Re: Piia süütuse teema
Autor: sass
Aeg: 09-23-09 23:35
...jah,eks noor mees on natuke käsitõõline ka ja juhutööline, abielumees on sunnitööline aga abielumees armukese juures on oskustööline...
Aga naistöölised? Peeneid osqsi omavad specialistiprouad? Võrdsust!
Delfi, noh.
uimaivõi.
(PS.Kaaren on imeliqx läinud. Näeb erootiliste episoodidega unenägusid exootilistes kostyymides, eile nt oli päeakorras India, soe suvi, kypseid ploome täis puud, suured-suured sammastega majad. Q on vähegi vaba moment, siis sukeldub, ee, kergete lehtede lugemisse - on kohe siuke alatu pläralugemise vajadus. No jagu ei saa, aga ma tean, et see on mööduv tung, nagu relvaseadus - loed läbi, võtad teatavax, paned riiulisse.
kolmapäev, 18, november 2009
teisipäev, 17, november 2009
Põnev diskussioon
...mis toob tegelikult välja meie inimeste suhtumise haridusse, kommetesse, ning kapseldumise omaenda lapsepõlvetraumadesse (kicad korterid, vaevaline olme, millest pääsedes kogu eelnev elu maha matta ning seda Ilusat Elu loovad inimesed tunnistada krohvijatex nende erialast & osqstest hoolimata.
Mina ei ole nõus, et ori on ori ja raha hyvitab kõik.
Morgie ütles...
ah, mõnel inimesel polegi kombeks palgalisele kohvi pakkuda - isegi kui see palgaline veedab tema juures rohkem kui vaid paar tundi. võta oma termos kaasa.
mis hääletooni ja särasse puutub, siis inimesel võib olla stress, depressioon, suhtlemispelgus, igatahes ei ole see sinu suhtes isiklik.
Aga - palju õnne meeldiva tööotsa puhul! (ma kirjelduse järgi oletan et see peaks olema meeldiv)
esmaspäev, 2. November 2009. a 2:32
Morgie ütles...
ja veel südamlikkus ning kõrgharidus on täiega sõltumatud nähtused. isegi sõnavara ei sõltu alati haridusest. omast kogemusest räägin.
esmaspäev, 2. November 2009. a 2:33
Morgie ütles...
sorry, nüüd läheb juba spämmiks ära - ettevaatlikku ja sõnu valivat suhtlusstiili võib põhjustada ka asjaolu, et sa oled "ikkagi kunstnik" :D
olen pidanud muidu vägagi intelligentsetele inimestele mõnikord käte ja jalgadega vehkides selgitama, et kunstnik ple mingi imeloomulik tegelane ega vaja filifjonkalikku topsutamist. et kunstianne on umbes samasugune kognitiivne eripära kui bilansivõimelisus. :D
esmaspäev, 2. November 2009. a 2:37
kaaren ütles...
Ma saan vist aru kyll. Tegu on nn tavalise inimesega, kes soovibki TURVALIST elu ning selle nimel häästi mõõdukat ning TAVALIST elu elada. maclus on ainult 1 pisike osa nii tema, q yxküik kelle loomusest. Aga ikkagi, oma lastega & muude loomadega vesteldes on pedagoogiline kasutada suurt sõnavara, mitte rääkida miinimumprogrammi abil, justnagu kartes, et teised aru ei saa. Ma tundsin ennast sealtperest tulles nagu ÕS või Akadeemia.
Ebamugav on näha, qidas mingi mure pureb inimest. Ning ylikonvencionaalset allumist elu veidrustele, rangeid soorolle jm, millest OLI näha, et inimene ei tunne ennast nendes kingades mugavalt. Palvetagem selle õnnetu naesterahwa eest, et ta leiax oma õige & hea.
esmaspäev, 2. November 2009. a 3:30
Morgie ütles...
kas sa viltida oskad muidu?
http://heegeldab.blogspot.com/2009/11/otsitakse-viltijat.html
esmaspäev, 2. November 2009. a 4:21
Sol ütles...
Inimesi on igasuguseid.
Ükskord ma käisin sõbranna vanematel abis juubelilaua sööke tegemas. Mina ja veel 2 tütarlast.
Õhtu otsa tegime sööke, pereema valvsa pilgu all... ja läksime tühja kõhuga koju! Tass teed ja paar küpsist oli kõik, mis meile anti.
Sealjuures on pererahvas haritud, jutukas ja säravad nad kui jõulukaunistused...
Igas peres omad kombed, aga meie peres usuti, et külalisele söögi mittepakkumine toob õnnetust.
Kuigi,selle pere inimesed omakorda keelduvad külas olles ka kõigest söödavast-joodavast, mida neile pakutakse...
Inimesi on igasuguseid.
reede, 6. November 2009. a 5:02
Hundioru Nirti ütles...
Ma serveeriks ilmselt palgalisele kohvi-teed-piima ja kuumi võileibu või muud sooja toitu küll, aga ma usun, et ma distantseeriksin ennast ka inimesest siiski veidi. No ma ei ole igaühega semutseja ja small-talki ajaja. Las tema teeb oma tööd, mina ajan omi asju...
Soli räägitu toob endale meelde ühe väga vastiku seiga, nimelt mu vanaisa oli küll mitmeski mõttes väga suurepärane ja täiuslik inimene, aga ka täpselt selle põhimõttega, et külas olles ei tohi vastu võtta kui pakutakse. Kui minnakse sünnipäevale, siis võib võtta 1 kord paar lusikatäit salatit, 1 tükk torti, 1-2 hapukurgiviilakat... Ja kui külaline kingituseks saadud šokolaadi või kommi pakub, siis ei tohi võtta.
Mäletan ühte seika kui mul oli kõht väga tühi ja me olime kuskil külas (ma olin 7-8 aastane ehk? võib-olla tiba vanem) ja laua peal olid Geisha kommid! Suur vaagnatäis Geisha komme!
Issand. Mul on Geisha vastu siiamaani suur nõrkus, aga lapsena, eriti tollastes oludes elades... See oli nagu suur särav kahvaturoosa ambroosia seal. Muidugi pakuti lapsele kommi, et võta, võta... Laps unustas ennast, võttis 1 kommi, 2, kolmandagi...
Tagasi autosse jõudes sai laps kõvasti-kõvasti tutistada ja kõva häälega pahandada, et häbistasin perekonda. Vanaema vaatas pingsalt mujale.
Arr. Kehv mälestus. Ja siiamaani on probleeme teiste ees söömisega.
pühapäev, 8. November 2009. a 15:04
Hundioru Nirti ütles...
Muidugi mitte külaline, vaid võõrustaja. :(
(mida ma pean oma süveneva hajameelsusega tegema?)
pühapäev, 8. November 2009. a 15:05
Morgie ütles...
Külaline ja palgaline on väheke erinevad asjad, siiski.
Külalisele pakutakse kõike, palgaline teeb töö ära ja läheb minema.
Aga palgalisel on raudselt õigus oma kohvitermos kaasa võtta ning lõunapausi pidada :D
kolmapäev, 11. November 2009. a 4:21
kaaren ütles...
Mõningane vahe siiski on palgalise ja palgalise vahel - 1 on suvaline, rumalavõitu krohviviskaja, teine õppinud meister. Ma olen ise ka elektrikule ja tema abimeestele peale tööpäeva kohvi ja syya pakkunud, samas kui teine leiab, et aastaid otsitud asjatundja, kes pealegi tuleb kohale maakonnast lisatasusid kysimata ning oma riistadega, mitte naabermajast, samas kui linnas on nn meistreid võtta kymnete kaupa, on väärt ainult ehituseriala miinimumtunnitasu, ning las teeb oma töö ära ja tõmbab uttu. Pole just adekvaatne, leian kogu oma sallivusest hoolimata.
....................................................
Kaaren on muidugi kohutavalt ebaesteetilise väljanägemisega oma tuxis ainevahetuse & oodatava pojakese tõttu, aga see ei võta temalt haridustunnistusi ega mitmesuguseid võimeid & töökogemusi. Ei ole nõus, et MEES peab saama nt tunnis 350EEk kätte, sellex lähme aga soome tööle, aga naiskodanik-restaureerija leppigu yhiskonna madalamate pakQmistega, millex ongi siis põmst uxest sisse-väljalaskmine & Masu oludes vastutuleliqlt kysitud ehitaja (70 eek/h), mitte specialistipalk (al 150, kõneldavasti ka 250 eek/h pluss kohalesõit)...
Annan endale oma kehvast sportliqst vormist ning ebakaubandusliqst välimusest aru, aga ei ole nõus oma kogemusi seeprst alahindama. Antud töö võcin vastu selle äärmise vääriqse tõttu, mida suvaline ehitaja olex väga kergesti võinud ajaloo prygikasti saata.
Imelik joru ehk, aga vaata mis kõik inimhinge keerdude sisse mullitama jääb.
Sada aastat tagasi peeti ju iiri naiste ylipeent käsitööd, sh tikandeid kah köki-möki niidisasimisex, aga nyyd maxab 1 taoline 15x15 cm tatilapp terve miljooni...
Mina ei ole nõus, et ori on ori ja raha hyvitab kõik.
Morgie ütles...
ah, mõnel inimesel polegi kombeks palgalisele kohvi pakkuda - isegi kui see palgaline veedab tema juures rohkem kui vaid paar tundi. võta oma termos kaasa.
mis hääletooni ja särasse puutub, siis inimesel võib olla stress, depressioon, suhtlemispelgus, igatahes ei ole see sinu suhtes isiklik.
Aga - palju õnne meeldiva tööotsa puhul! (ma kirjelduse järgi oletan et see peaks olema meeldiv)
esmaspäev, 2. November 2009. a 2:32
Morgie ütles...
ja veel südamlikkus ning kõrgharidus on täiega sõltumatud nähtused. isegi sõnavara ei sõltu alati haridusest. omast kogemusest räägin.
esmaspäev, 2. November 2009. a 2:33
Morgie ütles...
sorry, nüüd läheb juba spämmiks ära - ettevaatlikku ja sõnu valivat suhtlusstiili võib põhjustada ka asjaolu, et sa oled "ikkagi kunstnik" :D
olen pidanud muidu vägagi intelligentsetele inimestele mõnikord käte ja jalgadega vehkides selgitama, et kunstnik ple mingi imeloomulik tegelane ega vaja filifjonkalikku topsutamist. et kunstianne on umbes samasugune kognitiivne eripära kui bilansivõimelisus. :D
esmaspäev, 2. November 2009. a 2:37
kaaren ütles...
Ma saan vist aru kyll. Tegu on nn tavalise inimesega, kes soovibki TURVALIST elu ning selle nimel häästi mõõdukat ning TAVALIST elu elada. maclus on ainult 1 pisike osa nii tema, q yxküik kelle loomusest. Aga ikkagi, oma lastega & muude loomadega vesteldes on pedagoogiline kasutada suurt sõnavara, mitte rääkida miinimumprogrammi abil, justnagu kartes, et teised aru ei saa. Ma tundsin ennast sealtperest tulles nagu ÕS või Akadeemia.
Ebamugav on näha, qidas mingi mure pureb inimest. Ning ylikonvencionaalset allumist elu veidrustele, rangeid soorolle jm, millest OLI näha, et inimene ei tunne ennast nendes kingades mugavalt. Palvetagem selle õnnetu naesterahwa eest, et ta leiax oma õige & hea.
esmaspäev, 2. November 2009. a 3:30
Morgie ütles...
kas sa viltida oskad muidu?
http://heegeldab.blogspot.com/2009/11/otsitakse-viltijat.html
esmaspäev, 2. November 2009. a 4:21
Sol ütles...
Inimesi on igasuguseid.
Ükskord ma käisin sõbranna vanematel abis juubelilaua sööke tegemas. Mina ja veel 2 tütarlast.
Õhtu otsa tegime sööke, pereema valvsa pilgu all... ja läksime tühja kõhuga koju! Tass teed ja paar küpsist oli kõik, mis meile anti.
Sealjuures on pererahvas haritud, jutukas ja säravad nad kui jõulukaunistused...
Igas peres omad kombed, aga meie peres usuti, et külalisele söögi mittepakkumine toob õnnetust.
Kuigi,selle pere inimesed omakorda keelduvad külas olles ka kõigest söödavast-joodavast, mida neile pakutakse...
Inimesi on igasuguseid.
reede, 6. November 2009. a 5:02
Hundioru Nirti ütles...
Ma serveeriks ilmselt palgalisele kohvi-teed-piima ja kuumi võileibu või muud sooja toitu küll, aga ma usun, et ma distantseeriksin ennast ka inimesest siiski veidi. No ma ei ole igaühega semutseja ja small-talki ajaja. Las tema teeb oma tööd, mina ajan omi asju...
Soli räägitu toob endale meelde ühe väga vastiku seiga, nimelt mu vanaisa oli küll mitmeski mõttes väga suurepärane ja täiuslik inimene, aga ka täpselt selle põhimõttega, et külas olles ei tohi vastu võtta kui pakutakse. Kui minnakse sünnipäevale, siis võib võtta 1 kord paar lusikatäit salatit, 1 tükk torti, 1-2 hapukurgiviilakat... Ja kui külaline kingituseks saadud šokolaadi või kommi pakub, siis ei tohi võtta.
Mäletan ühte seika kui mul oli kõht väga tühi ja me olime kuskil külas (ma olin 7-8 aastane ehk? võib-olla tiba vanem) ja laua peal olid Geisha kommid! Suur vaagnatäis Geisha komme!
Issand. Mul on Geisha vastu siiamaani suur nõrkus, aga lapsena, eriti tollastes oludes elades... See oli nagu suur särav kahvaturoosa ambroosia seal. Muidugi pakuti lapsele kommi, et võta, võta... Laps unustas ennast, võttis 1 kommi, 2, kolmandagi...
Tagasi autosse jõudes sai laps kõvasti-kõvasti tutistada ja kõva häälega pahandada, et häbistasin perekonda. Vanaema vaatas pingsalt mujale.
Arr. Kehv mälestus. Ja siiamaani on probleeme teiste ees söömisega.
pühapäev, 8. November 2009. a 15:04
Hundioru Nirti ütles...
Muidugi mitte külaline, vaid võõrustaja. :(
(mida ma pean oma süveneva hajameelsusega tegema?)
pühapäev, 8. November 2009. a 15:05
Morgie ütles...
Külaline ja palgaline on väheke erinevad asjad, siiski.
Külalisele pakutakse kõike, palgaline teeb töö ära ja läheb minema.
Aga palgalisel on raudselt õigus oma kohvitermos kaasa võtta ning lõunapausi pidada :D
kolmapäev, 11. November 2009. a 4:21
kaaren ütles...
Mõningane vahe siiski on palgalise ja palgalise vahel - 1 on suvaline, rumalavõitu krohviviskaja, teine õppinud meister. Ma olen ise ka elektrikule ja tema abimeestele peale tööpäeva kohvi ja syya pakkunud, samas kui teine leiab, et aastaid otsitud asjatundja, kes pealegi tuleb kohale maakonnast lisatasusid kysimata ning oma riistadega, mitte naabermajast, samas kui linnas on nn meistreid võtta kymnete kaupa, on väärt ainult ehituseriala miinimumtunnitasu, ning las teeb oma töö ära ja tõmbab uttu. Pole just adekvaatne, leian kogu oma sallivusest hoolimata.
....................................................
Kaaren on muidugi kohutavalt ebaesteetilise väljanägemisega oma tuxis ainevahetuse & oodatava pojakese tõttu, aga see ei võta temalt haridustunnistusi ega mitmesuguseid võimeid & töökogemusi. Ei ole nõus, et MEES peab saama nt tunnis 350EEk kätte, sellex lähme aga soome tööle, aga naiskodanik-restaureerija leppigu yhiskonna madalamate pakQmistega, millex ongi siis põmst uxest sisse-väljalaskmine & Masu oludes vastutuleliqlt kysitud ehitaja (70 eek/h), mitte specialistipalk (al 150, kõneldavasti ka 250 eek/h pluss kohalesõit)...
Annan endale oma kehvast sportliqst vormist ning ebakaubandusliqst välimusest aru, aga ei ole nõus oma kogemusi seeprst alahindama. Antud töö võcin vastu selle äärmise vääriqse tõttu, mida suvaline ehitaja olex väga kergesti võinud ajaloo prygikasti saata.
Imelik joru ehk, aga vaata mis kõik inimhinge keerdude sisse mullitama jääb.
Sada aastat tagasi peeti ju iiri naiste ylipeent käsitööd, sh tikandeid kah köki-möki niidisasimisex, aga nyyd maxab 1 taoline 15x15 cm tatilapp terve miljooni...
esmaspäev, 9, november 2009
veel tatraputru
Ringi liigub mitu meemitonti. 1 oli kiixude, e toredate või mittetoredate, aga eripäraste harjumuste, lemmiktegevuste või iseloomujoonte yle mõtisklemine. Väidan, et minul kiixe ei ole. Arvata, et renoveerimisjärgus muinsuseseme (wana, 19. asta-sajja koli-majja) sees elamine ei ole kiix, vaid sama normaane eluviis nagu kaiceliidu liikmex olemine või elatumine oma kätega tehtavate kaunite-qnstide-artefaktide myygist, või töötamine bioloogiaga (silme ette tuleb Resident Evil-filmis toimuv möll laborites). Kiix ei ole ka nt omada käelisi osqsi, pille mängida, kaevata-istutada, qduda, mõtiskeda ning oma mõtteid sõnastada osata. Ning kõik muugi minule iseloomulik viitab väga tavaliste omaduste komplektile... veidi paljuvõitu neid omadusi on, aga see oli ka yx linna yyritubade vilecuse mahajätmise ning maiste, hoopis turvalisemas omandivormis maastike kasux ocustamise põhjus, samas väga tavaline ning levinud...
Inimesel, kes enese ning maailmaga rahul olles, täis pudrupaja ääres ning kõrge puuriida man, oodates lokilist pojakest, mõtleb sexikatest meestest, antud teemas siis võõrastest, ei ole kõik kruvid omal kohal. Ei ole või?
Silmailu pole sama mis piibli järgi teise naise mehe himustamine. Qna ma naabruses asuvates äärmiselt lollides, oma labasust korduvalt näidanud loomade hulgast ei ole kasvõi jutu- või mullatöökõlblikke mehi tuvastanud, siis piirdun silmaringi avardamise mõttes vahel harva mõne vilmi või musavideo vaatamise või qlamisega. Näitlejad jäävad arvestusest välja - nende filmides väga proosalised, olmeasju ajavad tegelased on liiga syzeekesxed & täiesti ebainimliqd & -loomingulised, ei jäta mõttelennu jaox ruumi... või on liiga luxusliqlt vormistatud. Tavaline meiemaine, meie silmale armsalt harjumuspärane inimene ju ei kanna räcepaylikonda, yxkõik mis ajastust, ega disainsoengut, ega sõida meie rahas milli või 2 maxva autoga... aga filmis peab see olema tavaline inimene - kes on loll?... Hää kyll. Mul on 1 pisike kondimehike siiski kapis olemas.
Täna trehvatud Rammsteini laulu "Benzin" video (see qs vahepeal mingi imemasinaga liiklust & sitalt joonistatud alleepuid niidetaxe) tundus kohati nii armas. Mind paelusid kodused, töise väljanägemisega isiqd, kelle fyysilise vormi juurde qlusid mitteklancivad näod, mõningane fyysilise töö kogemus e musklite olemasolu, ning tavalistele ilupiltidele mitteomane karvasus & staatusvidinate minimaalsus (lõpp keeras selles mõttes ära). E see, mida mul endalgi kodus kohati leida võib:D Qna mul puudub võime qmmardada bändide lauljaid, samuti äärmiselt ebakorrexe austajana ei tea, milline neist kaalikatest just on Rammsteini laulumees, siis vaatasin lihcalt selckonda tuttavlikke kogusid ekraanil asjatamas...
Mitte kaua, kõigest 1 video. Mul on pealuus kõvasti kinni teadmine, et Nemad on Nemad, vahet pole, kas sm-d Rammsteinist, Qnstika koolikaaslased, või minuga samal ajal Tartu õppima tulnud kauneid selckondi moodustanud kaunid lapsepõlvesõbrannad, kelle hulka koledal, paduvaesel ning haigel Kaarnal asja polnud. Ma pole mitte qnagi qlunud Nende hulka, kellel on õigus osaleda romantilises eluepisoodis, olla yx ilusatest & igacetutest. Ma jään alati kainex pealtvaatajax, ocima tuttavaid detaile, kerjama turvatunnet. Seega ei mingeid sexisymboleid, vaid töötav, vastastiqse lugupidamise & kasu juures pysiv yllatusteta paarisuhe. Keegi, kes ei tule mingi tuju tõttu minu välimuse- & sisemuse ebaordinaarsust nina alla hõõruma.
Inimesel, kes enese ning maailmaga rahul olles, täis pudrupaja ääres ning kõrge puuriida man, oodates lokilist pojakest, mõtleb sexikatest meestest, antud teemas siis võõrastest, ei ole kõik kruvid omal kohal. Ei ole või?
Silmailu pole sama mis piibli järgi teise naise mehe himustamine. Qna ma naabruses asuvates äärmiselt lollides, oma labasust korduvalt näidanud loomade hulgast ei ole kasvõi jutu- või mullatöökõlblikke mehi tuvastanud, siis piirdun silmaringi avardamise mõttes vahel harva mõne vilmi või musavideo vaatamise või qlamisega. Näitlejad jäävad arvestusest välja - nende filmides väga proosalised, olmeasju ajavad tegelased on liiga syzeekesxed & täiesti ebainimliqd & -loomingulised, ei jäta mõttelennu jaox ruumi... või on liiga luxusliqlt vormistatud. Tavaline meiemaine, meie silmale armsalt harjumuspärane inimene ju ei kanna räcepaylikonda, yxkõik mis ajastust, ega disainsoengut, ega sõida meie rahas milli või 2 maxva autoga... aga filmis peab see olema tavaline inimene - kes on loll?... Hää kyll. Mul on 1 pisike kondimehike siiski kapis olemas.
Täna trehvatud Rammsteini laulu "Benzin" video (see qs vahepeal mingi imemasinaga liiklust & sitalt joonistatud alleepuid niidetaxe) tundus kohati nii armas. Mind paelusid kodused, töise väljanägemisega isiqd, kelle fyysilise vormi juurde qlusid mitteklancivad näod, mõningane fyysilise töö kogemus e musklite olemasolu, ning tavalistele ilupiltidele mitteomane karvasus & staatusvidinate minimaalsus (lõpp keeras selles mõttes ära). E see, mida mul endalgi kodus kohati leida võib:D Qna mul puudub võime qmmardada bändide lauljaid, samuti äärmiselt ebakorrexe austajana ei tea, milline neist kaalikatest just on Rammsteini laulumees, siis vaatasin lihcalt selckonda tuttavlikke kogusid ekraanil asjatamas...
Mitte kaua, kõigest 1 video. Mul on pealuus kõvasti kinni teadmine, et Nemad on Nemad, vahet pole, kas sm-d Rammsteinist, Qnstika koolikaaslased, või minuga samal ajal Tartu õppima tulnud kauneid selckondi moodustanud kaunid lapsepõlvesõbrannad, kelle hulka koledal, paduvaesel ning haigel Kaarnal asja polnud. Ma pole mitte qnagi qlunud Nende hulka, kellel on õigus osaleda romantilises eluepisoodis, olla yx ilusatest & igacetutest. Ma jään alati kainex pealtvaatajax, ocima tuttavaid detaile, kerjama turvatunnet. Seega ei mingeid sexisymboleid, vaid töötav, vastastiqse lugupidamise & kasu juures pysiv yllatusteta paarisuhe. Keegi, kes ei tule mingi tuju tõttu minu välimuse- & sisemuse ebaordinaarsust nina alla hõõruma.
pühapäev, 8, november 2009
sisemised miljööväärtused
Mul on teatavasti au korrastada, et mitte öelda restaureerida skulpuraalset ehitusdekoorielementi. (Sellesama tädi juures, kelle inimpelglikkuse & kõrgharitud mediciinitöötaja ameti komplekti ma algul sydamest imestasin)
Teada on, et sellise asjanduse on leiutanud antiixed kreeka ehitusdekoorimeistrid, aga nemad armastasid oma kujud ning lillelised jne reljeefid elutruult yle värvida. Kui antiik-kreekandus roomlaste, idamaiste ryystajate ning nälja & vilecuse tõttu oca sai, ei tehtud oma poolteist tuhat aastat ilmselt yhtegi akantusväädiga seinatahvlit ega jumalanna portreed. Siis aga lõppes euroopas väike jääaeg ning algas senin'gematu majandustõus koos vaimse renessansiga. unustame tollased kõigepealt sõjapidamise huvides tehtud arendused ning vaatame, mida võcid ette värskeltsyndinud humanitaarid. - Nimelt avastati nn antiiksed varemed. Mulle tundub, et esimesed kaasaja mõistes rikqrid, kes endile pysielukohtadesse igasugu iluvidinaid hakkasid tahtma, olid itaallased. Sest hr-d L. da Vinci, Michelangelo jt ei oma tolle aja Euroopa ulatuses märkimisväärset konqrenci (ma ei hakka siinkohal vaidlema selle tubli pranclase või germaaniga, kellel on kindlasti terve galerii geniaalseid qnstnikke) ning igasuguse ehitusdekoori taaselustajatex võibki pidada just luxustarmastavaid itallasi. Hiljem võcid asja omax ning keerasid omakorda vindi peale pranclased, eesocas suurt riiki, st qningakoda ylalpidavat tohutut orjakarja omav valicejapere. Itaalia oma killustatuse ning pidevate regionaalsete sisetylidega ei jõudnud nii vägeva & pillamishimulise qningakoja tekkeni... Ning igasugu moevoolud, millega kaasajooxmisex mõnikymmend jõukamat ning soositumat perekonda tarbis terve provinci rahva jao toitu, riideid & tarbeesemeid, noodsamad kapriisid leidsid õnnex ka veidi pysivamaid väljundeid q selle, mida saab yhe korraga ära õgida või meciq peo käigus ribadex kanda - nimelt asuti oma staatuskortereid kaunistama erinevatest antiigistiilidest pärit detailidega. Meistrite ning esemelise qnsti sõprade õnnex ei jäänud nn kodukaunistamine paari uusaja alguse sajandisse lukq, vaid tuli luxusearmastajatega meie aega kaasa.
Asjad, mis Kreekas olid korraliku, heal järjel kodaniku majas enesestmõistetavad nii 2200 aastat tagasi, ei ole meie maal isegi yliqte, e mõisnike ega päälinnapyrjelite majades levinud. Muidugi usulistel põhjustel, aga ka meistrite & osqsteabe puudumisel ning meie maale uusi kombeid toonud kaadri qltuurilise puudulikqse, loe vaimse yhekylgsuse tõttu. Seega ma julgen väita, et lillekesed, mida ma praegu restaureerin, on meie maale jõudnud mõne euroopa lossi u 17. saj dekoori koopia koopiana kas 1930-tel või 50-tel - esimene daatum arvatavasti seotud mõne päälinna esindusliqma qltuuriasutusega, ning teine stalinistliq ylesehituse omapäradega, nimelt pompöössuse & sageli asjakohatu ajastute & stiilide ylespuhutud segadiqga.
Ning hr Reshetnikov, kes, vanuse järgi ocustades viimati 1970-tel teguces Tartus ilmset restaureerijana, tegi nt Ateena kino detaile meisterdades ning noidsamu vorme kasutades oma koju kah 1 toa jagu korralikq ilukarniisi, ylemine pool on muna- ja helmesvöö, alumine pool ysna luxuslik lillebordyyr. Asja teeb pikancex see, et tegu on Vaxali tn tyypilise lihca töölismajaga, millelt ei oodanux nii pretensioonikat sisedekoori, aga ehitaja maice asi. Tänase seisuga on qnagise eelistusnihkega asjast saanud oluline interjööriajalugu tegev detail, qnagise qnstniq sõrmejälg.
Teada on, et sellise asjanduse on leiutanud antiixed kreeka ehitusdekoorimeistrid, aga nemad armastasid oma kujud ning lillelised jne reljeefid elutruult yle värvida. Kui antiik-kreekandus roomlaste, idamaiste ryystajate ning nälja & vilecuse tõttu oca sai, ei tehtud oma poolteist tuhat aastat ilmselt yhtegi akantusväädiga seinatahvlit ega jumalanna portreed. Siis aga lõppes euroopas väike jääaeg ning algas senin'gematu majandustõus koos vaimse renessansiga. unustame tollased kõigepealt sõjapidamise huvides tehtud arendused ning vaatame, mida võcid ette värskeltsyndinud humanitaarid. - Nimelt avastati nn antiiksed varemed. Mulle tundub, et esimesed kaasaja mõistes rikqrid, kes endile pysielukohtadesse igasugu iluvidinaid hakkasid tahtma, olid itaallased. Sest hr-d L. da Vinci, Michelangelo jt ei oma tolle aja Euroopa ulatuses märkimisväärset konqrenci (ma ei hakka siinkohal vaidlema selle tubli pranclase või germaaniga, kellel on kindlasti terve galerii geniaalseid qnstnikke) ning igasuguse ehitusdekoori taaselustajatex võibki pidada just luxustarmastavaid itallasi. Hiljem võcid asja omax ning keerasid omakorda vindi peale pranclased, eesocas suurt riiki, st qningakoda ylalpidavat tohutut orjakarja omav valicejapere. Itaalia oma killustatuse ning pidevate regionaalsete sisetylidega ei jõudnud nii vägeva & pillamishimulise qningakoja tekkeni... Ning igasugu moevoolud, millega kaasajooxmisex mõnikymmend jõukamat ning soositumat perekonda tarbis terve provinci rahva jao toitu, riideid & tarbeesemeid, noodsamad kapriisid leidsid õnnex ka veidi pysivamaid väljundeid q selle, mida saab yhe korraga ära õgida või meciq peo käigus ribadex kanda - nimelt asuti oma staatuskortereid kaunistama erinevatest antiigistiilidest pärit detailidega. Meistrite ning esemelise qnsti sõprade õnnex ei jäänud nn kodukaunistamine paari uusaja alguse sajandisse lukq, vaid tuli luxusearmastajatega meie aega kaasa.
Asjad, mis Kreekas olid korraliku, heal järjel kodaniku majas enesestmõistetavad nii 2200 aastat tagasi, ei ole meie maal isegi yliqte, e mõisnike ega päälinnapyrjelite majades levinud. Muidugi usulistel põhjustel, aga ka meistrite & osqsteabe puudumisel ning meie maale uusi kombeid toonud kaadri qltuurilise puudulikqse, loe vaimse yhekylgsuse tõttu. Seega ma julgen väita, et lillekesed, mida ma praegu restaureerin, on meie maale jõudnud mõne euroopa lossi u 17. saj dekoori koopia koopiana kas 1930-tel või 50-tel - esimene daatum arvatavasti seotud mõne päälinna esindusliqma qltuuriasutusega, ning teine stalinistliq ylesehituse omapäradega, nimelt pompöössuse & sageli asjakohatu ajastute & stiilide ylespuhutud segadiqga.
Ning hr Reshetnikov, kes, vanuse järgi ocustades viimati 1970-tel teguces Tartus ilmset restaureerijana, tegi nt Ateena kino detaile meisterdades ning noidsamu vorme kasutades oma koju kah 1 toa jagu korralikq ilukarniisi, ylemine pool on muna- ja helmesvöö, alumine pool ysna luxuslik lillebordyyr. Asja teeb pikancex see, et tegu on Vaxali tn tyypilise lihca töölismajaga, millelt ei oodanux nii pretensioonikat sisedekoori, aga ehitaja maice asi. Tänase seisuga on qnagise eelistusnihkega asjast saanud oluline interjööriajalugu tegev detail, qnagise qnstniq sõrmejälg.
teisipäev, 3, november 2009
geeniuse viimne puhkepaik
On kombex, et oma eluajal inimene pälvib kõigi oma saavutuste juures enamasti negatiivset, sakndaalset, ametkondlikq vm skeptiliselt võetavat tähelepanu. Näiteid pole vaja palju tuua - Giordano Bruno, räcep Thimmonier, princess Diana, Gunnar Graps, meie Lennartki.
Millest siis see nii ebaisiklik, nii umbmääraselt ylemaailmne jutt? - Loen hetkel aamerika-ma turundustegelaste eneseabiõpiqt;) sociaalseostega turundusest, e õpetust sellest, qidas siduda edukalt äri ning sociaalkampaaniaid e isiklikq kapitali suurendamise pyydeid & yhiskondliqlt ouliste probleemide teadvustamist-lahendamist. Sealt ka tänased head mõtted:)
Tagasi teemasse. Kõik tahavad teatavasti elada hästi, st uhkemini q naaber, ning selle nimel kasutada mingit seninägematult kerget, aga uudset & imeliselt tõhusat võtet, mis paneb inimesed, pisar silmas, oma raha nende lauale tooma. Tõsi aga on see, et yxki geniaalne avastus ei pälvi selle avastamise ning juurutamise aegadel puhast lugupidamist autori vastu, ei suurepärased turundusteooriad, imeline muusika, yliuuendusliqd leiutised, suurepärased teadusteooriad (vt eriti karmi näidet G.B.-st). Ikka kadedus ligimese vastu, põhjendamatult lammutavad kriitikapalad... qni inimene lakkab olemast Sinust Endast Palju Andekam & Pädevam Konqrent.
Parimas eas tuntud, veel parem q praktiliste teenetega tegelase lahqmine mõjub inimestele mystiliselt ning samastumise-efekt toob kaasa segase komplekti kahjutundest Terve Tugeva Noore Inimese, samas Ohtliq Võistleja (igayx meist on oma sisemuses tunnustamata muusik, avastamata näitleja-and, tubli lauasahtlisse kirjutaja jne) ning Sind, Saamatut Kõnca Alavääristava isiq vastu. Kogu komplekt paneb siiajääjad tundma segaselt ylevat kaastunnet ning usulist härdust, mille jõud & mõju kestavad aastakymneid. Eriti religioossed on ses suhtes poptähtede austajad, sest nii Elvis Presley, Marilyn Monroe, Jim Morrisoni q ka admiral Nelsoni (oma aja sexisymbol miljonitele seikluszanri austajatele) haudade juurde ei rohtu rajad iial.
Aga meie omamaised geeniused? Alenderi Urmase olude sunnil 90-tesse pööranud, aga kahjux ebapiisavalt vara ning traagiliselt lõppenud laulik-jutuvestjaelutee; Gunnar Grapsi geniaalne & mitmekylgne, omas ajas nii uuenduslik loomingutalent, mis lõpux qstus Eesti Syldivabariigi alternatiivqltuurisallimatuses ning loovisiq masenduses; vanemast ajast K.R. Pusta-nimeline diplomaat oma laia mõttelennuga, mis katkes meieriiklaste jaox II MS hakklihamasinas; Masing, tutvustamist ei vaja; Mattiisen, ka mitte; no kymned teisedki väärixid tegeliqlt aastaringselt värskendatavat hauadekoori ning sagedasemat & andunumat meenutamist.
Aga elusoevad geeniused? Hr A. Raukas (teadlane, akadeemik, alternatiivmõtleja), J. Rannap (helilooja-interpreet, asendamatu klassikalise instrumendi populariseerija), T. Mägi (huvitava, jälgimisväärse elukäigiga ning sellest lahutamatu, kokq levitamist vääriva mõtteloo arenguga muusikaloomeisik), Jää-äär (ainulaadne ning siiani järeltulijateta kooslus, kes suutis systemaatiliselt ning pika aja jooxul qaliteecex, samas ylipopulaarsex elavax muusikax teha palju kodumaist väärtluulet)...
Ma soovin, et Masu, T'pe & Nöka-teemaliste massiliste meediaheietuste & heast euroelust kolinal väljavisatud inimesed pööraxid luxusvidinate leinamise asemel rohkem tähelepanu oma vaimsetele vajadustele.
Kelle hauale viid lilli sina?
Millest siis see nii ebaisiklik, nii umbmääraselt ylemaailmne jutt? - Loen hetkel aamerika-ma turundustegelaste eneseabiõpiqt;) sociaalseostega turundusest, e õpetust sellest, qidas siduda edukalt äri ning sociaalkampaaniaid e isiklikq kapitali suurendamise pyydeid & yhiskondliqlt ouliste probleemide teadvustamist-lahendamist. Sealt ka tänased head mõtted:)
Tagasi teemasse. Kõik tahavad teatavasti elada hästi, st uhkemini q naaber, ning selle nimel kasutada mingit seninägematult kerget, aga uudset & imeliselt tõhusat võtet, mis paneb inimesed, pisar silmas, oma raha nende lauale tooma. Tõsi aga on see, et yxki geniaalne avastus ei pälvi selle avastamise ning juurutamise aegadel puhast lugupidamist autori vastu, ei suurepärased turundusteooriad, imeline muusika, yliuuendusliqd leiutised, suurepärased teadusteooriad (vt eriti karmi näidet G.B.-st). Ikka kadedus ligimese vastu, põhjendamatult lammutavad kriitikapalad... qni inimene lakkab olemast Sinust Endast Palju Andekam & Pädevam Konqrent.
Parimas eas tuntud, veel parem q praktiliste teenetega tegelase lahqmine mõjub inimestele mystiliselt ning samastumise-efekt toob kaasa segase komplekti kahjutundest Terve Tugeva Noore Inimese, samas Ohtliq Võistleja (igayx meist on oma sisemuses tunnustamata muusik, avastamata näitleja-and, tubli lauasahtlisse kirjutaja jne) ning Sind, Saamatut Kõnca Alavääristava isiq vastu. Kogu komplekt paneb siiajääjad tundma segaselt ylevat kaastunnet ning usulist härdust, mille jõud & mõju kestavad aastakymneid. Eriti religioossed on ses suhtes poptähtede austajad, sest nii Elvis Presley, Marilyn Monroe, Jim Morrisoni q ka admiral Nelsoni (oma aja sexisymbol miljonitele seikluszanri austajatele) haudade juurde ei rohtu rajad iial.
Aga meie omamaised geeniused? Alenderi Urmase olude sunnil 90-tesse pööranud, aga kahjux ebapiisavalt vara ning traagiliselt lõppenud laulik-jutuvestjaelutee; Gunnar Grapsi geniaalne & mitmekylgne, omas ajas nii uuenduslik loomingutalent, mis lõpux qstus Eesti Syldivabariigi alternatiivqltuurisallimatuses ning loovisiq masenduses; vanemast ajast K.R. Pusta-nimeline diplomaat oma laia mõttelennuga, mis katkes meieriiklaste jaox II MS hakklihamasinas; Masing, tutvustamist ei vaja; Mattiisen, ka mitte; no kymned teisedki väärixid tegeliqlt aastaringselt värskendatavat hauadekoori ning sagedasemat & andunumat meenutamist.
Aga elusoevad geeniused? Hr A. Raukas (teadlane, akadeemik, alternatiivmõtleja), J. Rannap (helilooja-interpreet, asendamatu klassikalise instrumendi populariseerija), T. Mägi (huvitava, jälgimisväärse elukäigiga ning sellest lahutamatu, kokq levitamist vääriva mõtteloo arenguga muusikaloomeisik), Jää-äär (ainulaadne ning siiani järeltulijateta kooslus, kes suutis systemaatiliselt ning pika aja jooxul qaliteecex, samas ylipopulaarsex elavax muusikax teha palju kodumaist väärtluulet)...
Ma soovin, et Masu, T'pe & Nöka-teemaliste massiliste meediaheietuste & heast euroelust kolinal väljavisatud inimesed pööraxid luxusvidinate leinamise asemel rohkem tähelepanu oma vaimsetele vajadustele.
Kelle hauale viid lilli sina?
pühapäev, 1, november 2009
haridus...
maci ei riq. See lause on meie esivanemate yx täpsemaid & kaunimaid vanasõnu indiviidi kohta.
Maci teeb inimeset terve hulk isiqomadusi, aga eelkõige käivad macluse alla enesekesxed, teiste inimestega tuimalt mittearvestavad näitajad. Macix võib nimetada ka mind, täpsuseprocent jääb 98 juurde:)
Mul on praegu 1 qmmaline klient. Ma teen talle yhte imekena, haruldast, modelleerimisosqsi nõudvat restaureerimistööd tema enda kodus. Muidu on tegu kõrgharitud, mediciinivallas töötava inimesega (sõnavara järgi klienditeenindaja, aga tema enda ytluste järgi ylipikad tööpäevad kabinetis arvutis mingil teisel erialal?), aga tal on selline komplekt komplexe, mida võix nimetada maclusex, või siis viisakamalt öeldes äärmisex kartlikqsex. Ma ei suuda taibata, mix HARITUD, IGA PÄEV inimestega suhtlev isixus just minuga suhtleb nii ametliqlt, jäigalt, sildistavalt? Hääletooni, sõnu valides? Umbuskliqlt, qigi on nn töömehe tausta uuritud?
Tegu on naise, 3 lapse emaga. Aga kõrgharitud inimese sära, tohutut sõnavara, sydamlikqst ma tema juures ei näe. Ikka - ilus, puhas, keskmisest palju kallimalt remonditud kodu, suur-suur telekas, aga napp, emocioonitu, väga vähese sõnavaraga jutt oma koduste ning kylalistega. Ning 3 nende juures tehtud päeva sees ei ole mulle isegi kohmi paqtud. Ma ei saa aru. Või olen ise mingi imelik? Klassitundlikqseta proleet & kõrgemaid mitteaustav setu? :D, :D
See ei ole muide qnstihuvilisele haritud rahvale tyypiline, vaid omane ainult sellele inimesele. Komplekt isiqomadusi, neutraalselt kogutud.
Ei, ma ei põe, las nad elada oma kena, turvalist, puhast elu keset kindlalt sissetallatud rada. Aga sellist inimtyypi oma silmaga näha oli hoiatav.
Sest ikkagi, kõigest civiliseeritust ning euroopaliqle heaolule pretendeerivast, samas sellest, mis olex pidanud olema ugriliqlt soe & omane, qmas läbi teatud sallimatus. Mispärast ka käesolev jutt.
Maci teeb inimeset terve hulk isiqomadusi, aga eelkõige käivad macluse alla enesekesxed, teiste inimestega tuimalt mittearvestavad näitajad. Macix võib nimetada ka mind, täpsuseprocent jääb 98 juurde:)
Mul on praegu 1 qmmaline klient. Ma teen talle yhte imekena, haruldast, modelleerimisosqsi nõudvat restaureerimistööd tema enda kodus. Muidu on tegu kõrgharitud, mediciinivallas töötava inimesega (sõnavara järgi klienditeenindaja, aga tema enda ytluste järgi ylipikad tööpäevad kabinetis arvutis mingil teisel erialal?), aga tal on selline komplekt komplexe, mida võix nimetada maclusex, või siis viisakamalt öeldes äärmisex kartlikqsex. Ma ei suuda taibata, mix HARITUD, IGA PÄEV inimestega suhtlev isixus just minuga suhtleb nii ametliqlt, jäigalt, sildistavalt? Hääletooni, sõnu valides? Umbuskliqlt, qigi on nn töömehe tausta uuritud?
Tegu on naise, 3 lapse emaga. Aga kõrgharitud inimese sära, tohutut sõnavara, sydamlikqst ma tema juures ei näe. Ikka - ilus, puhas, keskmisest palju kallimalt remonditud kodu, suur-suur telekas, aga napp, emocioonitu, väga vähese sõnavaraga jutt oma koduste ning kylalistega. Ning 3 nende juures tehtud päeva sees ei ole mulle isegi kohmi paqtud. Ma ei saa aru. Või olen ise mingi imelik? Klassitundlikqseta proleet & kõrgemaid mitteaustav setu? :D, :D
See ei ole muide qnstihuvilisele haritud rahvale tyypiline, vaid omane ainult sellele inimesele. Komplekt isiqomadusi, neutraalselt kogutud.
Ei, ma ei põe, las nad elada oma kena, turvalist, puhast elu keset kindlalt sissetallatud rada. Aga sellist inimtyypi oma silmaga näha oli hoiatav.
Sest ikkagi, kõigest civiliseeritust ning euroopaliqle heaolule pretendeerivast, samas sellest, mis olex pidanud olema ugriliqlt soe & omane, qmas läbi teatud sallimatus. Mispärast ka käesolev jutt.
tulevik ja kõrsikud
Kyll olex uhke tunnistada: ma ei usu ennustusi!
Ei tyki usqma jah, aga peab ytlema, et mingi tõde ennustamise laias maailmas leidub.
Mul oli meeldiv võimalus näha, et hulk erinevaid inimesi sai piisava valikuvõimalustega kaardipakist tõmmata täiesti erinevaid kaardikombinatsioone, ning millegipärast oli nende seletusi nn omaniq elu & tegemistega lihtne seletada - ei mingit meelevaldset ymberseletamist ega kaudset tõlgendamist. Samuti on võimatu öelda, et noh, näo järgi seletati - aga q kaardipakist võetud lehtede komplekt on enam-vähem yheseltseletatav?
Muidugi ei saa kaartidega ennustamine pretendeerida inimese loomuse sygavale tõlgendamisele ning lõpliqle avamisele. Seda saab teha aint inimene ise. Aga millest tuleb, et minu mänguennustused sisaldasid teistele väljalaotud komplektidest rohkem igasugu võitlemiseliike & momente?
Yhe teise tytarlapse, kes ei ole nii võitleva (ei välimiselt ega sisemiselt järaja) loomuga, kaartidelt võis aga lugeda hulka juhust ning armastust puudutavat... ning yhe hyva päälinnas rabeleva inimese lugu sisaldas viletsuse erimeid ning võitlusmomente... minu tytrele aga paljude arenguvõimalustega tulevikku, mis tundub lapse kohta nii loomulik, aga täiskasvanu elus seostub ainult õppimise või edutamisvõimalustega tööga, mida keegi suurtest asjahuvilistest paraku ei pälvinud.
Ehh, kaardimoorid.
Ma ei taha usqda, et oma tulevikq saab nii yheselt & lihcalt peotäie lausete alusel ära elada. Mulle meeldib rohkem usqda inimese sisse kogunenud, noh, tohutu hulga meemide kombineerumist inimese isevoolu kuljetamisex või nende juhtimist peremeesorganismi poolt, ning oma DNA võimaluste ärakasutamist. Noh, ennustused on kah meemid, ning nende sõnastus & mõju vastab peremeesorganismi haritusele. Ei, inimese elu ei ole kaootiline sahmimine.
Kroonu maja, reis yle mere, tõmmu meesterahvas, majake mere ääres... mis pilt silmade ette tuleb?
Ei tyki usqma jah, aga peab ytlema, et mingi tõde ennustamise laias maailmas leidub.
Mul oli meeldiv võimalus näha, et hulk erinevaid inimesi sai piisava valikuvõimalustega kaardipakist tõmmata täiesti erinevaid kaardikombinatsioone, ning millegipärast oli nende seletusi nn omaniq elu & tegemistega lihtne seletada - ei mingit meelevaldset ymberseletamist ega kaudset tõlgendamist. Samuti on võimatu öelda, et noh, näo järgi seletati - aga q kaardipakist võetud lehtede komplekt on enam-vähem yheseltseletatav?
Muidugi ei saa kaartidega ennustamine pretendeerida inimese loomuse sygavale tõlgendamisele ning lõpliqle avamisele. Seda saab teha aint inimene ise. Aga millest tuleb, et minu mänguennustused sisaldasid teistele väljalaotud komplektidest rohkem igasugu võitlemiseliike & momente?
Yhe teise tytarlapse, kes ei ole nii võitleva (ei välimiselt ega sisemiselt järaja) loomuga, kaartidelt võis aga lugeda hulka juhust ning armastust puudutavat... ning yhe hyva päälinnas rabeleva inimese lugu sisaldas viletsuse erimeid ning võitlusmomente... minu tytrele aga paljude arenguvõimalustega tulevikku, mis tundub lapse kohta nii loomulik, aga täiskasvanu elus seostub ainult õppimise või edutamisvõimalustega tööga, mida keegi suurtest asjahuvilistest paraku ei pälvinud.
Ehh, kaardimoorid.
Ma ei taha usqda, et oma tulevikq saab nii yheselt & lihcalt peotäie lausete alusel ära elada. Mulle meeldib rohkem usqda inimese sisse kogunenud, noh, tohutu hulga meemide kombineerumist inimese isevoolu kuljetamisex või nende juhtimist peremeesorganismi poolt, ning oma DNA võimaluste ärakasutamist. Noh, ennustused on kah meemid, ning nende sõnastus & mõju vastab peremeesorganismi haritusele. Ei, inimese elu ei ole kaootiline sahmimine.
Kroonu maja, reis yle mere, tõmmu meesterahvas, majake mere ääres... mis pilt silmade ette tuleb?
Telli:
Postitused (Atom)
