Mulle meeldib elada teatud sociopaacetes tingimustes. Mu sõbrad elavad kaugel ning pole kohustatud minuga rohkem tegelema q netis veidi kribama; mu vanemad elavad kaugel ning mõtlevad meile keskmiselt 12 korda aastas. Mu naabrid mõtlevad meile veidi tihemini, aga suhtlemine piirdub enamasti rangelt seaduses nõutud korrexuse miinimumiga. Mu abikaas suhtleb minuga nii palju või vähe, nagu tema järjest kahanev sõnavara lubab. Mu lapsed vajavad kyll aktiivset & teiscugust, mh arendavat, konstruktiivset tegelemist & sõnalise ning kehakeele arendamist, aga selles soovin ma raudselt & järjekndlalt arendav olla.
Ärme räägime peres valicevatest mõningatest erimeelsustest ega sellest, qidas inimene mugavasse oleskellu jäädes tasapisi kaotab oma vaimse erxuse. Ma annan endale aru, et see on paratamatu & ajutine olukord haige inimesena ning väikelapsega kodus. Pealegi suudan ma enamuse töödega veel hakkama saada, ning mis peamine - tahan.
............................................
Viimase nädala sees on 1 tähcamaid majariistu olnud lumelabidas. Iga päev tuleb visata kasvõi uxeesine, q mujal veel sääriqtega käia kannatab. Maja ees on mõnigi lumehunnik minu tagasihoidliqst isiqst juba peajagu yle. On alust arvata, et seda imeainet tekib juurde. Qna ruumi veel on, siis mina isikliqlt ootan teatud uudishimuga, qpalju loodus suudab!
Kas pole imeline, et Vesi, mis sulle annab imehea värske tunde, q seda endale peale määrida, sise juua või suuremas Selle Aine koguses ulpida, seesama kaunis, mõnus ambroosia saab talvel meile piinarohkex ning pidevalt kirumist tekitavax qriainex. Kõva q kivi, tõmbab see meil jalgu alt või lõhub kalli sõidumasina, või riqb eluaseme nt katuse. See needus koguneb käiguradadele kohutavatex qhjatistex, mida lõpux ei ole qskile panna, ning vajub nii tihedax, et sellest võix ehitada mäestikke. Isegi väsimatud lapsed, keda kõik uus rõõmust kiljuma paneb, tydinevad lõpux, q toredast kelgulumekirmest on saanud vööni jääpudru, & hakkavad sygavasśe lumesuppi jäänud jalgradadel vaevaliselt komberdades kaeblema nagu nälginud hirvevasikad. Inimesed unustavad oma suvise vabaduse, kerged tancujalad & rõõmu liiqmisest ning tõmbuvad kohutava õnnetuse jätqmise eelaimusest kössi. Unustataxe grillid, kerge poodlemine, lõbus & vaba suhtlemine asendub tõsiste yhesilbiliste myhatustega, milles tooni annavad tahke H2O, kyttimine-korilus ning talvised maastiqsõiduvahendite probleemid. Kaubandus ning teenindus tõmbuvad kylma käes kokq, alluvad ju nemadki kehade fyysika seadustele & termodynaamikale.
Jõululaupäeval sadas samuti pool meetrit lund.
Saacin pärast teatud vaidlust abikaasi & vanemad lapsed ämma juurde ning jäin kodu kaunistama, st rämpsutustama. Kell 3 jõulukylla minna on minu jaox ilmselgelt vara. Qna minu ainukordne ning er´iliselt peen & kaunis isixus oli ära teeninud kojujäämise, siis nucin suurest meelehärmist tervelt 1 pisara (täpsemalt: parema silmaga) ning asusin nautima vaiqst & asjaolu, et keegi ei lägasta koheselt ruumi, mille ma just lagedax teinud olen. Aghhhhhhhhhhhhh!!!
Koju said kylasolnud järgmise päeva õhtux.
Arvan, et korraldan taolisi yritusi veelgi.
Ei, ise kodust ära minna on piinarikas. Muidugi tahaxin botaanikaaeda & mullivanni & kartuleid ostma, aga raisk, proovi sa väikelapsega ning tulise hambavaluga pooles keres sõita, turvahälliga prisket imikpoissi tassida ning sellest veel mõnu tunda & enneolematut vabadust nautida!
Ma olen vana inimene, vinnutatud hobusemees, ei soovi enam 90-te alguse arengumaa stiilis extreemsusi iga hinna eest, et saax ainult maastiql liiqda. Olen teinud rahalisi ning ajalisi qlutusi, et saaxin pehmel mööblil lebaskledes nautida staatilise ruumi hyvesid ning tunnet, et aeg peatus siin korrax just minule heameele tegemisex. Et saaxin infokandjate haritud selckonnas ennast mõnusalt tervemõistusliqna tunda. Et kaox see häiriv surmamõistetu tunne - pool eluajast ning pool kehaosadest on läbi, & et korraxki uhkax minust läbi vyrcikas-värske ootuse tuul, mis annab teada - midagi on tuleql, uut head & palju!
................................
Palun tänaseid esimesi lauseid siiski mitte puhta tõena võtta. Yxindus ei ole mingi hyve, vaid sunnitud olukord & seega mõnevõrra ebameeldiv. Vabandage, mu sõbrad. Ma armastan & vajan teid, teie qlgemisi, ettevõtmisi, õppimist & õpetamisi.
Monday, December 27, 2010
Saturday, December 25, 2010
oo, oo
punun köit igaviq mudast
mu huulil on ylistuslaul
mu kätes on loomalik jõud
mis raugeb q pean iseendale
murdma leiba
& eluvett
.........................
kas vees hõljuvad vetikad
haldja juuxed
või igaviq valu armatuur
mu huulil on ylistuslaul
mu kätes on loomalik jõud
mis raugeb q pean iseendale
murdma leiba
& eluvett
.........................
kas vees hõljuvad vetikad
haldja juuxed
või igaviq valu armatuur
Friday, December 24, 2010
Meem on meem on meem
Hea Tavainimene saatis ringkirja mullegi, olgu ta tänatud. Toetan seda meemi mõlema käe ning suupoolega, sest eelistan plogimist muudele socmeedia vormidele.
Niisiis,
1. Külastan oma blogi sagedusega…
Keskmiselt 1 kord iga päev, aga enamasti sellex, et kasutada selle linke. Mu peas tekib iga päev kymneid toredaid mõttekäike, mida yhiskond võix & peax teada saama, aga päriselu tiqb kärarikkalt järjekorras kirjutamisele ette. Samuti juhtub, et omaenda plogi jaox auru ning aega ei jätq, sest qlutasin selle ära teistes plogides kommimisega, irw.
2. Poliitikute blogisid loen…
Ei loe. Ega minu päev qmmist ole. See kysimus aga peax loogiliselt võttes olema pärast seda:
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
- tegu on inimestega, kes lähevad mulle korda reaalsete isiqtena. Või siis on nende mõtetes midagi minu jaox järgimisväärselt tarka, originaalset, uudisväärtuslikq. Ning ma naudin oma haritud sõprade sõnaveeratamisqnsti & hääd emakeelt. Mainin nyyd ära ka mind mitte kõnetavad poliitiqte, noorte edukate jne jne inimeste plogid, milles pole midagi ellujäämisex vajalikq, irw, ning mille suhtes hoian mõnuga poosi "Ainus Eestlane Kes Pole lugenud Savika/I&I/Kelleiganespopitegelase plogi"
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele:
Kõigile teistele. Fb on siuke jututoa moodi asi, või nagu kaupsi fuajee - päeva jooxul lippab läbi palju rahvast, aga inimese kodu on tema plogis. Noh, isixuse põhjalikqs määrab selle, mida ta eelistab - kiire sahmija feimib tänaval & fb-s, koorik võimleb reidis, haritlane kohvetab Illekas või oma köögis, grafomaan Kaaren mediteerib oma plogides...
5. Tavainimene kysis minu plogimisajaloo toredaima hetke kohta. - Sellex on, nagu igasuguses suhtluses, lugejate/qlajate tunnustus. Samas, peab ytlema, mediciiniliste probleemidega isixus paistab mu ilusate & sõnaosavate postituste taganst välja ning vähestele lugejatele tunnustamisex eriti alust ei anna. loogiline ju - päriselu elamused on palju teravamad ning mitmekesisemad, siin jääb 1 kirjakeskkond hämarasse nurka häbenema.
......................................
Ehh, kõik mu armsad plogijad, kellele meemi edasi saata, on juba võetud. Egas midagi, alati on universumis objekte, mis neelavad nendeni jõudnud signaalid ning esemed alla.
Niisiis,
1. Külastan oma blogi sagedusega…
Keskmiselt 1 kord iga päev, aga enamasti sellex, et kasutada selle linke. Mu peas tekib iga päev kymneid toredaid mõttekäike, mida yhiskond võix & peax teada saama, aga päriselu tiqb kärarikkalt järjekorras kirjutamisele ette. Samuti juhtub, et omaenda plogi jaox auru ning aega ei jätq, sest qlutasin selle ära teistes plogides kommimisega, irw.
2. Poliitikute blogisid loen…
Ei loe. Ega minu päev qmmist ole. See kysimus aga peax loogiliselt võttes olema pärast seda:
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
- tegu on inimestega, kes lähevad mulle korda reaalsete isiqtena. Või siis on nende mõtetes midagi minu jaox järgimisväärselt tarka, originaalset, uudisväärtuslikq. Ning ma naudin oma haritud sõprade sõnaveeratamisqnsti & hääd emakeelt. Mainin nyyd ära ka mind mitte kõnetavad poliitiqte, noorte edukate jne jne inimeste plogid, milles pole midagi ellujäämisex vajalikq, irw, ning mille suhtes hoian mõnuga poosi "Ainus Eestlane Kes Pole lugenud Savika/I&I/Kelleiganespopitegelase plogi"
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele:
Kõigile teistele. Fb on siuke jututoa moodi asi, või nagu kaupsi fuajee - päeva jooxul lippab läbi palju rahvast, aga inimese kodu on tema plogis. Noh, isixuse põhjalikqs määrab selle, mida ta eelistab - kiire sahmija feimib tänaval & fb-s, koorik võimleb reidis, haritlane kohvetab Illekas või oma köögis, grafomaan Kaaren mediteerib oma plogides...
5. Tavainimene kysis minu plogimisajaloo toredaima hetke kohta. - Sellex on, nagu igasuguses suhtluses, lugejate/qlajate tunnustus. Samas, peab ytlema, mediciiniliste probleemidega isixus paistab mu ilusate & sõnaosavate postituste taganst välja ning vähestele lugejatele tunnustamisex eriti alust ei anna. loogiline ju - päriselu elamused on palju teravamad ning mitmekesisemad, siin jääb 1 kirjakeskkond hämarasse nurka häbenema.
......................................
Ehh, kõik mu armsad plogijad, kellele meemi edasi saata, on juba võetud. Egas midagi, alati on universumis objekte, mis neelavad nendeni jõudnud signaalid ning esemed alla.
Tuesday, December 14, 2010
Võistelgem!
Nyyd qlutan välja parima autoripildi võistluse.
Pildil peab olema kykitav, OK, istuv Vanemuine. Yldiselt peetaxe teda taadix, kes kaiceb & arendab aqstilist muusikat.
Vaat sellist taati soovin oma riiuli kaicepyhaqx, ning mu hyvad sõbrad võivad soovi korral Vaneka ikooni väljanägemise yle mõtiskleda. Guuglist varastet skandinavian-god-pilt ei kipu sobima, netis sorida oskan ise kah. ma hindaxin oma sõbra autoritööd enim.
Õlis või kivis Vaneka eest panen välja pearaha: kellele moosi & punapeeti, kellele kartuleid & puid, kellele ausat qnsti või sulaselget rahha. Väljatrykini viiva infi eest paqn tuhat tänu.
A2-formaat on suurevõitu, muid piiranguid ei sea.
Pildil peab olema kykitav, OK, istuv Vanemuine. Yldiselt peetaxe teda taadix, kes kaiceb & arendab aqstilist muusikat.
Vaat sellist taati soovin oma riiuli kaicepyhaqx, ning mu hyvad sõbrad võivad soovi korral Vaneka ikooni väljanägemise yle mõtiskleda. Guuglist varastet skandinavian-god-pilt ei kipu sobima, netis sorida oskan ise kah. ma hindaxin oma sõbra autoritööd enim.
Õlis või kivis Vaneka eest panen välja pearaha: kellele moosi & punapeeti, kellele kartuleid & puid, kellele ausat qnsti või sulaselget rahha. Väljatrykini viiva infi eest paqn tuhat tänu.
A2-formaat on suurevõitu, muid piiranguid ei sea.
Ebapraktiline tõbras
Täna ei räägi ma eluohtliqst ylekohtumyrgistusest, mis mind tänahommiql tabas, rääkimata varasematest valetalumatuse-&-kohatuse-vastu-võitlemise-atakkidest, aga sellest, et nagunii kodus vedeldes on meeldiv võimalus peale just meile saabunud ning Maa kombeid & töövõtteid mitte valdavate laste, mööbli, kruvide & sittuvate kassidega tegelemise nt lugeda kiiresti läbi kokqahnicetud raamatuid, teha SUURElt mõtlemise harjutusi ning tegelda oma osqste & võimete arendamisega, mis yhel Inimesel teadagi on äärmiselt mitmekesised.
Mu head sõbrad pole seda õnnex ise näinud, aga tegeliqlt olen ma võimekas syldilaulik. Põhjamaa, Rosalind, Taas sajab valget lund, Tyrgi tubakas, igasugu muud rõemsad laulud ootavad nyyd, et ma neid jälle peagi qldavale tooxin. Nad nihelevad mu sees ning piiluvad aeg-ajalt vileviisikesena välja ka. Kahjux olen ma visuaal-tyyp ning laulusõnad peaxid papre pääl ees olema, niisama kõrva ega käe kaudu nad mulle pähe ei poe. Ning veel 1 qri nõudmine: laulul peab olema 1) vähemalt talutav, SÕNUMIGA poeezia, 1) vähemalt talutav meloodia ning 1) sobima mistahes selckonnale. Vat mix ma ei laula Rukkivälja, Mere pidu ega Valgeid roose, kyll aga Shampanjat või Sinist esmaspäeva.
Mul olex nyyd yht-teist öelda eestilaste q laulu-, tegelt aga mölaraadio- ning odavplaaditymakarahva kohta. Ytlexin sita sõna ka uuema aja laulukirjutajate kohta ning mainixin ära nõukaaegsed geeniused, kes tandemis luuletaja-helilooja olid sageli paaris kahtlase väärtusega tolvaniga. Võtame siukesed geeniused nagu Aarne Oit, Valgre või kes nad olidki - q viis on võimas, siis text on kohatu, mage või lausa piinliqlt nõme. Q aga texti võix isegi suhuvõtta, siis viisijupp on mõttetu monotoonne tatt, kohutav Philip-Glass-Meets-Bela-Bartok-stiilis või veel hullem arusaamatu joga, mida yx aus uusfolkar-syltar hää meelega isegi noodis ei vaatax.
Nii et postuleerin: parim laulutoodang oli meiemaal õndsal nõukaajal, q nn parteitellimusel toimuvate lauluvõistluste jaox tehti tohututes kogustes usqmatult head & ajatut folki, poppi, kantrit, midaiganes. Praegu jätan kõrvale haledad nn rahvaliqd soigumise-laulud a la Yx qningatytar, Seal qs rukkiväli, Meca ääres väike maja või tohutu kohutavate koduigacuslaulude koolkond, sest meie nö varajasem folk ON hale, pisaratkisqv, lombaka & puise poeesiaga, q ka viis on enam-vähem.
Õu, vabandust. 90-te suht kesine laulpornoajastu, massiline kaverdamise & sita lääne musa koppimise ajastu lõppes siiski õnneliqlt, qna sealt jõudsid meieni Jää-äär, Eplik, Tättematvere, Vennaka uued tegemised. Enamus autorilaulu on väga isiklik & ei sobi teise inimese suhu, aga 1 õige autor on õnnex mitmekesine & yldinimlik. Q nn koduigacuslaulik tundub olevat vaese sõnakasutusega, väga väixe haridusega ning halvasti viisipidav kodanik, siis Hea Autor suudab Hea laulu teha tundliqst, piisavalt lihcast, samas jälle piisavalt huvitavast textist, ei pinguta emociooniga yle, ning suudab oma lauluga panna ka minu & sinu hinge kaasa ymisema, helisema, nutma & hõiskama.
Järeliqlt.
Noh, maiced on erinevad, aga - haridus teeb siingi oma töö.
...................................
Nyyd tahaxin välja qlutada seaduse, mille kohaselt massilevisse jõuab ainult muusika, millele on dabroo andnud ERRi või Vabariigi Valicuse Qnstiqaliteedi Tagamise Nõukogu Uue Muusika Komisjon. Sest popjoru a la Svenlõhmus või kes nad kõik olidki, on kõik kohad täis ning see riqb rahva maicet.
No ei saa tavaline inimene aru, mix ei saa kidramees laulda mõnda Best B4, Jyri Homeinjanja, Pus Upi, euroviisu-artistide vm popplaulu. Sorri, aga uuemat eesti tymmi ma ei tea isegi nimede kaudu. Ei huvita.
Tuhnin veidi Minu Musa & Dokkide kaustas ning hakkan printima.
Pee ess. Kas hyval lugejal on veel meeles, qidas 70-tel KÕIK tydruqd (vähemalt minu kandis) pidasid lauliqt, salmiqt vms? Vot seda mälestust ma asungi moodsa tehnika abil reanimeerima. Vanemuine juba istub pahnariiulil & vahib pingsalt, kannel kaisus.
Mu head sõbrad pole seda õnnex ise näinud, aga tegeliqlt olen ma võimekas syldilaulik. Põhjamaa, Rosalind, Taas sajab valget lund, Tyrgi tubakas, igasugu muud rõemsad laulud ootavad nyyd, et ma neid jälle peagi qldavale tooxin. Nad nihelevad mu sees ning piiluvad aeg-ajalt vileviisikesena välja ka. Kahjux olen ma visuaal-tyyp ning laulusõnad peaxid papre pääl ees olema, niisama kõrva ega käe kaudu nad mulle pähe ei poe. Ning veel 1 qri nõudmine: laulul peab olema 1) vähemalt talutav, SÕNUMIGA poeezia, 1) vähemalt talutav meloodia ning 1) sobima mistahes selckonnale. Vat mix ma ei laula Rukkivälja, Mere pidu ega Valgeid roose, kyll aga Shampanjat või Sinist esmaspäeva.
Mul olex nyyd yht-teist öelda eestilaste q laulu-, tegelt aga mölaraadio- ning odavplaaditymakarahva kohta. Ytlexin sita sõna ka uuema aja laulukirjutajate kohta ning mainixin ära nõukaaegsed geeniused, kes tandemis luuletaja-helilooja olid sageli paaris kahtlase väärtusega tolvaniga. Võtame siukesed geeniused nagu Aarne Oit, Valgre või kes nad olidki - q viis on võimas, siis text on kohatu, mage või lausa piinliqlt nõme. Q aga texti võix isegi suhuvõtta, siis viisijupp on mõttetu monotoonne tatt, kohutav Philip-Glass-Meets-Bela-Bartok-stiilis või veel hullem arusaamatu joga, mida yx aus uusfolkar-syltar hää meelega isegi noodis ei vaatax.
Nii et postuleerin: parim laulutoodang oli meiemaal õndsal nõukaajal, q nn parteitellimusel toimuvate lauluvõistluste jaox tehti tohututes kogustes usqmatult head & ajatut folki, poppi, kantrit, midaiganes. Praegu jätan kõrvale haledad nn rahvaliqd soigumise-laulud a la Yx qningatytar, Seal qs rukkiväli, Meca ääres väike maja või tohutu kohutavate koduigacuslaulude koolkond, sest meie nö varajasem folk ON hale, pisaratkisqv, lombaka & puise poeesiaga, q ka viis on enam-vähem.
Õu, vabandust. 90-te suht kesine laulpornoajastu, massiline kaverdamise & sita lääne musa koppimise ajastu lõppes siiski õnneliqlt, qna sealt jõudsid meieni Jää-äär, Eplik, Tättematvere, Vennaka uued tegemised. Enamus autorilaulu on väga isiklik & ei sobi teise inimese suhu, aga 1 õige autor on õnnex mitmekesine & yldinimlik. Q nn koduigacuslaulik tundub olevat vaese sõnakasutusega, väga väixe haridusega ning halvasti viisipidav kodanik, siis Hea Autor suudab Hea laulu teha tundliqst, piisavalt lihcast, samas jälle piisavalt huvitavast textist, ei pinguta emociooniga yle, ning suudab oma lauluga panna ka minu & sinu hinge kaasa ymisema, helisema, nutma & hõiskama.
Järeliqlt.
Noh, maiced on erinevad, aga - haridus teeb siingi oma töö.
...................................
Nyyd tahaxin välja qlutada seaduse, mille kohaselt massilevisse jõuab ainult muusika, millele on dabroo andnud ERRi või Vabariigi Valicuse Qnstiqaliteedi Tagamise Nõukogu Uue Muusika Komisjon. Sest popjoru a la Svenlõhmus või kes nad kõik olidki, on kõik kohad täis ning see riqb rahva maicet.
No ei saa tavaline inimene aru, mix ei saa kidramees laulda mõnda Best B4, Jyri Homeinjanja, Pus Upi, euroviisu-artistide vm popplaulu. Sorri, aga uuemat eesti tymmi ma ei tea isegi nimede kaudu. Ei huvita.
Tuhnin veidi Minu Musa & Dokkide kaustas ning hakkan printima.
Pee ess. Kas hyval lugejal on veel meeles, qidas 70-tel KÕIK tydruqd (vähemalt minu kandis) pidasid lauliqt, salmiqt vms? Vot seda mälestust ma asungi moodsa tehnika abil reanimeerima. Vanemuine juba istub pahnariiulil & vahib pingsalt, kannel kaisus.
Thursday, December 9, 2010
niisama pominat
Kõige pasam on, et ma ei saa enam lapse kõhukotti kasutada, qna selg ei kanna. Kõhu/seljakott oli vanemate laste titaeas asendamatu tarvik, lausa imeline ese, mis hoidis lapsed & andis neile palju mõnusaid tööpäevi emme kyljes. Pagan, praegu elan aastatega kokkqroobitud ning enneolematu heaolu tingimustes, aga nautida seda ei saa. Shpekki kyll. Riistad on, materjalid on, ehitusmasinad on, osqsed on, aga tegijaga on sitavõitu.
Q nyyd ausalt tunnistada, siis vahin veidi perekooli-nim. huumorifoorumit, see tõstab mõnex ajax tuju. Siis võib jälle kytta-koristada-kasvatada. Igaviq mudast köit edasi punuda. Mõni kruvigi ehk seina lasta. Oo, ma armastan kruve!
Q nyyd ausalt tunnistada, siis vahin veidi perekooli-nim. huumorifoorumit, see tõstab mõnex ajax tuju. Siis võib jälle kytta-koristada-kasvatada. Igaviq mudast köit edasi punuda. Mõni kruvigi ehk seina lasta. Oo, ma armastan kruve!
Wednesday, December 8, 2010
puust, pole punane
Te qlake vaid:
"Euroopas ja Skandinaavias oli sisseehitatud mööbel 16. saj. algaastail yldlevinud ning varusid hoiti köögis ja söögitoas. /.../ Kuni 17. saj. lõpuni oli skandinaavia interjöörides rohkesti sisseehitatud mööblit... "
Kasutati rohkesti väärispuitu, tahveldisi, kalleid käsitsisaetud laudu ja aeganõudvaid tappyhendusi, ruumid olid kõrged, heledad & puhtad. Ning jutt on sajanditest 15, 16, 17...
Vaata, mida kõike raamatuid lugedes teada saab. Tegu on siis Judith Milleri imelise pildiraamatuga Euroopa puitehitiste ajaloost & stiilidest.
Mul on ses suhtes aga päritolust ning ajaloolisest ylekohtust tulenev väike komplex. Eestlased olid omal maal terve eelmise aastatuhande, & päris paljud on jätqvalt praegugi, kõrge maxukoormaga rentniqd. Veel 19. sajandil & ka 20. saj. 70-te aastateni oli nn töörahva elujärg selline, et helevalgeid elutube, tammiseid zhakaarkardinatega baldahhiinvoodeid, väärispuust riiuleid, tislerimööblit & tinaraamidega vitraazhaknaid ei osatud uneski näha. Sisseehitatud seinakappe polnud, toitu hoiti seintel naela ocas, suurtes tõrdutes (mitmesaja-liitrine puust tynn), kottides, või hunniqtes erinevates kõrvalhoonetes. Seinale naelutatud yxiqtest mustunud laudadest rohmakaid riiuleid on praegugi kasutuses. Kodukaunistamise & eesrindliqmate ehitusvõtete arendamisex polnud aega, sest eluspysimisex & maxude maxmisex qlus kogu ärkveloldud aeg & jäi puudugi. Teistmoodi ei jõutud - ega tahetud.
Qni tulid massinad.
Meie rentnikemaale, qs rahvas juba syndides maaisandatele võlgu oli, jõudsid uuendused reeglina mõnikymmend aastat, mõtteviisid & haridus isegi mõnisada aastat hiljem. Ning uuendajatex polnud sugugi meie oma rahva pojad-tytred... meenutame Kitzbergi Tammaru ning Vilde Mahtrat...
See paistab eredalt silma nii inimeste käitumises & elujärjes q ka poliitikas.
...............................
Qidas tänapäev 100 aasta tagusest erineb?
1. Inimesed võivad, aga ei pea tasuta kirjaosqst ning toitvat ametit õppima.
2. Puhas vesi, esmane arstiabi, eri liiki energia, riietus, toit & hygieenitingimused on palju kättesaadavamad.
3. Tohutult energia-, st fyysiliselt rasked ning ressursseqlutavad tööd teevad enamasti ära masinad. Eestlane, sh mina, armastab masinaid kogu sydamest.
4. Q maa ei toida, võib & peab nälja eest linnakividele pageda, sest linnas tuleb soe ning söök seinakontaktist & sitt jooxeb mööda toru ära.
5. Elu on läinud kergemax, elu on läinud lõbusamax.
Jäänud on:
1. Palju rahvast leiab, et oma peaga mõtlemine on raske & ohtlik. Vastutus on valus & mida vähem tead, seda kauem elad.
2. Ohver on alati syydi. Naine on alati syydi. Ning laps provoceeris.
3. Kyll nad unustavad, kõige pääle kasvab yxkord rohi.
4. Prygi kaob ise, patareidest saab rammus muld, kilekotid ning diivanid kaovad kicekeste kõhtu. Vana telekas saab jälgi jätmata sinililledex, autoromu kaob taevasinasse, nagu polex olnudki.
5. Sa pead olema lõbus, aga ainult oma lõbux. Kaastunne on vanamuttide & usklike jaox.
....................................
Qna ma olen kyyniqmi ning skepticismi guru & Vana Halv ise, siis loomuliqlt jääb kõlama rahulolematus, mida II loetelu väga kokqvõtvalt iseloomustab.
Aga laupäeval tuleb mulle kylla ämm koos meheõega. Meheõde soovib tervitada uut vennapoega, ämm meid esimest korda meie uues kodus kylastada. Nyyd pean eirama jubedat selja- & jalavalu, võtma suure labida & asuma rookima mh remonditoa lammutusprahti, sh kassisitta ning järjekorcelt ymber tõstma meestel laiali läbustatud ehitusmaterjale & riistu, sest kodu peab iga hinna eest alati puhas-korras olema. Sel nädalal on 5/7a laste komplekt kodus haige, nad saavad mind veidi aidata. Muidugi jääb probleem sellega, et laste & olme kõrvalt pole aega maja remontida ning mööbli paigutamine käib teen-kiiresti-ise-jalust-ära-muidu-kerja-veel-mõni-aasta-põhimõttel, aga ämma (ning muude sugulaste) silmis saab kogu au endale tema poeg. Kyll sa oled tubli, kasvatad 4 last, panid kapid seina, ehitad maja, oled hekid istutanud, pead 2 suurt autot &. Qidas sa kõike kyll töö kõrvalt jõuad, kyll sa oled tubli! Ning kyll su naisel on hea, ei pea ise midagi tegema, kõik on korras, qna mees on majas!
Sellist juttu olen varemgi qlnud, et q mees majas, siis on kõik korras. Ning ämm, muidu kena tasane inimene, seletab ikka oma vaixel moel: Ex naine ongi pere koos hoidja, tema peabki kõik tegema, et teistel hea olex... kõik tuleb yxkord ise, teeme ikka tasa & targu...
Mul tekkis ylekohtumyrgitus. Ma ei taha teise inimese tegemata töö & laialipillutud sita eest igast ilmakaarest sõimata saada ning kodurahu nimel Puhja valla patuoinas olla. Võtq ma aga rohkem valuvaigistit, sest ma olen ju lapsega kodus ning mul polegi vaja ringi sõita, kas kodus tööd vähe on, kyll selg ise tervex saab. &ne...
Aga ma olen aru saanud, et puhudes myyrist läbi ei saa. Q inimestel on heaolu silmaklapid, siis ei võta nad neid iial eest. Paraq probleeme eiramisega ei lahenda. Elu ei lähe iseenesest edasi ning see naeratava ärakasutamise mask suguvõsa näol häirib mind. Ootasin võrdset suhet, sain inimese, kes unistab uhkelt, aga reaalsete ettepaneqte & kalqleeringute peale ärritub ning keeldub koostööst 100-l eri põhjusel.
Ning mistahes jutt ei jõua kohale - hea jutu qlame ära & unustame, tungiva tooniga meeldetuletuse nimetame ymber näägutamisex & lõpetame jutuajamise. kyll kõik saab iseenesest korda!
"Euroopas ja Skandinaavias oli sisseehitatud mööbel 16. saj. algaastail yldlevinud ning varusid hoiti köögis ja söögitoas. /.../ Kuni 17. saj. lõpuni oli skandinaavia interjöörides rohkesti sisseehitatud mööblit... "
Kasutati rohkesti väärispuitu, tahveldisi, kalleid käsitsisaetud laudu ja aeganõudvaid tappyhendusi, ruumid olid kõrged, heledad & puhtad. Ning jutt on sajanditest 15, 16, 17...
Vaata, mida kõike raamatuid lugedes teada saab. Tegu on siis Judith Milleri imelise pildiraamatuga Euroopa puitehitiste ajaloost & stiilidest.
Mul on ses suhtes aga päritolust ning ajaloolisest ylekohtust tulenev väike komplex. Eestlased olid omal maal terve eelmise aastatuhande, & päris paljud on jätqvalt praegugi, kõrge maxukoormaga rentniqd. Veel 19. sajandil & ka 20. saj. 70-te aastateni oli nn töörahva elujärg selline, et helevalgeid elutube, tammiseid zhakaarkardinatega baldahhiinvoodeid, väärispuust riiuleid, tislerimööblit & tinaraamidega vitraazhaknaid ei osatud uneski näha. Sisseehitatud seinakappe polnud, toitu hoiti seintel naela ocas, suurtes tõrdutes (mitmesaja-liitrine puust tynn), kottides, või hunniqtes erinevates kõrvalhoonetes. Seinale naelutatud yxiqtest mustunud laudadest rohmakaid riiuleid on praegugi kasutuses. Kodukaunistamise & eesrindliqmate ehitusvõtete arendamisex polnud aega, sest eluspysimisex & maxude maxmisex qlus kogu ärkveloldud aeg & jäi puudugi. Teistmoodi ei jõutud - ega tahetud.
Qni tulid massinad.
Meie rentnikemaale, qs rahvas juba syndides maaisandatele võlgu oli, jõudsid uuendused reeglina mõnikymmend aastat, mõtteviisid & haridus isegi mõnisada aastat hiljem. Ning uuendajatex polnud sugugi meie oma rahva pojad-tytred... meenutame Kitzbergi Tammaru ning Vilde Mahtrat...
See paistab eredalt silma nii inimeste käitumises & elujärjes q ka poliitikas.
...............................
Qidas tänapäev 100 aasta tagusest erineb?
1. Inimesed võivad, aga ei pea tasuta kirjaosqst ning toitvat ametit õppima.
2. Puhas vesi, esmane arstiabi, eri liiki energia, riietus, toit & hygieenitingimused on palju kättesaadavamad.
3. Tohutult energia-, st fyysiliselt rasked ning ressursseqlutavad tööd teevad enamasti ära masinad. Eestlane, sh mina, armastab masinaid kogu sydamest.
4. Q maa ei toida, võib & peab nälja eest linnakividele pageda, sest linnas tuleb soe ning söök seinakontaktist & sitt jooxeb mööda toru ära.
5. Elu on läinud kergemax, elu on läinud lõbusamax.
Jäänud on:
1. Palju rahvast leiab, et oma peaga mõtlemine on raske & ohtlik. Vastutus on valus & mida vähem tead, seda kauem elad.
2. Ohver on alati syydi. Naine on alati syydi. Ning laps provoceeris.
3. Kyll nad unustavad, kõige pääle kasvab yxkord rohi.
4. Prygi kaob ise, patareidest saab rammus muld, kilekotid ning diivanid kaovad kicekeste kõhtu. Vana telekas saab jälgi jätmata sinililledex, autoromu kaob taevasinasse, nagu polex olnudki.
5. Sa pead olema lõbus, aga ainult oma lõbux. Kaastunne on vanamuttide & usklike jaox.
....................................
Qna ma olen kyyniqmi ning skepticismi guru & Vana Halv ise, siis loomuliqlt jääb kõlama rahulolematus, mida II loetelu väga kokqvõtvalt iseloomustab.
Aga laupäeval tuleb mulle kylla ämm koos meheõega. Meheõde soovib tervitada uut vennapoega, ämm meid esimest korda meie uues kodus kylastada. Nyyd pean eirama jubedat selja- & jalavalu, võtma suure labida & asuma rookima mh remonditoa lammutusprahti, sh kassisitta ning järjekorcelt ymber tõstma meestel laiali läbustatud ehitusmaterjale & riistu, sest kodu peab iga hinna eest alati puhas-korras olema. Sel nädalal on 5/7a laste komplekt kodus haige, nad saavad mind veidi aidata. Muidugi jääb probleem sellega, et laste & olme kõrvalt pole aega maja remontida ning mööbli paigutamine käib teen-kiiresti-ise-jalust-ära-muidu-kerja-veel-mõni-aasta-põhimõttel, aga ämma (ning muude sugulaste) silmis saab kogu au endale tema poeg. Kyll sa oled tubli, kasvatad 4 last, panid kapid seina, ehitad maja, oled hekid istutanud, pead 2 suurt autot &. Qidas sa kõike kyll töö kõrvalt jõuad, kyll sa oled tubli! Ning kyll su naisel on hea, ei pea ise midagi tegema, kõik on korras, qna mees on majas!
Sellist juttu olen varemgi qlnud, et q mees majas, siis on kõik korras. Ning ämm, muidu kena tasane inimene, seletab ikka oma vaixel moel: Ex naine ongi pere koos hoidja, tema peabki kõik tegema, et teistel hea olex... kõik tuleb yxkord ise, teeme ikka tasa & targu...
Mul tekkis ylekohtumyrgitus. Ma ei taha teise inimese tegemata töö & laialipillutud sita eest igast ilmakaarest sõimata saada ning kodurahu nimel Puhja valla patuoinas olla. Võtq ma aga rohkem valuvaigistit, sest ma olen ju lapsega kodus ning mul polegi vaja ringi sõita, kas kodus tööd vähe on, kyll selg ise tervex saab. &ne...
Aga ma olen aru saanud, et puhudes myyrist läbi ei saa. Q inimestel on heaolu silmaklapid, siis ei võta nad neid iial eest. Paraq probleeme eiramisega ei lahenda. Elu ei lähe iseenesest edasi ning see naeratava ärakasutamise mask suguvõsa näol häirib mind. Ootasin võrdset suhet, sain inimese, kes unistab uhkelt, aga reaalsete ettepaneqte & kalqleeringute peale ärritub ning keeldub koostööst 100-l eri põhjusel.
Ning mistahes jutt ei jõua kohale - hea jutu qlame ära & unustame, tungiva tooniga meeldetuletuse nimetame ymber näägutamisex & lõpetame jutuajamise. kyll kõik saab iseenesest korda!
Tuesday, November 16, 2010
press und paanika
Mul on mitmeid muresid.
Nägin unes ennet, enne täitus qhjaga - nyyd selg keeldub lepingut täitmast, valu on silmipimestav, q yritan ennast yles ajada & midagi teha.
Tööd ootavad järjekorras, igasugu sodi vedeleb maas ning soovib, et Mina ta väärikamalt exponeerixin. Soovisin jälle arstile minna, aga...
Mees väidab, et ta ei saa mind qidagi aidata. nt auto saan enda kasutusse niimoodi, et hommiql sõidame koos linna, siis ma saan koju tagasi sõita, sest 2 tundi haigena ning väikelapsega qskil parklas passida on kole, ning siis päeva sees oma pereasju ajada. irw. Tegeliqlt ma niimoodi edasi-tagasi sõita & terve päev igasugu kohtades käia enam ei suuda, sest mitu tundi ennast valude kiuste autorooli toppida on talumatu, & ta teab seda.
Teab ka muid asju, aga keeldub neid tunnistamast, sest siis peax ise liigutama hakkama.
Tegeliqlt on meil 2 autut, teine neist ikka veel katki. pere huvides olex seda teist vägagi vaja, aga ma ei suuda seda kellelegi selgex teha.
Masendav asociaalielu & maailma yhendusniitide järjestiqne katkemine.
Ma ei taha.
Need tunduvad nii lõpliqd olevat.
Omaette partei moodustavad naabrid, kes tegelevad jätqva kiusukampaaniaga. Valefaktidel põhineva laimu levitamine, ylbicemine, täiesti võõraste inimeste laimu abil tigedax ässitamine, teatud inimeste meelelahutus und qltuur. ning inimesed, kes teisele on qrja teinud või muidu ylekohtuselt või ärakasutavalt käitunud, ei tunnista oma tegude väärust. Hoopis asuvad rynnaqle oma väärkäitumise ning vägivallal põhinevate väärõiguste kaicex. Viisakad argumendid karjutaxe maha, sinu väiteid ei qla keegi. tyypiline.
mitmel tasemel, erinevates räiguse astmetes.
Mu omas kodus hakkab paanika & tõrjumine, q ma räägin, et oma rahvast, eriti lapsi on vaja kaicta. lihcam on osa kahjusid ära hoida, q pärast laipu lugeda. Et me ei tohi taolist vägivallacemist vaixelt toimuda lasta, see muutub muidu yha räigemax. - Aga ära sitta puutu, kannata ära, räägi-räägi-räägi-räägi... Ning seda ytlevad täiskasvanud mehed! Kardavad sõimlevaid tädikesi ning hullu juttu ajavaid inimesi, kellel olex vaja iseendale sygavaid ning suuri etteheiteid teha, mitte võõraid inimesi omaenda lollustes syydistada!
ma ei taha selliste kogemuste tõttu kedagi usaldada.
Nii et viisakas jutt, inimlik suhtumine, osavõtlikqs lähevad lihcalt tyhja. Minult võetaxe & võetaxe lõpmatult viisaqs- & teenekrediiti, aga vastu ei anta muhvigi.
Haige.
Olen kindel, et tänane post põhjustab kohutavat solvumist, sest meil on ju kõik nii hästi! ma peaxin võtma mitte 2x ylempiiri-annuse, vaid 3- või 4x annuse valuvaigisteid & asuma magamistuba edasi tegema. Mina ju tahan remonti, kaupa ning peret vedada, qltuuri & majandust...
Aga see kõik sitavedu ei saa päriselt juhtuda, ma isegi ei suuda seda päriselt usqda. see peab olema mingi jura, hobuse unenägu.
Detaile ei kirjelda, see on liiga ebamugav ning meenutab mõnd jälki kroonilist haigust. Kopp, paak & sahk.
Nyyd proovin orhideesid piserdama minna & varsti koolist tulevatele lastele alma materit e toitvat ema mängida. Mingigi rõõm inimene olemisest peab jääma.
Varem olin usin aiandusfriik. Nyyd hakkan nupsakaid vähendama, proovin laiali jagada. Mul on paha, et sel suvel aed nii hooletusse jäi. Muru on aga lihtne & lollikindel ning puud saavad ise hakkama. Ma ei tee endale illusioone - rõõmsalt tuhandete taimepõõsaste vahel roomavat aednikq minust enam ei saa, pea 2 viimast suve näitasid seda. hea, q paarkymmendki rohit saavad...
Raisk.
Oi, raisk.
Nägin unes ennet, enne täitus qhjaga - nyyd selg keeldub lepingut täitmast, valu on silmipimestav, q yritan ennast yles ajada & midagi teha.
Tööd ootavad järjekorras, igasugu sodi vedeleb maas ning soovib, et Mina ta väärikamalt exponeerixin. Soovisin jälle arstile minna, aga...
Mees väidab, et ta ei saa mind qidagi aidata. nt auto saan enda kasutusse niimoodi, et hommiql sõidame koos linna, siis ma saan koju tagasi sõita, sest 2 tundi haigena ning väikelapsega qskil parklas passida on kole, ning siis päeva sees oma pereasju ajada. irw. Tegeliqlt ma niimoodi edasi-tagasi sõita & terve päev igasugu kohtades käia enam ei suuda, sest mitu tundi ennast valude kiuste autorooli toppida on talumatu, & ta teab seda.
Teab ka muid asju, aga keeldub neid tunnistamast, sest siis peax ise liigutama hakkama.
Tegeliqlt on meil 2 autut, teine neist ikka veel katki. pere huvides olex seda teist vägagi vaja, aga ma ei suuda seda kellelegi selgex teha.
Masendav asociaalielu & maailma yhendusniitide järjestiqne katkemine.
Ma ei taha.
Need tunduvad nii lõpliqd olevat.
Omaette partei moodustavad naabrid, kes tegelevad jätqva kiusukampaaniaga. Valefaktidel põhineva laimu levitamine, ylbicemine, täiesti võõraste inimeste laimu abil tigedax ässitamine, teatud inimeste meelelahutus und qltuur. ning inimesed, kes teisele on qrja teinud või muidu ylekohtuselt või ärakasutavalt käitunud, ei tunnista oma tegude väärust. Hoopis asuvad rynnaqle oma väärkäitumise ning vägivallal põhinevate väärõiguste kaicex. Viisakad argumendid karjutaxe maha, sinu väiteid ei qla keegi. tyypiline.
mitmel tasemel, erinevates räiguse astmetes.
Mu omas kodus hakkab paanika & tõrjumine, q ma räägin, et oma rahvast, eriti lapsi on vaja kaicta. lihcam on osa kahjusid ära hoida, q pärast laipu lugeda. Et me ei tohi taolist vägivallacemist vaixelt toimuda lasta, see muutub muidu yha räigemax. - Aga ära sitta puutu, kannata ära, räägi-räägi-räägi-räägi... Ning seda ytlevad täiskasvanud mehed! Kardavad sõimlevaid tädikesi ning hullu juttu ajavaid inimesi, kellel olex vaja iseendale sygavaid ning suuri etteheiteid teha, mitte võõraid inimesi omaenda lollustes syydistada!
ma ei taha selliste kogemuste tõttu kedagi usaldada.
Nii et viisakas jutt, inimlik suhtumine, osavõtlikqs lähevad lihcalt tyhja. Minult võetaxe & võetaxe lõpmatult viisaqs- & teenekrediiti, aga vastu ei anta muhvigi.
Haige.
Olen kindel, et tänane post põhjustab kohutavat solvumist, sest meil on ju kõik nii hästi! ma peaxin võtma mitte 2x ylempiiri-annuse, vaid 3- või 4x annuse valuvaigisteid & asuma magamistuba edasi tegema. Mina ju tahan remonti, kaupa ning peret vedada, qltuuri & majandust...
Aga see kõik sitavedu ei saa päriselt juhtuda, ma isegi ei suuda seda päriselt usqda. see peab olema mingi jura, hobuse unenägu.
Detaile ei kirjelda, see on liiga ebamugav ning meenutab mõnd jälki kroonilist haigust. Kopp, paak & sahk.
Nyyd proovin orhideesid piserdama minna & varsti koolist tulevatele lastele alma materit e toitvat ema mängida. Mingigi rõõm inimene olemisest peab jääma.
Varem olin usin aiandusfriik. Nyyd hakkan nupsakaid vähendama, proovin laiali jagada. Mul on paha, et sel suvel aed nii hooletusse jäi. Muru on aga lihtne & lollikindel ning puud saavad ise hakkama. Ma ei tee endale illusioone - rõõmsalt tuhandete taimepõõsaste vahel roomavat aednikq minust enam ei saa, pea 2 viimast suve näitasid seda. hea, q paarkymmendki rohit saavad...
Raisk.
Oi, raisk.
Monday, November 8, 2010
sõel
keegi ylitark inimene ytles qskil, et probleemidega tegelemisex 1 hea võimalus on neid eirata.
keegi teine arvas, et ka põgenemine on täiesti hea lahendus.
noja siis veel on igasugu revolucionäärid, kes soovivad barrikaadidele tormata, sytitavaid kõnesid pidada ning aluspesu raginal vaenlase vastu võidelda.
Mitmes toredas plogis ning muus meedias jahutaxe hetkel enne Kõikihaaravat & Kõikesummutavat Jõulukampaaniat koolivägivalla teemadel. Ma ei saa aru, mix sellest nii hetkiti rääkida. Probleem alaealiste, elik seaduse mõttes lindpriide, elik täiskasvanute eest suuresti varjatud kollektiive moodustavate väikeste inimestega on olemas ju aasta ringi.
Siin ongi asja võti. Qidas saavad kollektiive, gruppe, yhiskondi &ne moodustada inimesehakatised, kes pole kodunt head, tugevat, turvalist, samas teistele ohutu enesekehtestamise paketti kaasa saanud? Selliseid lapsi on paraq enamik, kes ei ole ning kes peavad ennast painutama agressiivsemate ning talitsematute grupiliikmete tahte alla. Alalõpmata kodunt ära või muidu ebaadeqaaces seisundis täiskasvanutega koos ning praeguses yhiskonnas piiramatu neti- või tv möllufilmide keskkonnas kasvanud lapsed on omandanud kõike muud q sociaalse suhtlemise. Ning meie, Suured, oleme väga & väga lollid, q arvame, et hoopis teises märgisysteemis kasvanud väikesed saavad aru, mis me neile räägime & on võimelised meiega kompromisse & koostööd tegema.
Sittagi.
Mõtlen siinkohal oma naabrite peale. See on selckond, qs nii 16- q ka 66-aastased inimesed on yhtmoodi suhtlemisvõimetud, passiivsed, samas äärmiselt enesekesxed & kriitikatalumatud. Meel läheb pahax, q mõtlen, et peagi yhiskond sellistest inimestest koosnebki, & sellised saavad olema need, kes peaxid olema avatud, õpihimulised, positiivsed, aktiivsed & maailmaparandamishimulised.
Oma aastatepikqse kacetamise tulemusena tean, et avatud, jne jne inimesed ei kasva niisama maa seest välja nagu lumikellukesed või kevadised hirvevasikad. Q ma tahan häid inimesi, siis pean nad ise kasvatama, ning oma hädad, mugavuse & tahan-tahan-asjad tahaplaanile sättima. Sest 30 aasta pärast pole sellex enam võimalust. Ma olen lapsevanem just praegu, ning aja qlgu tuleb vägagi silmas pidada.
Q mu abikaas seda samuti meeles peax.
Ning veel paljud inimesed. Eriti veel väga paljud, q ocustada rate, emmessenni, erinevate linnakaupside ning maabussiootepaviljonide taga toimuvat. Mul on valus omaenda puussepaneqte pärast, ning ma soovin, et nii olex ka teistel. Valesid tegusid ei tohi varjata ega eirata ega teiste syyx ajada, nendega saab tegelda vaid igayx ise. muidu jääbki praegune "klass enne & pärast"-jutt vaid järjekordsex sociaalsex soojapuhurix.
keegi teine arvas, et ka põgenemine on täiesti hea lahendus.
noja siis veel on igasugu revolucionäärid, kes soovivad barrikaadidele tormata, sytitavaid kõnesid pidada ning aluspesu raginal vaenlase vastu võidelda.
Mitmes toredas plogis ning muus meedias jahutaxe hetkel enne Kõikihaaravat & Kõikesummutavat Jõulukampaaniat koolivägivalla teemadel. Ma ei saa aru, mix sellest nii hetkiti rääkida. Probleem alaealiste, elik seaduse mõttes lindpriide, elik täiskasvanute eest suuresti varjatud kollektiive moodustavate väikeste inimestega on olemas ju aasta ringi.
Siin ongi asja võti. Qidas saavad kollektiive, gruppe, yhiskondi &ne moodustada inimesehakatised, kes pole kodunt head, tugevat, turvalist, samas teistele ohutu enesekehtestamise paketti kaasa saanud? Selliseid lapsi on paraq enamik, kes ei ole ning kes peavad ennast painutama agressiivsemate ning talitsematute grupiliikmete tahte alla. Alalõpmata kodunt ära või muidu ebaadeqaaces seisundis täiskasvanutega koos ning praeguses yhiskonnas piiramatu neti- või tv möllufilmide keskkonnas kasvanud lapsed on omandanud kõike muud q sociaalse suhtlemise. Ning meie, Suured, oleme väga & väga lollid, q arvame, et hoopis teises märgisysteemis kasvanud väikesed saavad aru, mis me neile räägime & on võimelised meiega kompromisse & koostööd tegema.
Sittagi.
Mõtlen siinkohal oma naabrite peale. See on selckond, qs nii 16- q ka 66-aastased inimesed on yhtmoodi suhtlemisvõimetud, passiivsed, samas äärmiselt enesekesxed & kriitikatalumatud. Meel läheb pahax, q mõtlen, et peagi yhiskond sellistest inimestest koosnebki, & sellised saavad olema need, kes peaxid olema avatud, õpihimulised, positiivsed, aktiivsed & maailmaparandamishimulised.
Oma aastatepikqse kacetamise tulemusena tean, et avatud, jne jne inimesed ei kasva niisama maa seest välja nagu lumikellukesed või kevadised hirvevasikad. Q ma tahan häid inimesi, siis pean nad ise kasvatama, ning oma hädad, mugavuse & tahan-tahan-asjad tahaplaanile sättima. Sest 30 aasta pärast pole sellex enam võimalust. Ma olen lapsevanem just praegu, ning aja qlgu tuleb vägagi silmas pidada.
Q mu abikaas seda samuti meeles peax.
Ning veel paljud inimesed. Eriti veel väga paljud, q ocustada rate, emmessenni, erinevate linnakaupside ning maabussiootepaviljonide taga toimuvat. Mul on valus omaenda puussepaneqte pärast, ning ma soovin, et nii olex ka teistel. Valesid tegusid ei tohi varjata ega eirata ega teiste syyx ajada, nendega saab tegelda vaid igayx ise. muidu jääbki praegune "klass enne & pärast"-jutt vaid järjekordsex sociaalsex soojapuhurix.
Thursday, November 4, 2010
võrk
Hea on vahetevahel lugeda, q ise e saa kogeda, siis kasvõi lugeda sellest, qidas kellegi ema, isa, vanavanemad, õelapsed, onutytremees, naabrinaise vennanaine & töökaaslase abikaasa olid toredad inimesed & tegid mingi aja jooxul palju häid asju. Ma ei suuda vaadata intriige, alatust ning eriliiki vägivallast qbisevaid filme, lugeda vastavat laadi raamatuid ega jälgida tahtliqlt valu täis pikitud elusid. See kõik tundub nii rumal - kas me sellist elu endale soovimegi? Mix me aina taastoodame teatud mudeleid, saame haiget ning siis ohime magusat valu kaevates?
Selle asemel, et endas peidus olev Hea Inimene ketist valla lasta. Olla valimatult hea, loominguline, positiivne ning avatud. Teha midagi pikax ajax kestma jäävat. Saada hingeliselt veel paremax, q ka ebasoodsad olud või halvad elutingimused sind negatiivsete tunnete või sundkäitumist tekitavate olukordadega yle kylvasid.
Ma tahangi heax inimesex saada. Seepärast valin välja ning naudingi just ilusaid & häid lugusid, positiivsete syvahoovustega qnsti &ms selgelt teraapilist värki, millest ei jää järele vastiqt mälestust ning kriipivat rahulolematust karjuva ylekohtu pärast. Ma olen lapsest saati ylivastiqte sundmõtetega võidelnud ning kaldunud selgelt põhjuseta, abstraxesse syytundesse uppuma. Oi raisk, qidas põhjuseta hirm & syy võivad inimese neelata, sellest väljapääsemisex qlub kogu su elujõud ning tihti jäädki abitult hingevalusse vingerdama.
Ei mingit vingerdamist. Sellest ajast, q ma sain tulemuslikq depressiooniravi (AD-dega, qna psyhholoogiga mulisemine &m eneseabikõssamõssa oli tagajärjetu), sain teada, et on võimalik ka teistmoodi elada q ainult pidevalt karjuva hinge ning krampi tõmbuva sisikonnaga. Et maailmas on olemas Head ing Ilusad Asjad, ning peale kõigi sõna qlamise & vaixelt istumise on olemas ka Minu Oma Rõõm & Vajadused.
Ning et qskil on olemas inimesed, kelle jaox see ongi loomulik seisund. Et soovitaxe õppida kogu elu, teha lähedastele head ning pyyda paremat, q see käesolev rokakauss, irw.
Paraq kõike ei õpi raamatust. Õppimax seda, mida ma ei saanud lapsena kodust, on qlunud yxjagu aega ning valesid/ebaoctarbekaid lahendusi, aga osa ilmselt jääbki omandamata. Samuti tunnen, et teised teavad & tunnevad midagi, mille suhtes olen pime nagu pime.
Q ma ei suuda joosta, siis tunnen roomamisestki rõõmu. Ärge halvustage mind, q te ise pole olnud jalutud.
Selle asemel, et endas peidus olev Hea Inimene ketist valla lasta. Olla valimatult hea, loominguline, positiivne ning avatud. Teha midagi pikax ajax kestma jäävat. Saada hingeliselt veel paremax, q ka ebasoodsad olud või halvad elutingimused sind negatiivsete tunnete või sundkäitumist tekitavate olukordadega yle kylvasid.
Ma tahangi heax inimesex saada. Seepärast valin välja ning naudingi just ilusaid & häid lugusid, positiivsete syvahoovustega qnsti &ms selgelt teraapilist värki, millest ei jää järele vastiqt mälestust ning kriipivat rahulolematust karjuva ylekohtu pärast. Ma olen lapsest saati ylivastiqte sundmõtetega võidelnud ning kaldunud selgelt põhjuseta, abstraxesse syytundesse uppuma. Oi raisk, qidas põhjuseta hirm & syy võivad inimese neelata, sellest väljapääsemisex qlub kogu su elujõud ning tihti jäädki abitult hingevalusse vingerdama.
Ei mingit vingerdamist. Sellest ajast, q ma sain tulemuslikq depressiooniravi (AD-dega, qna psyhholoogiga mulisemine &m eneseabikõssamõssa oli tagajärjetu), sain teada, et on võimalik ka teistmoodi elada q ainult pidevalt karjuva hinge ning krampi tõmbuva sisikonnaga. Et maailmas on olemas Head ing Ilusad Asjad, ning peale kõigi sõna qlamise & vaixelt istumise on olemas ka Minu Oma Rõõm & Vajadused.
Ning et qskil on olemas inimesed, kelle jaox see ongi loomulik seisund. Et soovitaxe õppida kogu elu, teha lähedastele head ning pyyda paremat, q see käesolev rokakauss, irw.
Paraq kõike ei õpi raamatust. Õppimax seda, mida ma ei saanud lapsena kodust, on qlunud yxjagu aega ning valesid/ebaoctarbekaid lahendusi, aga osa ilmselt jääbki omandamata. Samuti tunnen, et teised teavad & tunnevad midagi, mille suhtes olen pime nagu pime.
Q ma ei suuda joosta, siis tunnen roomamisestki rõõmu. Ärge halvustage mind, q te ise pole olnud jalutud.
oo, palju konhvlikde
Muidugi on inimesed pahad & lollid.
Ma pean silmas yldist, abstraxet "inimesi", mitte neid, kellega ma igapäev ning muul ajal kokq puutun. Need pärisinimesed on harit, sõbraliqd, intelligenced ning koostöövõimelised, või vähemalt JOKK. Nad suudavad iseseisvalt mõelda ning võtta vastu ocuseid, mis, q need ka kasu ei too, siis vähemalt kedagi ei kahjusta, või on JOKK.
Tänane post peab mh silmas pr Morgie plogikannet Tervishoiumuuseumis yleval olnud pr ly lestbergi (antagu andex, ma ei saa trykkida suurt l-tähte), suurepärase, staazhika ning andeka fotograafi näitust. Seda kommiti raevukalt, halvustavalt ning äärmiselt suure sisendusjõuga. Qsjuures paljudes kommides jäi kõlama seisukoht, et praegune yhiskond on väga naistekeskne, ergo - naistele yhiskonnas sõnaõiguse andmine oli väga vale. Et naised on midagi loomupäraselt paha, alaväärtuslikq, maicetut, ebainimlikq, seega - hävitamisväärset.
Ma ei imesta sellise intonaciooni yle, sest olematu tundeqltuuri ning puuduliq hariTUsega inimesel on kombex alati ning igas asjas kedagi syydistada.
Paraq on tegu jälle qnstliq eelistetaotlemisega, mida kohtab hoolimata tänapäevasest näilisest haritusest ning etendusliqst demokraatiast jälle & jälle.
Ma pole enam plikake, synnikodus viljeldud madala haridusega kolhoosnike madalast suhtlemisqltuurist välja kasvanuna, yle elanud 90-te sexrevoluciooni, nõukaaja tabutamisest yle tervistkahjustava kõiketalumise qni praeguse feiksallivuseni, pean ikkagi panema diagnoosi, & see ei rõõmusta mind. Meil on tõelise humaanse sallivuseni nii mõnigi hea kilomeeter astuda ning praegune on vaid miraazh. Me võimleme ikka veel postpatriarhaadis, qs fyysiliselt nõrgematel yhiskonnaliikmetel on nyyd kyll tugevamatega sarnased kohustused, õigused aga paraq valiqlised ning probleemselt kättesaadavad ning takistatud mitmete stigmadega.
Sest mida muud saab öelda asjaolu kohta, et ma võin käia kyll valimas, ma võin isegi autoga sõita ning oma firma asutada, aga 2 aasta eest juhtunu korral pr Proqratuuri uurija pidas mu mitu elu päästnud kriisikäitumist vägagi ebasyndsax ning väljendas korduvalt seisukohta, et mees peab olema ocustaja, pere tugevam pool, ning et mix ma ikkagi oma elu eest välja astusin (head naised ju nii ei tee), mix mu abikaasa mind kõva käega ei valice, jne. jne. Seda tunnistavad ka mitmete teiste ametiasutuste esindajate varjatult esitatavad seisukohad, et naine ei saa ikka olla perekonna pea & asjade ocustaja, &ne. &ne. Et tema probleemid on ta oma syy. Ning naise vastu toime pandud qritegu ei olegi nagu midagi erilist, seevastu meest rynnanud isik perab saama kõigi seaduslike vahenditega karistatud.
.................................
Minu isiqt, peret, vara & muid huve reaalselt lõhqnud isiqtega ei juhtunudki midagi.
Ma sain eelmine nädal kätte Proqratuuri teate, et minu avalduse alusel, bla-bla, on lõpetatud ning kohut ei tule.
Tegeliqlt ei olnud minu avalduse alusel isegi mitte mingit uurimist.
Ainus isik, kelle suhtes rakendati mh tõkendeid, olin ma ise.
Asja uuriti lähtudes pätjalt käitunud isiq valefaktidest koosnenud avaldusest, milles mina olin ryndaja jms. Hiljem sellesama feikavalduse menetlemistoimingutest lähtutigi, & leiti, et pole midagi uurida, ei ocida lisatõendeid ega midagi.
..................................
Muidugi vestlesin enne proqröriga. Vestlusest koorus, et ilma tugeva esindajata pole mul antud istungist midagi loota, sest syydistatavale määrab riik kaicja, aga kannatanu peab ise hakkama saama. Antud asjas oli minu vastu 7 või 8 isiqt.
Ma ei ole võimeline kogu oma koduste &m toimingute juures seda koormat võtma, et organiseerin oma raha eest korraliq kaice & nõuan kohtuistungit, q vaja, siis täiendavat uurimist. See saax olema minu 1meheshõu, sest mu abikaas on selgelt väljendanud oma tahte & huvi puudumist selle asja, nagu paljude muudegi asjadega tegelda. Persse, ma siis ka ei viici.
Huvitav ikkagi, kellele oli kasulik asi kohe algul pekki pista, ning mix minu avaldus lihcalt kadus? Ning mix suhtutaxe siiani minusse q mingite huvide segajasse? lihcalt selle eest, et ma elan oma kodus, ning ei luba oma vara, pereliikmeid või mitut sorti elutähcaid vajadusi qritarvitada, veel enam - omataxe rõõmuga ning levitataxe teadliqlt valeinfi, mille valsqst ei vaevuta ise kontrollima, sest valeinf on kasuliqm?
Kas ma võin sellist kohtlemist loota edaspidigi?
Ma ei imesta, et meie inimkaubicejad ning muud vägivaldsete tegude autorid nii leebet kohtlemist leiavad. Alati on neid, kes soovivad tugevamaga samastuda, Stockholmi syndroom on yhiskonnas levinum q me arvata oskame. Ning oma mistahes probleemides teise inimese syydistamine pole täiskasvanute seaski qskile kadunud. A la "sa panid mulle selle tabureti nimelt jala ette, mis siis et sa õues olid".
Pagan, saame yxkord täiskasvanux.
(((((((((((//////////////))))))))))))))
Ma ei kirjuta nimelt oma lastest, remondist, supikeetmisest, taimedest, peenematest probleemidest vms. Need on toredad igapäevatoimingud, mis tekitavad minus vaixet heaolutunnet või ähmast pahameelt, aga nad kõik piirduvad antud ajahetkega. Eneseteenindus ning pereliikmetele elu õpetamine on nii loomulik asi, et sellest pole vaja kõikehõlmavaid abstraxioone pystitada. Kyll aga aitab keerulisemate, mind yhiskonnas posicioneerivate probleemide sõnastamine neile absraxioonikollidele anda mingi näo, seega mingi lahendusvõimaluse või selle võimatuse, fixeerida või konserveerida. Q kokkamisest, autodest või ehitusest kirjutavad miljonid teised inimesed, nii et nende mõtted & teod qcuvad minus esile rõõmsat äratundmist, siis minu probleemid on raudselt ning ainult mulle omased & mul on hea meel, et ma võin neid, loomuliqlt mõningase sordiiniga just avaliqs ruumis kirjeldada.
Ma EI pea & ei TAHA probleeme olematux vaikima, iga hinna eest teistele meeldima. Ka siis, q mu elutähcaid huve & vajadusi on kõvasti riivatud. Mitte kõigile ei jätq synnist saati turvalist, hoolicetud ning hella kodu, toredaid abivalmeid inimesi igalepoole ning tagatipux nunnutamissoovi tekitavat välimist olemist. Mina, Kaaren, olen trehvanud oluliselt teiscuguste pakqmistega paketti, aga praeguse seadusandlusega on mulle samasugused inimõigused, -kohustused ning õigus täita kohustusi ette nähtud q Kristina Heinmecale, Akiro Kurosawale & Albert Schweizerile. Ärgu keegi proovigugi seda vaidlustada.
Ma pean silmas yldist, abstraxet "inimesi", mitte neid, kellega ma igapäev ning muul ajal kokq puutun. Need pärisinimesed on harit, sõbraliqd, intelligenced ning koostöövõimelised, või vähemalt JOKK. Nad suudavad iseseisvalt mõelda ning võtta vastu ocuseid, mis, q need ka kasu ei too, siis vähemalt kedagi ei kahjusta, või on JOKK.
Tänane post peab mh silmas pr Morgie plogikannet Tervishoiumuuseumis yleval olnud pr ly lestbergi (antagu andex, ma ei saa trykkida suurt l-tähte), suurepärase, staazhika ning andeka fotograafi näitust. Seda kommiti raevukalt, halvustavalt ning äärmiselt suure sisendusjõuga. Qsjuures paljudes kommides jäi kõlama seisukoht, et praegune yhiskond on väga naistekeskne, ergo - naistele yhiskonnas sõnaõiguse andmine oli väga vale. Et naised on midagi loomupäraselt paha, alaväärtuslikq, maicetut, ebainimlikq, seega - hävitamisväärset.
Ma ei imesta sellise intonaciooni yle, sest olematu tundeqltuuri ning puuduliq hariTUsega inimesel on kombex alati ning igas asjas kedagi syydistada.
Paraq on tegu jälle qnstliq eelistetaotlemisega, mida kohtab hoolimata tänapäevasest näilisest haritusest ning etendusliqst demokraatiast jälle & jälle.
Ma pole enam plikake, synnikodus viljeldud madala haridusega kolhoosnike madalast suhtlemisqltuurist välja kasvanuna, yle elanud 90-te sexrevoluciooni, nõukaaja tabutamisest yle tervistkahjustava kõiketalumise qni praeguse feiksallivuseni, pean ikkagi panema diagnoosi, & see ei rõõmusta mind. Meil on tõelise humaanse sallivuseni nii mõnigi hea kilomeeter astuda ning praegune on vaid miraazh. Me võimleme ikka veel postpatriarhaadis, qs fyysiliselt nõrgematel yhiskonnaliikmetel on nyyd kyll tugevamatega sarnased kohustused, õigused aga paraq valiqlised ning probleemselt kättesaadavad ning takistatud mitmete stigmadega.
Sest mida muud saab öelda asjaolu kohta, et ma võin käia kyll valimas, ma võin isegi autoga sõita ning oma firma asutada, aga 2 aasta eest juhtunu korral pr Proqratuuri uurija pidas mu mitu elu päästnud kriisikäitumist vägagi ebasyndsax ning väljendas korduvalt seisukohta, et mees peab olema ocustaja, pere tugevam pool, ning et mix ma ikkagi oma elu eest välja astusin (head naised ju nii ei tee), mix mu abikaasa mind kõva käega ei valice, jne. jne. Seda tunnistavad ka mitmete teiste ametiasutuste esindajate varjatult esitatavad seisukohad, et naine ei saa ikka olla perekonna pea & asjade ocustaja, &ne. &ne. Et tema probleemid on ta oma syy. Ning naise vastu toime pandud qritegu ei olegi nagu midagi erilist, seevastu meest rynnanud isik perab saama kõigi seaduslike vahenditega karistatud.
.................................
Minu isiqt, peret, vara & muid huve reaalselt lõhqnud isiqtega ei juhtunudki midagi.
Ma sain eelmine nädal kätte Proqratuuri teate, et minu avalduse alusel, bla-bla, on lõpetatud ning kohut ei tule.
Tegeliqlt ei olnud minu avalduse alusel isegi mitte mingit uurimist.
Ainus isik, kelle suhtes rakendati mh tõkendeid, olin ma ise.
Asja uuriti lähtudes pätjalt käitunud isiq valefaktidest koosnenud avaldusest, milles mina olin ryndaja jms. Hiljem sellesama feikavalduse menetlemistoimingutest lähtutigi, & leiti, et pole midagi uurida, ei ocida lisatõendeid ega midagi.
..................................
Muidugi vestlesin enne proqröriga. Vestlusest koorus, et ilma tugeva esindajata pole mul antud istungist midagi loota, sest syydistatavale määrab riik kaicja, aga kannatanu peab ise hakkama saama. Antud asjas oli minu vastu 7 või 8 isiqt.
Ma ei ole võimeline kogu oma koduste &m toimingute juures seda koormat võtma, et organiseerin oma raha eest korraliq kaice & nõuan kohtuistungit, q vaja, siis täiendavat uurimist. See saax olema minu 1meheshõu, sest mu abikaas on selgelt väljendanud oma tahte & huvi puudumist selle asja, nagu paljude muudegi asjadega tegelda. Persse, ma siis ka ei viici.
Huvitav ikkagi, kellele oli kasulik asi kohe algul pekki pista, ning mix minu avaldus lihcalt kadus? Ning mix suhtutaxe siiani minusse q mingite huvide segajasse? lihcalt selle eest, et ma elan oma kodus, ning ei luba oma vara, pereliikmeid või mitut sorti elutähcaid vajadusi qritarvitada, veel enam - omataxe rõõmuga ning levitataxe teadliqlt valeinfi, mille valsqst ei vaevuta ise kontrollima, sest valeinf on kasuliqm?
Kas ma võin sellist kohtlemist loota edaspidigi?
Ma ei imesta, et meie inimkaubicejad ning muud vägivaldsete tegude autorid nii leebet kohtlemist leiavad. Alati on neid, kes soovivad tugevamaga samastuda, Stockholmi syndroom on yhiskonnas levinum q me arvata oskame. Ning oma mistahes probleemides teise inimese syydistamine pole täiskasvanute seaski qskile kadunud. A la "sa panid mulle selle tabureti nimelt jala ette, mis siis et sa õues olid".
Pagan, saame yxkord täiskasvanux.
(((((((((((//////////////))))))))))))))
Ma ei kirjuta nimelt oma lastest, remondist, supikeetmisest, taimedest, peenematest probleemidest vms. Need on toredad igapäevatoimingud, mis tekitavad minus vaixet heaolutunnet või ähmast pahameelt, aga nad kõik piirduvad antud ajahetkega. Eneseteenindus ning pereliikmetele elu õpetamine on nii loomulik asi, et sellest pole vaja kõikehõlmavaid abstraxioone pystitada. Kyll aga aitab keerulisemate, mind yhiskonnas posicioneerivate probleemide sõnastamine neile absraxioonikollidele anda mingi näo, seega mingi lahendusvõimaluse või selle võimatuse, fixeerida või konserveerida. Q kokkamisest, autodest või ehitusest kirjutavad miljonid teised inimesed, nii et nende mõtted & teod qcuvad minus esile rõõmsat äratundmist, siis minu probleemid on raudselt ning ainult mulle omased & mul on hea meel, et ma võin neid, loomuliqlt mõningase sordiiniga just avaliqs ruumis kirjeldada.
Ma EI pea & ei TAHA probleeme olematux vaikima, iga hinna eest teistele meeldima. Ka siis, q mu elutähcaid huve & vajadusi on kõvasti riivatud. Mitte kõigile ei jätq synnist saati turvalist, hoolicetud ning hella kodu, toredaid abivalmeid inimesi igalepoole ning tagatipux nunnutamissoovi tekitavat välimist olemist. Mina, Kaaren, olen trehvanud oluliselt teiscuguste pakqmistega paketti, aga praeguse seadusandlusega on mulle samasugused inimõigused, -kohustused ning õigus täita kohustusi ette nähtud q Kristina Heinmecale, Akiro Kurosawale & Albert Schweizerile. Ärgu keegi proovigugi seda vaidlustada.
Saturday, October 30, 2010
konhvlikd
Eila oli muidu ilus päev, aga...
Õues koristada on vahepeal täieti OK, q rohi keres. Siis ma ei tunne kylma, sooja ega valu, ainult kivikäru vedades on imelik jõuetus segamas. Ning naabrite qmmi-, ruberoidi-, dressi- &m plastmassi põletamise hais kaunistab kaunist sygiseatmosfääri. Kahjux pole ööbiqid ning muru niita & maad kaevata ma ei saa.
Ahjaa, naabrid.
Vaesekesed. Oma yxilduses ei viici ma kallist inimressurssi vihkamisega rikqda, siiski pean arvestama, et viha, sõim ning muud diskrimmiviisid qluvad nende õnnetute, kes ilmselt isegi npäikest hallikirjuna näevad, kõneviiside põhimenyysse. No täna kargas 1 teatav kanakasvatajanna ligi, q ma oma Suurkivide juures kylalastega vestlesin, ning ainus, mida ta qldavale tõi, oli sõimavas ning labases kõneviisis enesekehtestamine. Pärast mõningast kisa tekkis ka see taat, kes ruberoidi oli põletanud, ning siis räusati juba 2kesi, sest koos Meessoost Isiqga edeneb iga asi paremini. Ma pakqsin oma häid, sõbralikke qvandeid ning viisaka, neutraalsel pinnal, vallaametniq vm lepitaja juures vestlemise ettepaneqid korduvalt, aga täiesti qrtidele kõrvadele, see-eest kärarikastele ning mittehaaqval ning ebarealistliql teemal käracevatele suudele.
Oi see mulle ei meeldi. Kas niimoodi siis kasvatataxegi lastesse abivalmidust võõraste vastu ning hoolivust, naabrivalve hyvesid & kogukonna jõudu? OK, mina kargan välja, q võõra lapse v loomaga midagi juhtub, keegi vandaaliceb vms, aga teised poevad probleemide korral kvartiirasse, panevad raadio kõvasti yyrgama ning vist pisavad ka pea padja alla. Seda viimast soovitati mulle turvanõuandena, ma ei ytle mis tasemel lausa...
Aga EPKJMDSS-klubi kokqtuleql ennustatud revolucioon on õhus. Ma ei saa leppida topeltmoraalidega, mille põhjal mu vara, pereliikmeid &m värke tohivad teised, täiesti võõrad kontrollida, käsutada & qritarvitada, aga minu osa on ainult vaikida ning kõike naeratades taluda, soovitavalt ka oma huve ning varasid võõrastele lahkesti ise pakqda. Käes on 21. sajand ning ma ei pea 17. sajandi Jeemeni orjanduslikke kombeid järgima.
Vabadus, võrdsus, vääriqs!
Remondist, hyvad lugejad, teine kord. Praegu on mul 4 last vaheaega kodus veetmas ning võite 2x arvata, qpalju ma sain pesa kõrte & vartega tegelda. Pesu, suppi und putru!
Õues koristada on vahepeal täieti OK, q rohi keres. Siis ma ei tunne kylma, sooja ega valu, ainult kivikäru vedades on imelik jõuetus segamas. Ning naabrite qmmi-, ruberoidi-, dressi- &m plastmassi põletamise hais kaunistab kaunist sygiseatmosfääri. Kahjux pole ööbiqid ning muru niita & maad kaevata ma ei saa.
Ahjaa, naabrid.
Vaesekesed. Oma yxilduses ei viici ma kallist inimressurssi vihkamisega rikqda, siiski pean arvestama, et viha, sõim ning muud diskrimmiviisid qluvad nende õnnetute, kes ilmselt isegi npäikest hallikirjuna näevad, kõneviiside põhimenyysse. No täna kargas 1 teatav kanakasvatajanna ligi, q ma oma Suurkivide juures kylalastega vestlesin, ning ainus, mida ta qldavale tõi, oli sõimavas ning labases kõneviisis enesekehtestamine. Pärast mõningast kisa tekkis ka see taat, kes ruberoidi oli põletanud, ning siis räusati juba 2kesi, sest koos Meessoost Isiqga edeneb iga asi paremini. Ma pakqsin oma häid, sõbralikke qvandeid ning viisaka, neutraalsel pinnal, vallaametniq vm lepitaja juures vestlemise ettepaneqid korduvalt, aga täiesti qrtidele kõrvadele, see-eest kärarikastele ning mittehaaqval ning ebarealistliql teemal käracevatele suudele.
Oi see mulle ei meeldi. Kas niimoodi siis kasvatataxegi lastesse abivalmidust võõraste vastu ning hoolivust, naabrivalve hyvesid & kogukonna jõudu? OK, mina kargan välja, q võõra lapse v loomaga midagi juhtub, keegi vandaaliceb vms, aga teised poevad probleemide korral kvartiirasse, panevad raadio kõvasti yyrgama ning vist pisavad ka pea padja alla. Seda viimast soovitati mulle turvanõuandena, ma ei ytle mis tasemel lausa...
Aga EPKJMDSS-klubi kokqtuleql ennustatud revolucioon on õhus. Ma ei saa leppida topeltmoraalidega, mille põhjal mu vara, pereliikmeid &m värke tohivad teised, täiesti võõrad kontrollida, käsutada & qritarvitada, aga minu osa on ainult vaikida ning kõike naeratades taluda, soovitavalt ka oma huve ning varasid võõrastele lahkesti ise pakqda. Käes on 21. sajand ning ma ei pea 17. sajandi Jeemeni orjanduslikke kombeid järgima.
Vabadus, võrdsus, vääriqs!
Remondist, hyvad lugejad, teine kord. Praegu on mul 4 last vaheaega kodus veetmas ning võite 2x arvata, qpalju ma sain pesa kõrte & vartega tegelda. Pesu, suppi und putru!
Subscribe to:
Posts (Atom)