Mulle meeldib, q särk on pehme mõnus & mõjub mu seljas nähtamatult. Muidugi võix ta kergelt lõhnata, see hoiab mul meeles, et mul on siiski ka keha, mille eest tuleb hoolt kanda & mida vahepeal kaunistada nagu igat muud asja siin maailmas.
Kes, qs, pagan, ning mille qradi pärast mõeldi välja riiete pressimine & triikimine? OK, ma saan aru, et õmblemise processis on see vajalik, et kangatykid korrexelt kokq saax panna. Aga seljariie? Kogu euroopa oficiaalne mood, ylikonnad, jakid-vestid-särgid eeldavad triigitust. ka lipsud ning rätid. Chanelist me ei räägi, tema qdumkostyymid töötavale naisele väärivad omaette austusavaldust, aga PRESSITUD räcepariided ning triiksärgid... q teiscugune olex Vana Maailma riietusemaailm, q polex triikimiskohustust!
Täna sadas meil I kevadvihm. Lume alt sulab välja igasugu jõledaid, roostes, haisvaid, segamini pillutud ning muidu vihkamisväärsid objekte, mida mu pere eelmisel aastal hoolega kollexioneeris & millest ma jõudsin ära koristada aint osa. Sel aastal ma enam nii ligimestarmastav ning kõikeandestav pole - kes pildus sodi laiali, las sobrab ise poris, ning karpraua, klaasi & puidu koht EI OLE kuluheina & muda sees, vaid qivas kohas katuse all. Ma tahan, et maja ymbricex muru, mida ka niita saab, ning et trimmeripea ei kriixu v lattniiduki hambad ei ragise pidevalt traadipundarde, vanade autojuhtmepusade vm sita ocas, mis nagu iseenesest tekib igale poole. Ma tahan suvalises kohas muru pääl lamada, mängida, lapsi jalutada, midaiganes. Ning katkiste asjade hunniqd toovad õnnetust, halvad asjad tõmbavad ligi teisi halbu asju. Pealeselle on see lihcalt kole. Ning naabrid kasutavad mu mehe laialipillutud sitta minu halvustamisex, ka see pole väga tore.
Mõtisklen oma bussi teemadel. Me ei saa yle ega ymber asjaolust, et qna meil pole siin kohapeal meca ega isiklikq raua- & ehitussegutehast, siis tuleb kõik qskilt kohale tuua. 1 teatav asjamees ei taha koduasjade peale eriti mõeldagi, aga see ei muuda olematux vajadust maja pesuruumi, uute lagede-seinte-põrandate jm jaox tonnide ning kantmeetrite kaupa materjali kohale sõidutada. Asjamees ei mõtle sellele, et sõiduautosse ei saa toppida rohkem q 1,5 meetrist ning mitte eriti laia asja ning kaalu ei või ka eriti anda. Aga nii mõnus on mitte mõelda...
Nyyd on käes tõehetk, et iga asi maxab. Mis aga maxab, on vaja ette planeerida. Panen vastuväiteid qlamata (aga õlut! aga praeliha!) eriarvele tuludeklari raha ning korjan juurde, et tõelisest rauast ning reaalset kandejõudu omav massin jälle käima saada & sel aastal veel mitme asja jaox materjalid ära tuua. Ma ei pea kahecema "lastega maanaise jaox liiga suure & uhke auto, lastega maanaine sõidab tavaliselt 20 aastat vana audi 80-ga ju" ostmist, sest tegu pole nö esindusmasinaga, vaid levinud mudeli ning mõõdukate hooldusqludega mahtuniversaaliga, mis oma nime ka õigustab (vrdl päris kaubabussidega, mida isikliqx tarbimisex pidada tõesti kallis on), eelkõige tugeva tööloomaga, millega vajadusel kogu pere sõitma mahub, rääkimata tuleviqs ehk oma ettevõtte tegemisest - & paraq siis jälle ilma oma transpordita ei saa. Praegune käigusolev universaalkerega ford, millega mees linnas tööl käib & ma väixemat majakraami toon, ei ole enam peresõidukix qigi mugav, sest teatavasti on sõiduautode tagaistmed kyllaltki kicad, 2,5 inimese jaox, aga meil peab mahutama 4 pluss väh 2 turvaistet lastele - kas pole liig.
Kysimus pole isegi selles, et raha pole, kohe yldse ei ole. Q jätqb iga päev suice & 2L õlut osta, siis järeliqlt on raha kõvasti yle. Samas, q majas IKKA VEEL on katuse harjaplekid & mitu muud aastaid targutatud, aga kohe unustatud asjad puudu, vundament karjub parandamise järele jne. Ma leian, et yhiskonna poolt loodud õrna, hella, järeleandliq, alati andestava ning teeniva naise qvand on järeleproovitult läbinisti vale & soodustab yhiskonna ressursside, sh laste halba kohtlemist & vilecuses hoidmist. Meie pere & kogu inimkond vajab konkreecet, ettemõtlevat ning mõnevõrra järeleandmatut naiseqvandit, kes Mehe Lõhna peale arust ära ei lähe, vaid hooliceb ise selle eest, et perel olex, qs magada, pesta ning qidas väärikalt yhiskonnas osaleda. Ka siis, q peab ytlema karmi sõna & teisele vägisi kellu pihq pistma. Ilusad tyhjad jutud ei maxa midagi, aga oi q palju nende nimel välja kannatataxe.
Eile oscin endale kalcukast ilusad rohelised qmmiqd, ilusa rohelisekirju suveteki ning pärast ilusa roheliste õitega (allahinnat) Andre flamingolille. Lumi on sulanud, suured teod ootavad. Õunapuude remont, sh lõikamine & vahatamine, sest sel aastal ei jäänud yxki õunapuu jänestest närimata. Mu mitme aasta töö vajab suures osas ocast alustamist.
Õue mängima! Õhk on värskelt pestud & ootab meid lendama!
