Saturday, February 11, 2012

olen naine, olen mees

Minu passis seisab synnihetkel kirja pandud sugu. Selle kinnituseks on ka mu soo-omane h22l ja komplekt liigipaljundusriistu. Kuid tegelikult koosneb inimese sugu peale kehaosade ka tervest hulgast kultuurilistest elementidest, millest riietus on elementaarseim. V2ga pikka aega on olemas olnud hoopis keerulisemad elemendid, nimelt paljudes kultuurides on olnud kummalegi sugupoolele terve kompleks, mida teine pool kasutada ei v6i - alates s6navarast kuni lugude, laulude, k2itumisviisideni. Ka minu vanemad, yldiselt kultuuritud kodanikud, tunnistasid selliseid jaotusi, kusjuures mehele oli lubatud peaaegu k6ik, naine aga pidi vaikides koduseinte vahel toimetama. See, et mina varateismelisena peaaegu iseenesest mitut pilli hakkasin m2ngima, oli niigi erandlik, aga vanemad yldiselt ei hoolinud muust kui omaenda probleemidest, nii et mulle j2eti suhteliselt rahulikult vabadus musitseerida, loomulikult koduseinte vahel, v6i siis kooliorkestris akordionil kylakapelli-v2rki, st vanainimeste laule m2ngida. Muidugi oli selline asjade seis tohutu trag88dia ja isa valas v2lja tohututes kogustes viha, et poeg viisi ei pea ja pillidest ei jaga, kyll oleks olnud uhke olla pillimehe isa, aga tytar ja muusik - kus selle h2bi ots...
Kui oma isiklikud trag88diad 2ra unustan, siis on tore kuulata, mida vanemad ja targemad r22givad ning laulavad. Tegelikult on ju nii ilus, kui naised laulavad ning jutustavad oma peenikeste h22ltega 6rnu lembelaule, v6i mehed jutustavad karedasti karujahist v6i vanaisa pyssist. Ja siis ma istun vaikselt nurgas, kuulan ja naudin, ning unustan, kes ja mis ma olen. Sest ainult niimoodi on v6imalik v2ltida olukordi, kus seltskonna alfaemased ja -isased hakkavad oma v2gevust ja headust nendest erinevate isiksuste halvustamisega, riiete ja soengu narrimise, automargieelistuse m6nitamise, sissetuleku ja hobide alav22rtuslikuks kuulutamist. Parem tegelen oma asjadega yksi ja ilma s6pradeta, kui olen iga hinna eest kena ja alati valmis k6ike taluma.
Meil on v2ga praktilistel kaalutlustel tekkinud materiaalse maailma piiranguid, mis on kyll suht m6istlikud, eranditult seotud raske fyysilise t88ga. Ja on hulk lugusid ning laule, mida kandsid ette kas ainult naised, v ainult mehed, ja teisepoole lugude laulmist peeti 22rmiselt sobimatuks ning alav22rseks. Umbes nii, nagu praegu halvustatakse mingeid naisteka-raamatuid v6i nimetatakse meestekateks ohtralt v2givalda v roppe s6nu sisaldavat meelelahutust.
See on muidugi ysna kena, nagu iga v2ga vana ja pikki traditsioone kajastav n2htus, kuid minu elu on n2idanud, et ranged piirangud mistahes p6hjusel tekitavad kunstlikult h2da ja viletsust. Jah, r88vimine ja narko2ri on pahad, aga nt kunagi usa-s seadusega ette n2htud nt naise tapmine meesteriiete kandmise p2rast v6i kogukonnast minemakihutamine meeste t88riistade kasutamise eest ei ole kuidagi tervem6istuslik. Ja naise halvustamine traditsiooniliste meeste asjade, ehitus- jm t88riistade ning s6idukite kasutamise eest, mida meil siiski arusaamatult palju kohtab, on enam kui kitsarinnaline. Muidugi on igavestisoojades l6unamaades v6imalik igasugu keerukate piirangusysteemide juures ellu j22da, kuid meie kliimas teha rangeid soop6hiseid, samas yldinimlikus m6ttes 22rmiselt jaburaid piiranguid, on m6ttetu ja m6nikord isegi kahjurlik, arvestades, kui paljud meiemaa naised peavad oma majapidamise ja v2ikeste vm ennast mitte ise ylalpidavate lastega hakkama saama ilma meeskodanike abita. Kui mul on valida, kas elluj22mine v6i armastusv22rne maine, siis valin elluj22mise, ja seda ka rahuajal ning kylluslike lihapadade juures. Sest mitte alati ei valitse meil rahu ja kyllus, ning siis peab keegi v2lja minema, kirves k2es.

Sunday, December 25, 2011

ongi head j6ulud!

Pyhade ajal l2xid teised 2mma manu.Mina mitte. Kyll oli hea. Niipalju rahu ja ruumi nt cymbidiumite istutamisex ja oma lemmikmusa k2iamisex ei saa iga p2ev. Ning sa saad rahulikult vihastada, keegi ei se ga.

Wednesday, December 21, 2011

H2id j6ul!

Mul on rasqsi kirjutamisega, seep2rast teen lyhidalt.
Kallis rahvas, kellega mul on olnud au koos aega veeta v kaupa vahetada. T2nan teid meeldiva aasta eest &soovin uut & paremat. J2tkake samas vaimus!
Parimate tervitustega, teie kaaren.

Sunday, October 23, 2011

Räme kopikas

Kuna blogger ei lase mul omaenda plogi kommida, siis pean veidi siin ropendama.
MK, ma ütlen seekord su oma sõnadega: sa oled teadlikult, meelega, seda nautides teinud väga palju haiget inimestele, kellele sa oled tegelikult oma jagu tänu võlgu. Jm blaa-blaa. Ylalpeetav ning oma (ennast ylalpidava) naise kallal v2givalda tarvitav jorss tuleb mulle, v66rale inimesele, arvet esitama, lubage homeeriliselt ja sardooniliselt naerda. See mees peax nii m6negi asja eest juba kinni istuma, mitte aga syytu n2oga lollusi pritsima.

Väikekodanlikku ininat

Hiljaaegu vabanesin ma täiesti kogemata mõnedest oma sõpradest.
Yhega tekkis yletamatu eriarvamus mh selle kohta, et mida ma kõik tegemata olen jätnud (teise prillide läbi). Mõistlik olex ju... vahet pole. Pisemgi eriarvamus v vale liigutus võib vallandada oxi & lehti rabiva tormi, kusjuures sinul ei ole kunagi üigus.
Teisega ei saa me enam iial jutule selle pärast, mida ma kõik teinud olen (teise prillide läbi). Mõistlik olex ju lahket kohtlasevõitu naiskat etendada & Mehe (tegelt aga mistahes meessoost isiku) millist iganes liiki tähelepanust meelitatud olla on ju tore, see on väärt väga suuri järeleandmisi...
Kolmas sõberanna on ilmselt pettunud, et majas on kyll mees, kuid ikka veel ei ole maja, kõrvalhooned & mullatööd valmis. & lapsed ka veel lagastavad... Niimoodi on ju kole, rõve & raske... Mõistlik olex ehk korteri peale mõelda...
Kõigi nende radade vahel kulgeb veel 1 tee, mille vastu keegi tegelikult huvi ei tunne, & see on päris elu. See on habras tasakaal, mis kõigub minu tegemata tööde & veel elusolevate seljaaju harude vahel. See on purre, mille all sygavikus on kodutus, ajalooline ylekohus ning laste soopõhine eelistamine/tõrjumine, aga mille teises otsas, kuhu ma just jõudma hakkasin, on kodunt väljakihutamise hirmuta pere, kus kõigil on omad huvid, oskused & õigus ning võimalus alandusteta (& sugugi mitte pereliikmete poolt) oma asja ajada.
Veel kymps nooremana nutaxin ma palavaid pisaraid, et näe, mind ei mõisteta, kõik teised on neile tähtsamad, & ilusad silmad on olulisemad kui millegi huvitava tegemine, aga praegu on mul täiesti yxkõik. Minu peas on terve maailm, & see on suurem, kui see, mis väljaspool.
Ma võin olla täiesti sõpradeta, aga see-eest ei pea ma taluma, et mind koheldaxe nagu lihakänakat poes. Inimesed on muidugi toredad & huvitavad, oskavad paljusid asju, aga suhtlemisel on mõtet ainult siis, kui see huvi on vastastikune & pikemast suhtlemisest synnib ka muud peale jutu. Kui ma selle nimel peaxin veel lolle hinnanguid, alavääristavat sildistamist & käperdamist taluma, siis kellele see hea & kasulik olex? Aga palun mitte vastata stiilis: me ju kutsusime, me ju teeme. Teatavasti on nt muusika tegemisex vaja elementaarset muusikalist kuulmist, sest niisama jörisemine mind enam ei rahulda - vajan seda pauerit, mis tekib pilli hästi valdava inimesega koos mängides. Mistahes muu yrituse kordaminekux on maru hea, kui pole pidevaid probleeme korralduse osas v nördimust sellepärast, et keegi keeldus kuskil alasti olemast...
Inimesed on yldse mõnikord liiga alandlikud. Ma ei hakka tooma räigeid näiteid topeltmoraalidega yle kyllastunud Tartu Prokuratuuri töötajatest, kes korraldasid mulle tasuvast töökohast ilmajäämise ning Kaitseliidu liikmestaatusest väljalangemise, samasuguseid suhtumisi & nõudmisi mistahes mõttes nõrgemal positsioonil inimestele on kõik kohad täis. Inimesed, kes minu peale on väga-väga kurjad, ei olex seda teps mitte mu meessoost abikaasa peale, tema puhul on igasugused põnevad hobid vägagi teretulnud, samuti on oma pere huvide kaitsmine ju mehe kohus, exole. & see pole mingi luulu, see on paljudest vestlustes poolkogemata välja tulnud yldlevinud suhtumine. Veel olen järeleandmatult kuri inimeste peale, kes teisi pidevalt lollidesse olukordadesse sätivad, kuid leiavad, et neil on sellex täielik õigus, sest Nad on ju suuremad & tugevamad. Vabandama peavad alati nõrgemad, ytles kunagi keegi, keda ma ei pea tundma.
Sõpru saab valida & räuskajad-kuritarvitajad elimineerida, sugulastega on natu keerukam. Mul on siiski olnud enamasti head sõbrad, kellel pole vajadust teisi alandada, vägivallatseda ega manipuleerida, aga elu on teinud oma kurja tööd. Ma pole enam see ullike, kes raasukese tähelepanu nimel teeb kaasa lihtsalt suvalisi või lausa alandavaid asju, kes lubab endale & enda kohta öelda mida iganes, "sest peab kena olema".
Mul on kurb vaadata yhte peret, kus mees on naisega aastaid mänginud. Muidugi on igas peres eriarvamusi, tylisid, teineteisest eemaldumisi, aga kui pere nõrgematega tehaxe järjest egoistlikumaid asju, millele tuju möödudes manipuleeritaxe ka kiire andestus, siis jätkuv leebe andestamine & järeleandmine aina kasvavale manipuleerimisele on jube mitmes mõttes. Mees suhtub täiesti jultunult asjasse nii, et "Minu naine oli sellega nõus, & kõik peavad vait olema".
Öeldaxe, et pole sinu asi, igayhe oma elu, ära torgi, blää-blää.
On kyll minu asi, kui kodus manipuleerimise & karistamatusetundega harjunud mees ka võõrale, sh mulle v mu alaealisele tytrele (rääkimata teistest võõrastest naistest) teeb samasuguseid märkusi, mis on otseselt ahistamisena võetavad (inimese kehasse & suguelusse puutuvad ryndava tooniga "mängulised" kysimused). Sest kodus on kõik lubatud, & naised ikka annavad andex, see on ju nii tore.
Enne seda, kui ma ise ärritusin & juba minusse puutuvas, millega rikkuja keeldus tegelemast, ise silmakirjalikult asja "viisakat" kordaajamist lubades tegelikult aga labaseid valesid & syydistusi pildudes, oli mul võimalus pikka aega, aastaid, õnnex asjast vähe osa saades, aga nö tunnistada seda, kuidas ilmselt yxikud märkused muutusid aja jooxul aina jultunumax & demagoogilisemax, kuni jõudsid korduvalt suuremate tylideni, millest kummalisel kombel järeldusi ei tehtud.
Liiga paljud inimesed on öelnud, et nendega on valesti ymber käidud, või et asi on väga yhele poole viltu. Aga need inimesed on ju "keskealised klimakteeriumis mutid", "kadedad" (millele???), "valetavad", "mis nad ka teavad", "torgivad teise elu" jne jne, olgu vait & ärgu segagu.
..................................................
Kurat, mitte yhtegi naist & last ei tohi lõhkuda, mis siis, et jõud yle käib.
& mix peavad teised inimesed lausete & piltide kaupa tsiteerides eraldi avalduses korrektsust kerjama? & ebasoovitavaid seoseid loovalt lehelt eemaldamist? Mis värk on?
...................................................
Sugulastega on kyll vahest nii, et "Minu Tytre Mees Ehitab Juba 3. Maja, Aga Sinu Lapsed On Kõik Rotid"-juttu aetaxe keset synnipäevalauda... konkreetse jutuajamisega lõppes samuti 1 sõprus, kuna just majaperenaise enda lapsed olid need ilma 3 majata. Enne seda aga oli aastaid viisakat ärakuulamist, kui iniseti miniate-väimeeste, lapselaste, peretuttavate riietuse & teatriskäimise-mittekäimise vm kallal... virina kogus kasvas laviinina, sest kritiseeritav kuulas kenasti kõik ära, ei tahtnud sõbraga tylli minna... kuni otsese isikliku ryndamiseni, millega mõõt kuhjaga yletati. Nyyd on "sõbranna" läind, rahu majas.
Lahendamatuid erimeelsusi on kõige parem & säästvam klaarida neid vältides. Inimene ei saa mulle kallale karata, kui ta on piisavalt kaugel. Kui ma ei pea kellelegi kogu aeg vastikuid järeleandmisi tegema, siis jääb rohkem aega tegelda iseenda remontimise & ylesehitustöödega. Kui ma ei pea pyhenduma oma soo eripärade rõhutamisele & kunstlike eripärade kujundamisele, siis saan seda tõhusamalt tegelda asjadega, mis on olulised & omased kõikides sugudes, vanustes, rahvustes inimestele.
Kõigepealt oleme inimesed, alles seejärel rahvad. Minu elu elanud inimene ei saa teisiti arvata.

Friday, October 21, 2011

Rootsi kunn koju kätte!

Yyrike põhjamaa suvi on läbi. Mu elus lõppes järjekordne põrandal magamise periood, mis asendus Puust Voodis Magamise Ajastuga. Usun, et prouased Karma ning Maaja selle kohta midagi head ytlevad.
Tollestsamast põnevast bhutiigist, kust see voodi (tegelt raam, millele tuli ise põhjalauad lõigata ning lisada oma vedrud) pärineb, olen ostnud ka oma lemmiknoa. Hea valuteras, hr-sed Karlsson & Nilsson, Eskilstuna & lõvi pilt.
Mu maailmas on ka mõned meeldivad hullused, mis mujal maailmas kuuluvad tegelt täiesti normaalsete hobide hulka. Muidugi pole mul kellegagi kõva häälega võimalik rääkida rhyncostylise varieteetidest & leedukate tillandsiatest, koolihariduse ajalugu ega riigiasutuste tyypprojektide piirkondlikud erinevused 18-19 saj ei huvita samuti kedagi. Aga see-eest on meil juba kritiseerimatux kombex, et ka naised istuvad vajadusel autorooli v keelduvad ebavõrdsest kaubavahetusest.
Meile on paljud asjad, oskused & kombed jõudnud rahulolematust tekitavalt hilja, kuid inimesed on toiduhankimisest ylejäävast rohkest ajast õppinud otsima asendustegevusi, et suunata oma kyttimiskirg, soojätkamise himu ning surmahirm mitmekesisematele & pikematele radadele.
Võixin kunstiliselt öelda, et autosõit on sex, majaehitamine surmahirm ning loodus (& materjali)teadused kyttimiskirex. Mäletan aega, kus ma kodutu, mõistusetu, haige & lootusetult õhukesena niisama ringi hulkusin. Öeldaxe, et noorus on ilus aeg. Sest noorel inimesel on elus vähe kõhklusi & valikud on lihtsad. Mina seda aega oma elus tagasi ei taha, sest valikud olid halvad & väga halvad. Seal, kus praegu on suure vaevaga õpitud kombed & elementaarne toimetulek pluss mõned ilusad eriteadmised, oli haigutav, kibe tyhjus & ahastamapanev lollus - ning ähmane teadmine, et sul on midagi väga olulist puudu.
Ma hakkan juba õrnalt tundma, kuidas on elada, kui sul on kultuurikiht, teadmine ainetest & liigutustest. Et sa suudad sind kõnetavale inimesele otsa vaadata, mitte ei otsi paaniliselt põgenemisvõimalust. Et sa tohid keelduda vastikust asjast, mitte ei anna sisemiselt karjudes teise tahtmistele järele. Sul on huvi teha täna midagi toredat & toimetada kasulikult, mitte paaniline & valus vajadus peitu pugeda & mitte millestki midagi teada. Sa elad tuultpidavas toas, ehk on ruumi isegi käsitööd teha v palmi kasvatada, & toal on värv seinas ning pestav põrand, ning keegi pole huvitatud sinu kiirest väljakolimisest. Su nuga LÕIKAB, mitte ei rebi ega lömasta toiduaineid; jalgratas & auto SÕIDAB, mitte ei raiska ihu/sõiduki vedelikke ega lagune iga jumala sõidu ajal; mööbel SEISAB & KANNAB, mitte ei loxu-kõigu-lagune pidevalt. Ning riietel on värv, vorm & lõige, mitte ainult kotakas kude, mis keha kuidagi ära peab katma.
Ka inimesed võixid olla puust, kivist & rauast. Mitte mingist pudrust, mis seab yhtedele suured & fantaasiarikkad õigused, teistele põmst ainult kohustused. Ahjaa, õigus vaikida on kõigil. Ning õigus saada vaikides kuritarvitatud.
Irooniline, et inimeste võrdsete õigiuste & võimaluste poolt maailma yhe parema paikkonna Rootsi päälinna järgi on saanud oma nime ka kurjategijate ohvrite ellujäämisstrateegia, mille järgi on kasulik (& vbl ellujäämisex ainus viis) nõudmiste esitajaga kaasa tegutseda & sellele sympaatiat väljendada. Stockholmi syndroom.
"Kuldset rootsi aega" e stabiilset majandust, millest kõik yhiskonna kihid märkimisväärset kasu said, ei mäleta enam keegi.
Rootsi terase on välja vahetanud idamaine korduvkasutatud toorainest & vilets metallitoodang.
Meie oma seppade kogukond on nii pisike, et neid yldiselt peetaxe haldjatega sarnasex eluvormix.
Ehk jõuame viletsast idaeuroopa-orjariigi narratiivist sinnamaale, kus meistrid & töökojad elus suudavad pysida, mitte ei anna põmst kogu riigi sissetulekut suurte välismaa firmade allhanketööstus pluss yxikud väheedukad brändid & tooraineexport.
Siis on mul ka midagi põnevat teha. Varsti pean ma hakkama jälle rahateenimisele mõtlema, aga Neil on mulle pakkuda liinitööd eurotehases, kvalifikatsioonidele mittevastavat lihttööd, või siis okkalist & niipea mittetasuvat põnevat eneseteostust armastatud erialadel.
Yhel päeval aga olen ma nii vana, et keegi enam mu kohatuse, koleduse & paxuse yle mõtteid ei väljenda. Siis ma olen ainult vana, ning paljud hobid on vanale inimesele kergesti andestatavad, ning mu jutt ei lähe enam tõesti kellelegi korda. Ma luban, et võite kogu mu toidu endale võtta.

Friday, July 29, 2011

zen

Kas teil ei teki aeg-ajalt tunnet, et aasta on jälle 75, te olete veel õndsas teadmatuses kirjaosqsest & silmapiiritagustest imedemaadest, taevas on värskelt pyhitud ning puulehtede värin on maailma ilusaim asi?
Mitte, et mu elus olex kõik parim, turvalisim, muretuim. Lihcalt - õpin jälle detailidest rõõmu tundma, leidma tuge asjadest, mis ei muutu ka siis, q sinu silmavalguse qstutab sulle lagipähe lajatav saapatald. Qlge koos jõega, siis lainetus ei löö su laeva ymber...
Praegu ongi jälle 30 aastat vana valgus akna taga. Mõned asjad saavutavad su elus
õige mõõtme alles siis, q nad on tänasest hetkest piisavalt kaugel. On aga asju, mis ei mahene ega parane ka aastakymnetega. Me ei peagi kõigest yle saama ning qritegusid ei pea andestama. Kysimus on ainult selles, kas ma täidan iga oma vaba hetke ning mõttepausi negatiivse emociooni, viha edasikerimise ning sisemise kiunuga, v suunan pilgu tulevikq, tuletan meelde põnevaid ideid, harin & parandan ennast? Saatuse vang v vaba inimene vabal maal? Alati valmis pexu kannatama & mõnuga ebavõrdsesse kisklusse tormama, v lahqma viisakalt, q su kysimustele ei vastata? Kaua qlub aega, et kasvatusega koos saadud negativismist & enesehävituslikqsest kasvatada tulevikqvaatav ning kõike elusat säästev mõtteviis? Millal saab kyyrakast traatmehikesest vapper tinasõdur?
.....................................
Oscin hiljaaegu lehe "KesKus". See leht on mu lemmikleht peale ML. Kahju, et see nii õhuke on % harva ilmub.