oo, palju konhvlikde

Muidugi on inimesed pahad & lollid.
Ma pean silmas yldist, abstraxet "inimesi", mitte neid, kellega ma igapäev ning muul ajal kokq puutun. Need pärisinimesed on harit, sõbraliqd, intelligenced ning koostöövõimelised, või vähemalt JOKK. Nad suudavad iseseisvalt mõelda ning võtta vastu ocuseid, mis, q need ka kasu ei too, siis vähemalt kedagi ei kahjusta, või on JOKK.
Tänane post peab mh silmas pr Morgie plogikannet Tervishoiumuuseumis yleval olnud pr ly lestbergi (antagu andex, ma ei saa trykkida suurt l-tähte), suurepärase, staazhika ning andeka fotograafi näitust. Seda kommiti raevukalt, halvustavalt ning äärmiselt suure sisendusjõuga. Qsjuures paljudes kommides jäi kõlama seisukoht, et praegune yhiskond on väga naistekeskne, ergo - naistele yhiskonnas sõnaõiguse andmine oli väga vale. Et naised on midagi loomupäraselt paha, alaväärtuslikq, maicetut, ebainimlikq, seega - hävitamisväärset.
Ma ei imesta sellise intonaciooni yle, sest olematu tundeqltuuri ning puuduliq hariTUsega inimesel on kombex alati ning igas asjas kedagi syydistada.
Paraq on tegu jälle qnstliq eelistetaotlemisega, mida kohtab hoolimata tänapäevasest näilisest haritusest ning etendusliqst demokraatiast jälle & jälle.
Ma pole enam plikake, synnikodus viljeldud madala haridusega kolhoosnike madalast suhtlemisqltuurist välja kasvanuna, yle elanud 90-te sexrevoluciooni, nõukaaja tabutamisest yle tervistkahjustava kõiketalumise qni praeguse feiksallivuseni, pean ikkagi panema diagnoosi, & see ei rõõmusta mind. Meil on tõelise humaanse sallivuseni nii mõnigi hea kilomeeter astuda ning praegune on vaid miraazh. Me võimleme ikka veel postpatriarhaadis, qs fyysiliselt nõrgematel yhiskonnaliikmetel on nyyd kyll tugevamatega sarnased kohustused, õigused aga paraq valiqlised ning probleemselt kättesaadavad ning takistatud mitmete stigmadega.
Sest mida muud saab öelda asjaolu kohta, et ma võin käia kyll valimas, ma võin isegi autoga sõita ning oma firma asutada, aga 2 aasta eest juhtunu korral pr Proqratuuri uurija pidas mu mitu elu päästnud kriisikäitumist vägagi ebasyndsax ning väljendas korduvalt seisukohta, et mees peab olema ocustaja, pere tugevam pool, ning et mix ma ikkagi oma elu eest välja astusin (head naised ju nii ei tee), mix mu abikaasa mind kõva käega ei valice, jne. jne. Seda tunnistavad ka mitmete teiste ametiasutuste esindajate varjatult esitatavad seisukohad, et naine ei saa ikka olla perekonna pea & asjade ocustaja, &ne. &ne. Et tema probleemid on ta oma syy. Ning naise vastu toime pandud qritegu ei olegi nagu midagi erilist, seevastu meest rynnanud isik perab saama kõigi seaduslike vahenditega karistatud.
.................................
Minu isiqt, peret, vara & muid huve reaalselt lõhqnud isiqtega ei juhtunudki midagi.
Ma sain eelmine nädal kätte Proqratuuri teate, et minu avalduse alusel, bla-bla, on lõpetatud ning kohut ei tule.
Tegeliqlt ei olnud minu avalduse alusel isegi mitte mingit uurimist.
Ainus isik, kelle suhtes rakendati mh tõkendeid, olin ma ise.
Asja uuriti lähtudes pätjalt käitunud isiq valefaktidest koosnenud avaldusest, milles mina olin ryndaja jms. Hiljem sellesama feikavalduse menetlemistoimingutest lähtutigi, & leiti, et pole midagi uurida, ei ocida lisatõendeid ega midagi.
..................................
Muidugi vestlesin enne proqröriga. Vestlusest koorus, et ilma tugeva esindajata pole mul antud istungist midagi loota, sest syydistatavale määrab riik kaicja, aga kannatanu peab ise hakkama saama. Antud asjas oli minu vastu 7 või 8 isiqt.
Ma ei ole võimeline kogu oma koduste &m toimingute juures seda koormat võtma, et organiseerin oma raha eest korraliq kaice & nõuan kohtuistungit, q vaja, siis täiendavat uurimist. See saax olema minu 1meheshõu, sest mu abikaas on selgelt väljendanud oma tahte & huvi puudumist selle asja, nagu paljude muudegi asjadega tegelda. Persse, ma siis ka ei viici.
Huvitav ikkagi, kellele oli kasulik asi kohe algul pekki pista, ning mix minu avaldus lihcalt kadus? Ning mix suhtutaxe siiani minusse q mingite huvide segajasse? lihcalt selle eest, et ma elan oma kodus, ning ei luba oma vara, pereliikmeid või mitut sorti elutähcaid vajadusi qritarvitada, veel enam - omataxe rõõmuga ning levitataxe teadliqlt valeinfi, mille valsqst ei vaevuta ise kontrollima, sest valeinf on kasuliqm?
Kas ma võin sellist kohtlemist loota edaspidigi?
Ma ei imesta, et meie inimkaubicejad ning muud vägivaldsete tegude autorid nii leebet kohtlemist leiavad. Alati on neid, kes soovivad tugevamaga samastuda, Stockholmi syndroom on yhiskonnas levinum q me arvata oskame. Ning oma mistahes probleemides teise inimese syydistamine pole täiskasvanute seaski qskile kadunud. A la "sa panid mulle selle tabureti nimelt jala ette, mis siis et sa õues olid".
Pagan, saame yxkord täiskasvanux.
(((((((((((//////////////))))))))))))))
Ma ei kirjuta nimelt oma lastest, remondist, supikeetmisest, taimedest, peenematest probleemidest vms. Need on toredad igapäevatoimingud, mis tekitavad minus vaixet heaolutunnet või ähmast pahameelt, aga nad kõik piirduvad antud ajahetkega. Eneseteenindus ning pereliikmetele elu õpetamine on nii loomulik asi, et sellest pole vaja kõikehõlmavaid abstraxioone pystitada. Kyll aga aitab keerulisemate, mind yhiskonnas posicioneerivate probleemide sõnastamine neile absraxioonikollidele anda mingi näo, seega mingi lahendusvõimaluse või selle võimatuse, fixeerida või konserveerida. Q kokkamisest, autodest või ehitusest kirjutavad miljonid teised inimesed, nii et nende mõtted & teod qcuvad minus esile rõõmsat äratundmist, siis minu probleemid on raudselt ning ainult mulle omased & mul on hea meel, et ma võin neid, loomuliqlt mõningase sordiiniga just avaliqs ruumis kirjeldada.
Ma EI pea & ei TAHA probleeme olematux vaikima, iga hinna eest teistele meeldima. Ka siis, q mu elutähcaid huve & vajadusi on kõvasti riivatud. Mitte kõigile ei jätq synnist saati turvalist, hoolicetud ning hella kodu, toredaid abivalmeid inimesi igalepoole ning tagatipux nunnutamissoovi tekitavat välimist olemist. Mina, Kaaren, olen trehvanud oluliselt teiscuguste pakqmistega paketti, aga praeguse seadusandlusega on mulle samasugused inimõigused, -kohustused ning õigus täita kohustusi ette nähtud q Kristina Heinmecale, Akiro Kurosawale & Albert Schweizerile. Ärgu keegi proovigugi seda vaidlustada.