd on nende sõbrad & sugulased.
See oli väga konkreetne inf, qna ylbiqd ise on korduvalt räusanud, et policei ei tee neile midagi, sest on nende sõbrad-sugulased, ning meie konstaabel kirjeldas samuti, qidas ta on mitmete inimestega tutvus- v sugulussuhtes, ning et joomine & kaklemine ning nõrgemate kallal vägivallacemine on väga tavaline nähtus ning elu lahutamatu osa...
Sorri, aga see on 18. saj ning Freudi stiilis qnstlik eeliste loomine, sedapuhq mitte ainult soopõhine, vaid lisax ka tutvuspõhine. MIna, väikest kasvu kole naine mitme lapsega, kes oma sõjaväelastest, arstidest ning juristidest sugulastega ei liputa, oma kymnete osqste, võimete & huvialadega ning positiivse suhtlemise ideedega võin & pean toas kinni istuma & pideva alkoholiga yleujutatud möllu & kaklemiste keskel vait olema, qid inimesed, keda miski ei huvita, kes midagi ei oska ega taha, kelle jaox kõik on nõme, värdjas, tra, pane see põlema & ma tapan su maha, et see on siis nagu norm kylaelu vää?
Aga qhu jääb qltuurne selcielu? Alternatiivsed majandusmudelid, maaelu arendamine erinevate kogukondlike tegevuste kombineerimise kaudu, väixe ettevõtte tegemine, yrituse (qs on ka midagi muud q ainult tymakas & murul kakerdamine)? Qhu jääb lastele väääääga erinevate ellujäämisosqste, põnevate mängude & käiqde korraldamine & õpetamine? Sõbraliq suhtlemise & koostöö põhimõtted? Rääkimata lugupidamisest & huvist vanade asjade, esivanemate ehitatud rajatiste vastu? Iluaiandus, vanatehnika, mistahes laadi muusikategemine? Mis on saanud eestlase kirjaosqsest & slõuganist "saagem eurooplastex"? Juttudest, et meil on nii palju võimalusi & vaja on ainult tahta ning käsi välja sirutada? Et probleeme saab lahendada & alla ei tohi anda?
Tundub, et need on ainult paljad ideed qskil kaugel, raadios & ajalehes, sest isegi omavalicuse esindajad laiutavad käsi, et nad ei saa inimeste joomisest, hoolimatusest & rumalusest tekkivate probleemide vastu midagi ette võtta, sest neil pole õigusi & inimesed ise ei taha oma elu muuta. Veelgi enam - õigust kiputaxe jätma fyysiliselt tugevamatele ning agressiivsematele inimestele, sest nii on mugavam, & jälle - kõik on sellised, sa pead ka olema. q ei ole, siis oled kõiges syydi & seadus sind ei kaice, sest see kehtib ainult tugevamatele...
Õnnex on mul, nagu öeldud, 100 tegemist & hobi ning yxindus & tegevusetus mind ei piina. Pidevalt on mingeid huvitavaid asju pooleli, vanad tegemised vajavad elustamist ning uued alustamist. Ma ei saa muganduda kõigile meelejärele olevax rumalavõitu tibinax. Mul on siin ainult 2 valiqt - kas olla kyla jalalapp, alati valmis raha andma, söötma-jootma-sõidutama-tasuta tööd tegema & riistu laenama, mida muidugi tagasi ei saa, või siis mitte qigi populaarne eluk-kass, kes kõnnib omapead, elab oma elu, & endale tehtud qrja andex ei anna.
Olen oma valiq teinud.
Muide, 1 asi, millest veel aru ei saada - vaikimine EI OLE nõusolek. Mu abikaasa, kes ei julge iial kellelegi "ei" öelda ega kõvemat sõna lausuda, on exliqlt saanud "hea inimese" maine. Tegeliqlt on tal väga hästi meeles, qidas, alustusex teatud naabrite ylbicemine stiilis "minu maja, sina kao minema" & erinevad kaced teda OMAENDA MAJAST minema peletada, tedagi sõimati & ähvardati pidevalt, pluss 28.09.2008 ning qidas varem arusaamatu jultumusega riistu & raha yritati nõuda. Talle ei meeldi samuti purjus ärplevate, ropendavate & tyli norivate inimestega aega veeta, seda enam, et need "sõbrad" ei tea ega oska eriti millestki rääkida. Ka sellest ei taheta aru saada, et me, st abikaas & mina, oleme näiliselt nii erinevad, qid tegeliqlt on meil teatud yhised huvid & põhimõtted, me moodustame systeemi. Q mees ei julge probleemidega tegelda, siis teen seda mina, sest keegi PEAB seda tegema. Ning tegeliqlt elame me koos, sest qmbki ei talu paarisuhetes laialt levinud topeltmoraale, lähisuhtevägivalda ning vastutustundetust & teise alandamist & ärakasutamist. Aga igal juhul ei tähenda vaikimine tolereerimist & takkakiitmist, vaid tõrjumist, soovi omaette olla, õigust viisakat & lugupidavat kohtlemist oodata. On selge?
Väärtuskonfliktid jäävad, sest inimesed räägivad väga erinevaid keeli. Aga mitte keegi ei saa öelda, et tugevama keel on õigem.

kaaren imedemaal

See oli lihcalt suurepärane. (Orhideenäitus TY Bot. aias, mis just lõppes.) Varastasin endale tunnikese, et imetleda põnevat taimmaterjali. Oli, mida vaadata & ma pildistasin iga viimast kui näituseobjekti umbes 100-st jumaliqst käpalisest suure hoole & täpsusega.
Käesoleva posti jaox valisin 1) loodusliq liigi, pisikese harulduse, lumikellukese-taolise epifyydi & 2) kuukinga e Phalaenopsise suurekasvulise kaubandusliq hybriidi. Samas, q näitusel olid esindet praktiliselt kõik värvid & suurusnumbrid.
Mulle meeldivad väga lilled, mis harvade õicemise hetkede vahepeal näevad välja, ytleme, et ebataimeliqd. - Meie inimese jaox, kes on harjunud härjasilma, petuunia, orasheina & roosiga.
Umbes 3 aastat tagasi avastasin, et meiegi kaubandusvõrgus on juba mõnda aega saada orhideesid. Minus ärkas kohutav jahi- & omandamiskirg, uurisin kohe & põhjaliqlt välja, et kes on need ylipõnevad & erilised rohelised tegelased, kellega olen aastaid kõrvuti existeerinud, neist samas midagi teadmata. orhideedest teadsin varem aint niipalju, et meie maavaldustes kasvab 2 v 3 liiki käpalisi... aga milline kirju ning lõpmata lai on kogu maailma käplaste kogukond!
Orhideede liike & sorte on maailmas kymneid tuhandeid, neist meie kliima kodustes tingimustes kasvatada võib, ytleme et tuhandet... vist. Need, kelle ma olen oma väikesex rohelisex sõbrax toonud, on päris edukalt yle elanud 2 talve ning mitme liiga päikeselise suve ebamugavused. Mul on neid kyll surnud paarkymmend tykki, enamasti allahinnatud taimel poest kaasa tulnud haiguste tõttu. Mu jaanuariqised haigusenädalad elasid just orhideed kenasti yle, samas q mõnigi teine taim ära qivatati - seega võin kinnitada, et orhidee kasvatamine, see on imelihtne.
Mu pere jaox on toataimendus ilmselt ebamugav & tyytu - muld toas, dzhungel söögilaual, padrik magamistoas! Qid lastele on kindlasti kasulik näha, et maailmas elab ka inimesi, kellel on qmmalisi, mõistmatuid, exklusiivseid hobisid, mille nimel tehaxe tavatuid asju v talutaxe ebamugavusi. sest hobiga tegelemine paqb mõne yxiq riqtud hetke asemele palju rohkem rõõmu & rahulolu. Ning hyvedest saavad osa teisedki, samas q mulle jääv kohustus hooldada jms on ainult meeldiv. Soovin, et ymberringi olex rohkem hulle, segaseid & lolle, loe: põnevate asjadega tegelevaid fanaatilisi inimesi, sest tavalised, korraliqd, usuleiged & piiratud inimesed mõjuvad tervistkahjustavalt.
PS. Et taimedega käitumist mittevaldav inimene jääb exootilistest taimedest lugedes tavaliselt haigex, siis peidan oma teadmisi & muljeid siin.

kallid vanad asjad

Pildil, 9.3.2011 10.30 meie vanas köögis, on 11,5 k vana poisslaps JMK, ning u 30 a vana Weltmeistri akordion. Mõlemal, nii poisil q akordionil, on väärikas koht minu peres & majapidamises.
Mul on olnud 2 akordioni. 1 ostis ema mulle, q käisin 4. klassis. Punane "orion", 120 bassi, kalk & kriiskav kõla, täna on see pill oma mängud ilmselt mänginud. Vilec nõukogude masstoodang, materjalid vananevad ajas ning pill pole enam hääleski.
Uuem pill tuli meile mu abikaasa ema õe perest. Tädi Eda abikaasa lahqs meie seast aastate eest, ning tema mitmekesisest & teguderohkestt elust jäi mh maha 2 akordioni. 1 oli imeilus, uhke qldse dekooriga tohutusuur koncertakordion, teine aga väixem, irw, must Weltmeister, mis olla Gruusiast toodud... seda ma mäletan kyll, et head välismaa pillid olid ka deficiit, a vene pillid olid kehvad... Tädi pidas ilmselt plaani pill maha myya, qid enne ocustati minu käest uurida, et mis korras pillid on & palju need võix maxta. Aga ma juhusliqlt oskan tohutul hulgal rahvalaule qlmise järgi mängida, lauljate häälte järgi transponeerida ka, ning suurest yllatusest & rõõmust, et suguvõsas keegi ikkagi mängib, myydigi pill mulle.
See on u 30 a vana Weltmeister, 120b, pildil on näha registrite valik, tagakyljel on toote seerianr kujul "14/3077 made in GDR" Kõla on hea, klaviatuur klõbiseb veidi, ehk on pilli lihcalt vähe mängitud... aga ka mina mängin vähe. Kahju, sest tegu on väga heas korras ning ilusa kõlaga pilliga.
Kallid sugulased! Ma olen teile võlgu mitu mängu & hulga rahha! Kahju, et mu abikaas & ta ema on äärmiselt vaixed inimesed & ilmselt hindavad makimuusikat rohkem q pillimehi... no & endal on ka praegu 1000 muud tegemist & pesapunumise kiired ajad, mu sõprade seas pole ka tulihingelisi muusiqid, kelle ees polex piinlik oma pille lahti pakkida, ning ma ise näen välja kõike muud q peo syda, laulumeister & selckonna hing...
Täna leidsin vaba hetke pille parandada & puhastada. Kitarrikeeli vahetasin, akordionil oli vaja veidi klahve paremini käima panna & tolmu võtta. Ma vajan oma pille, nagu vajan ka oma kodu & hoovi, peret, taevast & Maad.
Teistest asjadest teine kord.

mees peab õppima nagu hull!

Tammsaare, nii segasex taadix q ma teda peangi (no andke andex, mis ajast ta kyll kõik oma tellised valmis kirjutas? kuidas ta keskenduda suutis, kes teda toitis-kattis? kuidas ta oma aja tingimustes suutis kõik need teooriad valmis ehitada, kui isegi 21. sajandil on tavaline inimene hoolimata kõrgemast alghariduse standardist ikka loll nagu amööb?), on oma Tões & Õiguses öelnud siiski mitu kaunist asja. Andrese kohusetunne, Krõõda ocatu lojaalsus, Hundipalu Tiidu eneseuhqs ja teiste tegelaste kiixud on tegeliqlt väga armsad.
Eriti imeline on härra Maurus.
Kahjux ei mäleta ma enam detaile, kuna antud rmt lugesin viimati pea 20 a tagasi. Kuid niipalju, q alles on, viitavad ilmselt hr Mauruse ööpäevaringsele soovile arendada oma valdustes olevat ettevõtet (Tulge öösel või päeval, Maurus võtab alati raha vastu...) ning eluaegset õpihuvi & uudishimu (Mees peab õppima nagu hull - st mitte vaid meessoost isik, aga tänapäeva kontextis igayx, kes võtab osa yhiskondliqst elust, 19. saj valguses nimetati naistex, lastex v vanadex kõiki, kes koduseinte vahel elasid & väljas tööl v õppimas ei käinud, a praegu on inimeste jaotamine suguelundite vm välise alusel mõnevõrra taandunud) - yhesõnaga, pidev enesetäiendamine & qstumatu huvi elu vastu.
Q ma käisin põhikoolis, tuli õppida, sest oli vaja. Koolis käidi, sest vanemad käskisid. Koduseid ylesandeid tegin nii vähe, q võimalik, sest vanemad & nende tige, hoolimatu & jõhker käskimispoliitika oli teadmiste omandamisele jätnud samasuguse piceri - see on vastik, vägivaldne jne. Tahan puhata & mängida! Noh, minul oli muu elu asemel raamatumaailm, aga praegu mõtlen, et just arutlemise, mõttekäiqde & vastastiqse väitlemise, kas siis oponeeriva v toetava maailm on mul puudu.
Teen teravat vahet osqstel, mida õppisin lapsena, ning neil, mida ise õppisin. Qnstika vanematel qrsustel, pealt 20-sena, q õppisin õppimisest rõõmu tundma. Mõnu uute teadmiste abil oma sisemaailma parandamisest & uute konstruxioonide ehitamisest.
Q nii 20-23sena oli mu maailm teletupsude halja aasa moodi, siis praegu on see päris mitmekesine maastik - mõnigi hoone, kõrghaljastus, maaparandus, no mõned yxiqd vaenlased ka põõsastes, a pilt on mitmekesisem & keerukam.
Tore on, a ma pole siiski rahul. Ma annan endale aru, et teised, kes said suhtlevate inimeste keskel yles kasvada, omasid paljusid osqsi lapsest saati, millest mul isegi praegu etteqjutust pole ning ei saagi olema. Ma tean, mis need on, qid qna ajus puudub muster, ei saa ma neid endale iial kasvatada, nii, nagu värvipime ei saa ennast koolitada teatud toone nägema.
A inimene on paindlik loom. Q 1 elund hävib, suudavad teised seda mõnevõrra taastada.
Pluss vastutustunne, aja- & isiqtaju ning häbi, mis teatud olukordades tööle hakkavad ning sunnivad välja selgitama, mis see senitundmatu asi on siis, mis valesti on.
Mu elu on pimedas koperdamine & piixude järgi kacetamine. Ma olen sociaalselt pime.
A hiljuti avastatud õpihimu on see terav kõrv, mis avitab kõveratel & auklikel teedel koperdada. Iga piix, häältelaviin, jutukatke on kasulik, ma jätan selle endale igavesex meelde ning panen lahtrisse.
Qrat, kyll see raiskab aega. Justq inimesel, kes 36-selt peab hakkama uuesti käima ning pystiliiqmise eripärasid õppima. Ma loodan, et elu liiga lyhikesex ei jää, et oma uutest osqstest rõõmu tunda.