Mulle meeldib elada teatud sociopaacetes tingimustes. Mu sõbrad elavad kaugel ning pole kohustatud minuga rohkem tegelema q netis veidi kribama; mu vanemad elavad kaugel ning mõtlevad meile keskmiselt 12 korda aastas. Mu naabrid mõtlevad meile veidi tihemini, aga suhtlemine piirdub enamasti rangelt seaduses nõutud korrexuse miinimumiga. Mu abikaas suhtleb minuga nii palju või vähe, nagu tema järjest kahanev sõnavara lubab. Mu lapsed vajavad kyll aktiivset & teiscugust, mh arendavat, konstruktiivset tegelemist & sõnalise ning kehakeele arendamist, aga selles soovin ma raudselt & järjekndlalt arendav olla.
Ärme räägime peres valicevatest mõningatest erimeelsustest ega sellest, qidas inimene mugavasse oleskellu jäädes tasapisi kaotab oma vaimse erxuse. Ma annan endale aru, et see on paratamatu & ajutine olukord haige inimesena ning väikelapsega kodus. Pealegi suudan ma enamuse töödega veel hakkama saada, ning mis peamine - tahan.
............................................
Viimase nädala sees on 1 tähcamaid majariistu olnud lumelabidas. Iga päev tuleb visata kasvõi uxeesine, q mujal veel sääriqtega käia kannatab. Maja ees on mõnigi lumehunnik minu tagasihoidliqst isiqst juba peajagu yle. On alust arvata, et seda imeainet tekib juurde. Qna ruumi veel on, siis mina isikliqlt ootan teatud uudishimuga, qpalju loodus suudab!
Kas pole imeline, et Vesi, mis sulle annab imehea värske tunde, q seda endale peale määrida, sise juua või suuremas Selle Aine koguses ulpida, seesama kaunis, mõnus ambroosia saab talvel meile piinarohkex ning pidevalt kirumist tekitavax qriainex. Kõva q kivi, tõmbab see meil jalgu alt või lõhub kalli sõidumasina, või riqb eluaseme nt katuse. See needus koguneb käiguradadele kohutavatex qhjatistex, mida lõpux ei ole qskile panna, ning vajub nii tihedax, et sellest võix ehitada mäestikke. Isegi väsimatud lapsed, keda kõik uus rõõmust kiljuma paneb, tydinevad lõpux, q toredast kelgulumekirmest on saanud vööni jääpudru, & hakkavad sygavasśe lumesuppi jäänud jalgradadel vaevaliselt komberdades kaeblema nagu nälginud hirvevasikad. Inimesed unustavad oma suvise vabaduse, kerged tancujalad & rõõmu liiqmisest ning tõmbuvad kohutava õnnetuse jätqmise eelaimusest kössi. Unustataxe grillid, kerge poodlemine, lõbus & vaba suhtlemine asendub tõsiste yhesilbiliste myhatustega, milles tooni annavad tahke H2O, kyttimine-korilus ning talvised maastiqsõiduvahendite probleemid. Kaubandus ning teenindus tõmbuvad kylma käes kokq, alluvad ju nemadki kehade fyysika seadustele & termodynaamikale.
Jõululaupäeval sadas samuti pool meetrit lund.
Saacin pärast teatud vaidlust abikaasi & vanemad lapsed ämma juurde ning jäin kodu kaunistama, st rämpsutustama. Kell 3 jõulukylla minna on minu jaox ilmselgelt vara. Qna minu ainukordne ning er´iliselt peen & kaunis isixus oli ära teeninud kojujäämise, siis nucin suurest meelehärmist tervelt 1 pisara (täpsemalt: parema silmaga) ning asusin nautima vaiqst & asjaolu, et keegi ei lägasta koheselt ruumi, mille ma just lagedax teinud olen. Aghhhhhhhhhhhhh!!!
Koju said kylasolnud järgmise päeva õhtux.
Arvan, et korraldan taolisi yritusi veelgi.
Ei, ise kodust ära minna on piinarikas. Muidugi tahaxin botaanikaaeda & mullivanni & kartuleid ostma, aga raisk, proovi sa väikelapsega ning tulise hambavaluga pooles keres sõita, turvahälliga prisket imikpoissi tassida ning sellest veel mõnu tunda & enneolematut vabadust nautida!
Ma olen vana inimene, vinnutatud hobusemees, ei soovi enam 90-te alguse arengumaa stiilis extreemsusi iga hinna eest, et saax ainult maastiql liiqda. Olen teinud rahalisi ning ajalisi qlutusi, et saaxin pehmel mööblil lebaskledes nautida staatilise ruumi hyvesid ning tunnet, et aeg peatus siin korrax just minule heameele tegemisex. Et saaxin infokandjate haritud selckonnas ennast mõnusalt tervemõistusliqna tunda. Et kaox see häiriv surmamõistetu tunne - pool eluajast ning pool kehaosadest on läbi, & et korraxki uhkax minust läbi vyrcikas-värske ootuse tuul, mis annab teada - midagi on tuleql, uut head & palju!
................................
Palun tänaseid esimesi lauseid siiski mitte puhta tõena võtta. Yxindus ei ole mingi hyve, vaid sunnitud olukord & seega mõnevõrra ebameeldiv. Vabandage, mu sõbrad. Ma armastan & vajan teid, teie qlgemisi, ettevõtmisi, õppimist & õpetamisi.
Monday, December 27, 2010
Saturday, December 25, 2010
oo, oo
punun köit igaviq mudast
mu huulil on ylistuslaul
mu kätes on loomalik jõud
mis raugeb q pean iseendale
murdma leiba
& eluvett
.........................
kas vees hõljuvad vetikad
haldja juuxed
või igaviq valu armatuur
mu huulil on ylistuslaul
mu kätes on loomalik jõud
mis raugeb q pean iseendale
murdma leiba
& eluvett
.........................
kas vees hõljuvad vetikad
haldja juuxed
või igaviq valu armatuur
Friday, December 24, 2010
Meem on meem on meem
Hea Tavainimene saatis ringkirja mullegi, olgu ta tänatud. Toetan seda meemi mõlema käe ning suupoolega, sest eelistan plogimist muudele socmeedia vormidele.
Niisiis,
1. Külastan oma blogi sagedusega…
Keskmiselt 1 kord iga päev, aga enamasti sellex, et kasutada selle linke. Mu peas tekib iga päev kymneid toredaid mõttekäike, mida yhiskond võix & peax teada saama, aga päriselu tiqb kärarikkalt järjekorras kirjutamisele ette. Samuti juhtub, et omaenda plogi jaox auru ning aega ei jätq, sest qlutasin selle ära teistes plogides kommimisega, irw.
2. Poliitikute blogisid loen…
Ei loe. Ega minu päev qmmist ole. See kysimus aga peax loogiliselt võttes olema pärast seda:
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
- tegu on inimestega, kes lähevad mulle korda reaalsete isiqtena. Või siis on nende mõtetes midagi minu jaox järgimisväärselt tarka, originaalset, uudisväärtuslikq. Ning ma naudin oma haritud sõprade sõnaveeratamisqnsti & hääd emakeelt. Mainin nyyd ära ka mind mitte kõnetavad poliitiqte, noorte edukate jne jne inimeste plogid, milles pole midagi ellujäämisex vajalikq, irw, ning mille suhtes hoian mõnuga poosi "Ainus Eestlane Kes Pole lugenud Savika/I&I/Kelleiganespopitegelase plogi"
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele:
Kõigile teistele. Fb on siuke jututoa moodi asi, või nagu kaupsi fuajee - päeva jooxul lippab läbi palju rahvast, aga inimese kodu on tema plogis. Noh, isixuse põhjalikqs määrab selle, mida ta eelistab - kiire sahmija feimib tänaval & fb-s, koorik võimleb reidis, haritlane kohvetab Illekas või oma köögis, grafomaan Kaaren mediteerib oma plogides...
5. Tavainimene kysis minu plogimisajaloo toredaima hetke kohta. - Sellex on, nagu igasuguses suhtluses, lugejate/qlajate tunnustus. Samas, peab ytlema, mediciiniliste probleemidega isixus paistab mu ilusate & sõnaosavate postituste taganst välja ning vähestele lugejatele tunnustamisex eriti alust ei anna. loogiline ju - päriselu elamused on palju teravamad ning mitmekesisemad, siin jääb 1 kirjakeskkond hämarasse nurka häbenema.
......................................
Ehh, kõik mu armsad plogijad, kellele meemi edasi saata, on juba võetud. Egas midagi, alati on universumis objekte, mis neelavad nendeni jõudnud signaalid ning esemed alla.
Niisiis,
1. Külastan oma blogi sagedusega…
Keskmiselt 1 kord iga päev, aga enamasti sellex, et kasutada selle linke. Mu peas tekib iga päev kymneid toredaid mõttekäike, mida yhiskond võix & peax teada saama, aga päriselu tiqb kärarikkalt järjekorras kirjutamisele ette. Samuti juhtub, et omaenda plogi jaox auru ning aega ei jätq, sest qlutasin selle ära teistes plogides kommimisega, irw.
2. Poliitikute blogisid loen…
Ei loe. Ega minu päev qmmist ole. See kysimus aga peax loogiliselt võttes olema pärast seda:
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
- tegu on inimestega, kes lähevad mulle korda reaalsete isiqtena. Või siis on nende mõtetes midagi minu jaox järgimisväärselt tarka, originaalset, uudisväärtuslikq. Ning ma naudin oma haritud sõprade sõnaveeratamisqnsti & hääd emakeelt. Mainin nyyd ära ka mind mitte kõnetavad poliitiqte, noorte edukate jne jne inimeste plogid, milles pole midagi ellujäämisex vajalikq, irw, ning mille suhtes hoian mõnuga poosi "Ainus Eestlane Kes Pole lugenud Savika/I&I/Kelleiganespopitegelase plogi"
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele:
Kõigile teistele. Fb on siuke jututoa moodi asi, või nagu kaupsi fuajee - päeva jooxul lippab läbi palju rahvast, aga inimese kodu on tema plogis. Noh, isixuse põhjalikqs määrab selle, mida ta eelistab - kiire sahmija feimib tänaval & fb-s, koorik võimleb reidis, haritlane kohvetab Illekas või oma köögis, grafomaan Kaaren mediteerib oma plogides...
5. Tavainimene kysis minu plogimisajaloo toredaima hetke kohta. - Sellex on, nagu igasuguses suhtluses, lugejate/qlajate tunnustus. Samas, peab ytlema, mediciiniliste probleemidega isixus paistab mu ilusate & sõnaosavate postituste taganst välja ning vähestele lugejatele tunnustamisex eriti alust ei anna. loogiline ju - päriselu elamused on palju teravamad ning mitmekesisemad, siin jääb 1 kirjakeskkond hämarasse nurka häbenema.
......................................
Ehh, kõik mu armsad plogijad, kellele meemi edasi saata, on juba võetud. Egas midagi, alati on universumis objekte, mis neelavad nendeni jõudnud signaalid ning esemed alla.
Tuesday, December 14, 2010
Võistelgem!
Nyyd qlutan välja parima autoripildi võistluse.
Pildil peab olema kykitav, OK, istuv Vanemuine. Yldiselt peetaxe teda taadix, kes kaiceb & arendab aqstilist muusikat.
Vaat sellist taati soovin oma riiuli kaicepyhaqx, ning mu hyvad sõbrad võivad soovi korral Vaneka ikooni väljanägemise yle mõtiskleda. Guuglist varastet skandinavian-god-pilt ei kipu sobima, netis sorida oskan ise kah. ma hindaxin oma sõbra autoritööd enim.
Õlis või kivis Vaneka eest panen välja pearaha: kellele moosi & punapeeti, kellele kartuleid & puid, kellele ausat qnsti või sulaselget rahha. Väljatrykini viiva infi eest paqn tuhat tänu.
A2-formaat on suurevõitu, muid piiranguid ei sea.
Pildil peab olema kykitav, OK, istuv Vanemuine. Yldiselt peetaxe teda taadix, kes kaiceb & arendab aqstilist muusikat.
Vaat sellist taati soovin oma riiuli kaicepyhaqx, ning mu hyvad sõbrad võivad soovi korral Vaneka ikooni väljanägemise yle mõtiskleda. Guuglist varastet skandinavian-god-pilt ei kipu sobima, netis sorida oskan ise kah. ma hindaxin oma sõbra autoritööd enim.
Õlis või kivis Vaneka eest panen välja pearaha: kellele moosi & punapeeti, kellele kartuleid & puid, kellele ausat qnsti või sulaselget rahha. Väljatrykini viiva infi eest paqn tuhat tänu.
A2-formaat on suurevõitu, muid piiranguid ei sea.
Ebapraktiline tõbras
Täna ei räägi ma eluohtliqst ylekohtumyrgistusest, mis mind tänahommiql tabas, rääkimata varasematest valetalumatuse-&-kohatuse-vastu-võitlemise-atakkidest, aga sellest, et nagunii kodus vedeldes on meeldiv võimalus peale just meile saabunud ning Maa kombeid & töövõtteid mitte valdavate laste, mööbli, kruvide & sittuvate kassidega tegelemise nt lugeda kiiresti läbi kokqahnicetud raamatuid, teha SUURElt mõtlemise harjutusi ning tegelda oma osqste & võimete arendamisega, mis yhel Inimesel teadagi on äärmiselt mitmekesised.
Mu head sõbrad pole seda õnnex ise näinud, aga tegeliqlt olen ma võimekas syldilaulik. Põhjamaa, Rosalind, Taas sajab valget lund, Tyrgi tubakas, igasugu muud rõemsad laulud ootavad nyyd, et ma neid jälle peagi qldavale tooxin. Nad nihelevad mu sees ning piiluvad aeg-ajalt vileviisikesena välja ka. Kahjux olen ma visuaal-tyyp ning laulusõnad peaxid papre pääl ees olema, niisama kõrva ega käe kaudu nad mulle pähe ei poe. Ning veel 1 qri nõudmine: laulul peab olema 1) vähemalt talutav, SÕNUMIGA poeezia, 1) vähemalt talutav meloodia ning 1) sobima mistahes selckonnale. Vat mix ma ei laula Rukkivälja, Mere pidu ega Valgeid roose, kyll aga Shampanjat või Sinist esmaspäeva.
Mul olex nyyd yht-teist öelda eestilaste q laulu-, tegelt aga mölaraadio- ning odavplaaditymakarahva kohta. Ytlexin sita sõna ka uuema aja laulukirjutajate kohta ning mainixin ära nõukaaegsed geeniused, kes tandemis luuletaja-helilooja olid sageli paaris kahtlase väärtusega tolvaniga. Võtame siukesed geeniused nagu Aarne Oit, Valgre või kes nad olidki - q viis on võimas, siis text on kohatu, mage või lausa piinliqlt nõme. Q aga texti võix isegi suhuvõtta, siis viisijupp on mõttetu monotoonne tatt, kohutav Philip-Glass-Meets-Bela-Bartok-stiilis või veel hullem arusaamatu joga, mida yx aus uusfolkar-syltar hää meelega isegi noodis ei vaatax.
Nii et postuleerin: parim laulutoodang oli meiemaal õndsal nõukaajal, q nn parteitellimusel toimuvate lauluvõistluste jaox tehti tohututes kogustes usqmatult head & ajatut folki, poppi, kantrit, midaiganes. Praegu jätan kõrvale haledad nn rahvaliqd soigumise-laulud a la Yx qningatytar, Seal qs rukkiväli, Meca ääres väike maja või tohutu kohutavate koduigacuslaulude koolkond, sest meie nö varajasem folk ON hale, pisaratkisqv, lombaka & puise poeesiaga, q ka viis on enam-vähem.
Õu, vabandust. 90-te suht kesine laulpornoajastu, massiline kaverdamise & sita lääne musa koppimise ajastu lõppes siiski õnneliqlt, qna sealt jõudsid meieni Jää-äär, Eplik, Tättematvere, Vennaka uued tegemised. Enamus autorilaulu on väga isiklik & ei sobi teise inimese suhu, aga 1 õige autor on õnnex mitmekesine & yldinimlik. Q nn koduigacuslaulik tundub olevat vaese sõnakasutusega, väga väixe haridusega ning halvasti viisipidav kodanik, siis Hea Autor suudab Hea laulu teha tundliqst, piisavalt lihcast, samas jälle piisavalt huvitavast textist, ei pinguta emociooniga yle, ning suudab oma lauluga panna ka minu & sinu hinge kaasa ymisema, helisema, nutma & hõiskama.
Järeliqlt.
Noh, maiced on erinevad, aga - haridus teeb siingi oma töö.
...................................
Nyyd tahaxin välja qlutada seaduse, mille kohaselt massilevisse jõuab ainult muusika, millele on dabroo andnud ERRi või Vabariigi Valicuse Qnstiqaliteedi Tagamise Nõukogu Uue Muusika Komisjon. Sest popjoru a la Svenlõhmus või kes nad kõik olidki, on kõik kohad täis ning see riqb rahva maicet.
No ei saa tavaline inimene aru, mix ei saa kidramees laulda mõnda Best B4, Jyri Homeinjanja, Pus Upi, euroviisu-artistide vm popplaulu. Sorri, aga uuemat eesti tymmi ma ei tea isegi nimede kaudu. Ei huvita.
Tuhnin veidi Minu Musa & Dokkide kaustas ning hakkan printima.
Pee ess. Kas hyval lugejal on veel meeles, qidas 70-tel KÕIK tydruqd (vähemalt minu kandis) pidasid lauliqt, salmiqt vms? Vot seda mälestust ma asungi moodsa tehnika abil reanimeerima. Vanemuine juba istub pahnariiulil & vahib pingsalt, kannel kaisus.
Mu head sõbrad pole seda õnnex ise näinud, aga tegeliqlt olen ma võimekas syldilaulik. Põhjamaa, Rosalind, Taas sajab valget lund, Tyrgi tubakas, igasugu muud rõemsad laulud ootavad nyyd, et ma neid jälle peagi qldavale tooxin. Nad nihelevad mu sees ning piiluvad aeg-ajalt vileviisikesena välja ka. Kahjux olen ma visuaal-tyyp ning laulusõnad peaxid papre pääl ees olema, niisama kõrva ega käe kaudu nad mulle pähe ei poe. Ning veel 1 qri nõudmine: laulul peab olema 1) vähemalt talutav, SÕNUMIGA poeezia, 1) vähemalt talutav meloodia ning 1) sobima mistahes selckonnale. Vat mix ma ei laula Rukkivälja, Mere pidu ega Valgeid roose, kyll aga Shampanjat või Sinist esmaspäeva.
Mul olex nyyd yht-teist öelda eestilaste q laulu-, tegelt aga mölaraadio- ning odavplaaditymakarahva kohta. Ytlexin sita sõna ka uuema aja laulukirjutajate kohta ning mainixin ära nõukaaegsed geeniused, kes tandemis luuletaja-helilooja olid sageli paaris kahtlase väärtusega tolvaniga. Võtame siukesed geeniused nagu Aarne Oit, Valgre või kes nad olidki - q viis on võimas, siis text on kohatu, mage või lausa piinliqlt nõme. Q aga texti võix isegi suhuvõtta, siis viisijupp on mõttetu monotoonne tatt, kohutav Philip-Glass-Meets-Bela-Bartok-stiilis või veel hullem arusaamatu joga, mida yx aus uusfolkar-syltar hää meelega isegi noodis ei vaatax.
Nii et postuleerin: parim laulutoodang oli meiemaal õndsal nõukaajal, q nn parteitellimusel toimuvate lauluvõistluste jaox tehti tohututes kogustes usqmatult head & ajatut folki, poppi, kantrit, midaiganes. Praegu jätan kõrvale haledad nn rahvaliqd soigumise-laulud a la Yx qningatytar, Seal qs rukkiväli, Meca ääres väike maja või tohutu kohutavate koduigacuslaulude koolkond, sest meie nö varajasem folk ON hale, pisaratkisqv, lombaka & puise poeesiaga, q ka viis on enam-vähem.
Õu, vabandust. 90-te suht kesine laulpornoajastu, massiline kaverdamise & sita lääne musa koppimise ajastu lõppes siiski õnneliqlt, qna sealt jõudsid meieni Jää-äär, Eplik, Tättematvere, Vennaka uued tegemised. Enamus autorilaulu on väga isiklik & ei sobi teise inimese suhu, aga 1 õige autor on õnnex mitmekesine & yldinimlik. Q nn koduigacuslaulik tundub olevat vaese sõnakasutusega, väga väixe haridusega ning halvasti viisipidav kodanik, siis Hea Autor suudab Hea laulu teha tundliqst, piisavalt lihcast, samas jälle piisavalt huvitavast textist, ei pinguta emociooniga yle, ning suudab oma lauluga panna ka minu & sinu hinge kaasa ymisema, helisema, nutma & hõiskama.
Järeliqlt.
Noh, maiced on erinevad, aga - haridus teeb siingi oma töö.
...................................
Nyyd tahaxin välja qlutada seaduse, mille kohaselt massilevisse jõuab ainult muusika, millele on dabroo andnud ERRi või Vabariigi Valicuse Qnstiqaliteedi Tagamise Nõukogu Uue Muusika Komisjon. Sest popjoru a la Svenlõhmus või kes nad kõik olidki, on kõik kohad täis ning see riqb rahva maicet.
No ei saa tavaline inimene aru, mix ei saa kidramees laulda mõnda Best B4, Jyri Homeinjanja, Pus Upi, euroviisu-artistide vm popplaulu. Sorri, aga uuemat eesti tymmi ma ei tea isegi nimede kaudu. Ei huvita.
Tuhnin veidi Minu Musa & Dokkide kaustas ning hakkan printima.
Pee ess. Kas hyval lugejal on veel meeles, qidas 70-tel KÕIK tydruqd (vähemalt minu kandis) pidasid lauliqt, salmiqt vms? Vot seda mälestust ma asungi moodsa tehnika abil reanimeerima. Vanemuine juba istub pahnariiulil & vahib pingsalt, kannel kaisus.
Thursday, December 9, 2010
niisama pominat
Kõige pasam on, et ma ei saa enam lapse kõhukotti kasutada, qna selg ei kanna. Kõhu/seljakott oli vanemate laste titaeas asendamatu tarvik, lausa imeline ese, mis hoidis lapsed & andis neile palju mõnusaid tööpäevi emme kyljes. Pagan, praegu elan aastatega kokkqroobitud ning enneolematu heaolu tingimustes, aga nautida seda ei saa. Shpekki kyll. Riistad on, materjalid on, ehitusmasinad on, osqsed on, aga tegijaga on sitavõitu.
Q nyyd ausalt tunnistada, siis vahin veidi perekooli-nim. huumorifoorumit, see tõstab mõnex ajax tuju. Siis võib jälle kytta-koristada-kasvatada. Igaviq mudast köit edasi punuda. Mõni kruvigi ehk seina lasta. Oo, ma armastan kruve!
Q nyyd ausalt tunnistada, siis vahin veidi perekooli-nim. huumorifoorumit, see tõstab mõnex ajax tuju. Siis võib jälle kytta-koristada-kasvatada. Igaviq mudast köit edasi punuda. Mõni kruvigi ehk seina lasta. Oo, ma armastan kruve!
Wednesday, December 8, 2010
puust, pole punane
Te qlake vaid:
"Euroopas ja Skandinaavias oli sisseehitatud mööbel 16. saj. algaastail yldlevinud ning varusid hoiti köögis ja söögitoas. /.../ Kuni 17. saj. lõpuni oli skandinaavia interjöörides rohkesti sisseehitatud mööblit... "
Kasutati rohkesti väärispuitu, tahveldisi, kalleid käsitsisaetud laudu ja aeganõudvaid tappyhendusi, ruumid olid kõrged, heledad & puhtad. Ning jutt on sajanditest 15, 16, 17...
Vaata, mida kõike raamatuid lugedes teada saab. Tegu on siis Judith Milleri imelise pildiraamatuga Euroopa puitehitiste ajaloost & stiilidest.
Mul on ses suhtes aga päritolust ning ajaloolisest ylekohtust tulenev väike komplex. Eestlased olid omal maal terve eelmise aastatuhande, & päris paljud on jätqvalt praegugi, kõrge maxukoormaga rentniqd. Veel 19. sajandil & ka 20. saj. 70-te aastateni oli nn töörahva elujärg selline, et helevalgeid elutube, tammiseid zhakaarkardinatega baldahhiinvoodeid, väärispuust riiuleid, tislerimööblit & tinaraamidega vitraazhaknaid ei osatud uneski näha. Sisseehitatud seinakappe polnud, toitu hoiti seintel naela ocas, suurtes tõrdutes (mitmesaja-liitrine puust tynn), kottides, või hunniqtes erinevates kõrvalhoonetes. Seinale naelutatud yxiqtest mustunud laudadest rohmakaid riiuleid on praegugi kasutuses. Kodukaunistamise & eesrindliqmate ehitusvõtete arendamisex polnud aega, sest eluspysimisex & maxude maxmisex qlus kogu ärkveloldud aeg & jäi puudugi. Teistmoodi ei jõutud - ega tahetud.
Qni tulid massinad.
Meie rentnikemaale, qs rahvas juba syndides maaisandatele võlgu oli, jõudsid uuendused reeglina mõnikymmend aastat, mõtteviisid & haridus isegi mõnisada aastat hiljem. Ning uuendajatex polnud sugugi meie oma rahva pojad-tytred... meenutame Kitzbergi Tammaru ning Vilde Mahtrat...
See paistab eredalt silma nii inimeste käitumises & elujärjes q ka poliitikas.
...............................
Qidas tänapäev 100 aasta tagusest erineb?
1. Inimesed võivad, aga ei pea tasuta kirjaosqst ning toitvat ametit õppima.
2. Puhas vesi, esmane arstiabi, eri liiki energia, riietus, toit & hygieenitingimused on palju kättesaadavamad.
3. Tohutult energia-, st fyysiliselt rasked ning ressursseqlutavad tööd teevad enamasti ära masinad. Eestlane, sh mina, armastab masinaid kogu sydamest.
4. Q maa ei toida, võib & peab nälja eest linnakividele pageda, sest linnas tuleb soe ning söök seinakontaktist & sitt jooxeb mööda toru ära.
5. Elu on läinud kergemax, elu on läinud lõbusamax.
Jäänud on:
1. Palju rahvast leiab, et oma peaga mõtlemine on raske & ohtlik. Vastutus on valus & mida vähem tead, seda kauem elad.
2. Ohver on alati syydi. Naine on alati syydi. Ning laps provoceeris.
3. Kyll nad unustavad, kõige pääle kasvab yxkord rohi.
4. Prygi kaob ise, patareidest saab rammus muld, kilekotid ning diivanid kaovad kicekeste kõhtu. Vana telekas saab jälgi jätmata sinililledex, autoromu kaob taevasinasse, nagu polex olnudki.
5. Sa pead olema lõbus, aga ainult oma lõbux. Kaastunne on vanamuttide & usklike jaox.
....................................
Qna ma olen kyyniqmi ning skepticismi guru & Vana Halv ise, siis loomuliqlt jääb kõlama rahulolematus, mida II loetelu väga kokqvõtvalt iseloomustab.
Aga laupäeval tuleb mulle kylla ämm koos meheõega. Meheõde soovib tervitada uut vennapoega, ämm meid esimest korda meie uues kodus kylastada. Nyyd pean eirama jubedat selja- & jalavalu, võtma suure labida & asuma rookima mh remonditoa lammutusprahti, sh kassisitta ning järjekorcelt ymber tõstma meestel laiali läbustatud ehitusmaterjale & riistu, sest kodu peab iga hinna eest alati puhas-korras olema. Sel nädalal on 5/7a laste komplekt kodus haige, nad saavad mind veidi aidata. Muidugi jääb probleem sellega, et laste & olme kõrvalt pole aega maja remontida ning mööbli paigutamine käib teen-kiiresti-ise-jalust-ära-muidu-kerja-veel-mõni-aasta-põhimõttel, aga ämma (ning muude sugulaste) silmis saab kogu au endale tema poeg. Kyll sa oled tubli, kasvatad 4 last, panid kapid seina, ehitad maja, oled hekid istutanud, pead 2 suurt autot &. Qidas sa kõike kyll töö kõrvalt jõuad, kyll sa oled tubli! Ning kyll su naisel on hea, ei pea ise midagi tegema, kõik on korras, qna mees on majas!
Sellist juttu olen varemgi qlnud, et q mees majas, siis on kõik korras. Ning ämm, muidu kena tasane inimene, seletab ikka oma vaixel moel: Ex naine ongi pere koos hoidja, tema peabki kõik tegema, et teistel hea olex... kõik tuleb yxkord ise, teeme ikka tasa & targu...
Mul tekkis ylekohtumyrgitus. Ma ei taha teise inimese tegemata töö & laialipillutud sita eest igast ilmakaarest sõimata saada ning kodurahu nimel Puhja valla patuoinas olla. Võtq ma aga rohkem valuvaigistit, sest ma olen ju lapsega kodus ning mul polegi vaja ringi sõita, kas kodus tööd vähe on, kyll selg ise tervex saab. &ne...
Aga ma olen aru saanud, et puhudes myyrist läbi ei saa. Q inimestel on heaolu silmaklapid, siis ei võta nad neid iial eest. Paraq probleeme eiramisega ei lahenda. Elu ei lähe iseenesest edasi ning see naeratava ärakasutamise mask suguvõsa näol häirib mind. Ootasin võrdset suhet, sain inimese, kes unistab uhkelt, aga reaalsete ettepaneqte & kalqleeringute peale ärritub ning keeldub koostööst 100-l eri põhjusel.
Ning mistahes jutt ei jõua kohale - hea jutu qlame ära & unustame, tungiva tooniga meeldetuletuse nimetame ymber näägutamisex & lõpetame jutuajamise. kyll kõik saab iseenesest korda!
"Euroopas ja Skandinaavias oli sisseehitatud mööbel 16. saj. algaastail yldlevinud ning varusid hoiti köögis ja söögitoas. /.../ Kuni 17. saj. lõpuni oli skandinaavia interjöörides rohkesti sisseehitatud mööblit... "
Kasutati rohkesti väärispuitu, tahveldisi, kalleid käsitsisaetud laudu ja aeganõudvaid tappyhendusi, ruumid olid kõrged, heledad & puhtad. Ning jutt on sajanditest 15, 16, 17...
Vaata, mida kõike raamatuid lugedes teada saab. Tegu on siis Judith Milleri imelise pildiraamatuga Euroopa puitehitiste ajaloost & stiilidest.
Mul on ses suhtes aga päritolust ning ajaloolisest ylekohtust tulenev väike komplex. Eestlased olid omal maal terve eelmise aastatuhande, & päris paljud on jätqvalt praegugi, kõrge maxukoormaga rentniqd. Veel 19. sajandil & ka 20. saj. 70-te aastateni oli nn töörahva elujärg selline, et helevalgeid elutube, tammiseid zhakaarkardinatega baldahhiinvoodeid, väärispuust riiuleid, tislerimööblit & tinaraamidega vitraazhaknaid ei osatud uneski näha. Sisseehitatud seinakappe polnud, toitu hoiti seintel naela ocas, suurtes tõrdutes (mitmesaja-liitrine puust tynn), kottides, või hunniqtes erinevates kõrvalhoonetes. Seinale naelutatud yxiqtest mustunud laudadest rohmakaid riiuleid on praegugi kasutuses. Kodukaunistamise & eesrindliqmate ehitusvõtete arendamisex polnud aega, sest eluspysimisex & maxude maxmisex qlus kogu ärkveloldud aeg & jäi puudugi. Teistmoodi ei jõutud - ega tahetud.
Qni tulid massinad.
Meie rentnikemaale, qs rahvas juba syndides maaisandatele võlgu oli, jõudsid uuendused reeglina mõnikymmend aastat, mõtteviisid & haridus isegi mõnisada aastat hiljem. Ning uuendajatex polnud sugugi meie oma rahva pojad-tytred... meenutame Kitzbergi Tammaru ning Vilde Mahtrat...
See paistab eredalt silma nii inimeste käitumises & elujärjes q ka poliitikas.
...............................
Qidas tänapäev 100 aasta tagusest erineb?
1. Inimesed võivad, aga ei pea tasuta kirjaosqst ning toitvat ametit õppima.
2. Puhas vesi, esmane arstiabi, eri liiki energia, riietus, toit & hygieenitingimused on palju kättesaadavamad.
3. Tohutult energia-, st fyysiliselt rasked ning ressursseqlutavad tööd teevad enamasti ära masinad. Eestlane, sh mina, armastab masinaid kogu sydamest.
4. Q maa ei toida, võib & peab nälja eest linnakividele pageda, sest linnas tuleb soe ning söök seinakontaktist & sitt jooxeb mööda toru ära.
5. Elu on läinud kergemax, elu on läinud lõbusamax.
Jäänud on:
1. Palju rahvast leiab, et oma peaga mõtlemine on raske & ohtlik. Vastutus on valus & mida vähem tead, seda kauem elad.
2. Ohver on alati syydi. Naine on alati syydi. Ning laps provoceeris.
3. Kyll nad unustavad, kõige pääle kasvab yxkord rohi.
4. Prygi kaob ise, patareidest saab rammus muld, kilekotid ning diivanid kaovad kicekeste kõhtu. Vana telekas saab jälgi jätmata sinililledex, autoromu kaob taevasinasse, nagu polex olnudki.
5. Sa pead olema lõbus, aga ainult oma lõbux. Kaastunne on vanamuttide & usklike jaox.
....................................
Qna ma olen kyyniqmi ning skepticismi guru & Vana Halv ise, siis loomuliqlt jääb kõlama rahulolematus, mida II loetelu väga kokqvõtvalt iseloomustab.
Aga laupäeval tuleb mulle kylla ämm koos meheõega. Meheõde soovib tervitada uut vennapoega, ämm meid esimest korda meie uues kodus kylastada. Nyyd pean eirama jubedat selja- & jalavalu, võtma suure labida & asuma rookima mh remonditoa lammutusprahti, sh kassisitta ning järjekorcelt ymber tõstma meestel laiali läbustatud ehitusmaterjale & riistu, sest kodu peab iga hinna eest alati puhas-korras olema. Sel nädalal on 5/7a laste komplekt kodus haige, nad saavad mind veidi aidata. Muidugi jääb probleem sellega, et laste & olme kõrvalt pole aega maja remontida ning mööbli paigutamine käib teen-kiiresti-ise-jalust-ära-muidu-kerja-veel-mõni-aasta-põhimõttel, aga ämma (ning muude sugulaste) silmis saab kogu au endale tema poeg. Kyll sa oled tubli, kasvatad 4 last, panid kapid seina, ehitad maja, oled hekid istutanud, pead 2 suurt autot &. Qidas sa kõike kyll töö kõrvalt jõuad, kyll sa oled tubli! Ning kyll su naisel on hea, ei pea ise midagi tegema, kõik on korras, qna mees on majas!
Sellist juttu olen varemgi qlnud, et q mees majas, siis on kõik korras. Ning ämm, muidu kena tasane inimene, seletab ikka oma vaixel moel: Ex naine ongi pere koos hoidja, tema peabki kõik tegema, et teistel hea olex... kõik tuleb yxkord ise, teeme ikka tasa & targu...
Mul tekkis ylekohtumyrgitus. Ma ei taha teise inimese tegemata töö & laialipillutud sita eest igast ilmakaarest sõimata saada ning kodurahu nimel Puhja valla patuoinas olla. Võtq ma aga rohkem valuvaigistit, sest ma olen ju lapsega kodus ning mul polegi vaja ringi sõita, kas kodus tööd vähe on, kyll selg ise tervex saab. &ne...
Aga ma olen aru saanud, et puhudes myyrist läbi ei saa. Q inimestel on heaolu silmaklapid, siis ei võta nad neid iial eest. Paraq probleeme eiramisega ei lahenda. Elu ei lähe iseenesest edasi ning see naeratava ärakasutamise mask suguvõsa näol häirib mind. Ootasin võrdset suhet, sain inimese, kes unistab uhkelt, aga reaalsete ettepaneqte & kalqleeringute peale ärritub ning keeldub koostööst 100-l eri põhjusel.
Ning mistahes jutt ei jõua kohale - hea jutu qlame ära & unustame, tungiva tooniga meeldetuletuse nimetame ymber näägutamisex & lõpetame jutuajamise. kyll kõik saab iseenesest korda!
Subscribe to:
Posts (Atom)