sõel

keegi ylitark inimene ytles qskil, et probleemidega tegelemisex 1 hea võimalus on neid eirata.
keegi teine arvas, et ka põgenemine on täiesti hea lahendus.
noja siis veel on igasugu revolucionäärid, kes soovivad barrikaadidele tormata, sytitavaid kõnesid pidada ning aluspesu raginal vaenlase vastu võidelda.
Mitmes toredas plogis ning muus meedias jahutaxe hetkel enne Kõikihaaravat & Kõikesummutavat Jõulukampaaniat koolivägivalla teemadel. Ma ei saa aru, mix sellest nii hetkiti rääkida. Probleem alaealiste, elik seaduse mõttes lindpriide, elik täiskasvanute eest suuresti varjatud kollektiive moodustavate väikeste inimestega on olemas ju aasta ringi.
Siin ongi asja võti. Qidas saavad kollektiive, gruppe, yhiskondi &ne moodustada inimesehakatised, kes pole kodunt head, tugevat, turvalist, samas teistele ohutu enesekehtestamise paketti kaasa saanud? Selliseid lapsi on paraq enamik, kes ei ole ning kes peavad ennast painutama agressiivsemate ning talitsematute grupiliikmete tahte alla. Alalõpmata kodunt ära või muidu ebaadeqaaces seisundis täiskasvanutega koos ning praeguses yhiskonnas piiramatu neti- või tv möllufilmide keskkonnas kasvanud lapsed on omandanud kõike muud q sociaalse suhtlemise. Ning meie, Suured, oleme väga & väga lollid, q arvame, et hoopis teises märgisysteemis kasvanud väikesed saavad aru, mis me neile räägime & on võimelised meiega kompromisse & koostööd tegema.
Sittagi.
Mõtlen siinkohal oma naabrite peale. See on selckond, qs nii 16- q ka 66-aastased inimesed on yhtmoodi suhtlemisvõimetud, passiivsed, samas äärmiselt enesekesxed & kriitikatalumatud. Meel läheb pahax, q mõtlen, et peagi yhiskond sellistest inimestest koosnebki, & sellised saavad olema need, kes peaxid olema avatud, õpihimulised, positiivsed, aktiivsed & maailmaparandamishimulised.
Oma aastatepikqse kacetamise tulemusena tean, et avatud, jne jne inimesed ei kasva niisama maa seest välja nagu lumikellukesed või kevadised hirvevasikad. Q ma tahan häid inimesi, siis pean nad ise kasvatama, ning oma hädad, mugavuse & tahan-tahan-asjad tahaplaanile sättima. Sest 30 aasta pärast pole sellex enam võimalust. Ma olen lapsevanem just praegu, ning aja qlgu tuleb vägagi silmas pidada.
Q mu abikaas seda samuti meeles peax.
Ning veel paljud inimesed. Eriti veel väga paljud, q ocustada rate, emmessenni, erinevate linnakaupside ning maabussiootepaviljonide taga toimuvat. Mul on valus omaenda puussepaneqte pärast, ning ma soovin, et nii olex ka teistel. Valesid tegusid ei tohi varjata ega eirata ega teiste syyx ajada, nendega saab tegelda vaid igayx ise. muidu jääbki praegune "klass enne & pärast"-jutt vaid järjekordsex sociaalsex soojapuhurix.