Saturday, February 11, 2012

olen naine, olen mees

Minu passis seisab synnihetkel kirja pandud sugu. Selle kinnituseks on ka mu soo-omane h22l ja komplekt liigipaljundusriistu. Kuid tegelikult koosneb inimese sugu peale kehaosade ka tervest hulgast kultuurilistest elementidest, millest riietus on elementaarseim. V2ga pikka aega on olemas olnud hoopis keerulisemad elemendid, nimelt paljudes kultuurides on olnud kummalegi sugupoolele terve kompleks, mida teine pool kasutada ei v6i - alates s6navarast kuni lugude, laulude, k2itumisviisideni. Ka minu vanemad, yldiselt kultuuritud kodanikud, tunnistasid selliseid jaotusi, kusjuures mehele oli lubatud peaaegu k6ik, naine aga pidi vaikides koduseinte vahel toimetama. See, et mina varateismelisena peaaegu iseenesest mitut pilli hakkasin m2ngima, oli niigi erandlik, aga vanemad yldiselt ei hoolinud muust kui omaenda probleemidest, nii et mulle j2eti suhteliselt rahulikult vabadus musitseerida, loomulikult koduseinte vahel, v6i siis kooliorkestris akordionil kylakapelli-v2rki, st vanainimeste laule m2ngida. Muidugi oli selline asjade seis tohutu trag88dia ja isa valas v2lja tohututes kogustes viha, et poeg viisi ei pea ja pillidest ei jaga, kyll oleks olnud uhke olla pillimehe isa, aga tytar ja muusik - kus selle h2bi ots...
Kui oma isiklikud trag88diad 2ra unustan, siis on tore kuulata, mida vanemad ja targemad r22givad ning laulavad. Tegelikult on ju nii ilus, kui naised laulavad ning jutustavad oma peenikeste h22ltega 6rnu lembelaule, v6i mehed jutustavad karedasti karujahist v6i vanaisa pyssist. Ja siis ma istun vaikselt nurgas, kuulan ja naudin, ning unustan, kes ja mis ma olen. Sest ainult niimoodi on v6imalik v2ltida olukordi, kus seltskonna alfaemased ja -isased hakkavad oma v2gevust ja headust nendest erinevate isiksuste halvustamisega, riiete ja soengu narrimise, automargieelistuse m6nitamise, sissetuleku ja hobide alav22rtuslikuks kuulutamist. Parem tegelen oma asjadega yksi ja ilma s6pradeta, kui olen iga hinna eest kena ja alati valmis k6ike taluma.
Meil on v2ga praktilistel kaalutlustel tekkinud materiaalse maailma piiranguid, mis on kyll suht m6istlikud, eranditult seotud raske fyysilise t88ga. Ja on hulk lugusid ning laule, mida kandsid ette kas ainult naised, v ainult mehed, ja teisepoole lugude laulmist peeti 22rmiselt sobimatuks ning alav22rseks. Umbes nii, nagu praegu halvustatakse mingeid naisteka-raamatuid v6i nimetatakse meestekateks ohtralt v2givalda v roppe s6nu sisaldavat meelelahutust.
See on muidugi ysna kena, nagu iga v2ga vana ja pikki traditsioone kajastav n2htus, kuid minu elu on n2idanud, et ranged piirangud mistahes p6hjusel tekitavad kunstlikult h2da ja viletsust. Jah, r88vimine ja narko2ri on pahad, aga nt kunagi usa-s seadusega ette n2htud nt naise tapmine meesteriiete kandmise p2rast v6i kogukonnast minemakihutamine meeste t88riistade kasutamise eest ei ole kuidagi tervem6istuslik. Ja naise halvustamine traditsiooniliste meeste asjade, ehitus- jm t88riistade ning s6idukite kasutamise eest, mida meil siiski arusaamatult palju kohtab, on enam kui kitsarinnaline. Muidugi on igavestisoojades l6unamaades v6imalik igasugu keerukate piirangusysteemide juures ellu j22da, kuid meie kliimas teha rangeid soop6hiseid, samas yldinimlikus m6ttes 22rmiselt jaburaid piiranguid, on m6ttetu ja m6nikord isegi kahjurlik, arvestades, kui paljud meiemaa naised peavad oma majapidamise ja v2ikeste vm ennast mitte ise ylalpidavate lastega hakkama saama ilma meeskodanike abita. Kui mul on valida, kas elluj22mine v6i armastusv22rne maine, siis valin elluj22mise, ja seda ka rahuajal ning kylluslike lihapadade juures. Sest mitte alati ei valitse meil rahu ja kyllus, ning siis peab keegi v2lja minema, kirves k2es.

5 comments:

  1. Oma arutluses jõuad minu arvates õige ja praktilise järelduseni, mis on universaalne. Siin külas, kogu suurest Eestimaast rääkimata, on väga palju üksikuid meesterahvaid. Kõik me oleme juba ammu visanud kõrvale need soopõhised piirangud ja peame oma majapidamisi, proovime ellu jääda. Mõned meist isegi veel ootavad ka armastust, seda õiget.

    ReplyDelete
  2. Meie yle valitseb kylm, suurim kuningas. Meil on nii lyhike aeg tegelda ka ilu tilu-liluga, ja see peab 2ra mahtuma kiire talveksvalmistumise vahele. Kui me soovime ka h22d l2hisuhet ja olla armastatud, siis ei saa kuidagi 2ra unustada v6imalust, et teine soovib sinu kulul soojas pesas elada, ise midagi vastu andmata. P6hjamaal v6ib see maksta kellegi elu.
    Minu kogemused ja hirmud on v2ga tavalised ja m6ttek2igud t2iesti tyypilised maaka omad. Ainult haridus on neid veidi viimistlenud ja 6ptanud, et sa ei tohi endale liiga teha lasta, mitte kellelgi ei ole 6igust kellelegi ainult l6bu p2rast kurja teha. Meil on liiga palju j6hkrust endast v2iksemate vastu. Eks sellep2rast ka palju yksikuid inimesi - kas ollakse ise v2ga kurjad v6i kogeti kunagi midagi niisugust, mis peletas pereloomise soovi v2ga kaugele. Yksi v6ib olla materiaalselt raske, aga hingeliselt on nii m6neski m6ttes palju kergem.

    ReplyDelete
  3. Eestiski oli olemas - kas vist kehtib praegugi - seadus, mis piiras naiste töötamist mõnedes ametites. Meelde on jäänud, et üks naistele keelatud ameteid oli puhkpillide vaskosade valmistaja ja teine oli vedurijuhi amet. Samas ei ole vist nt raskete mördiämbrite tassimine ehitusel naistele kunagi otse keelatud olnud...

    ReplyDelete
  4. Aga mis laulmisse puutub, siis lihtsalt võta oma pill ja laula. Ka avalikes kohtades. Muusikat ei pea keegi keelata tohtima!

    ReplyDelete
  5. Eestis on naistel praegu keelatud kaevandustes töötada, rohkem ei meenu praegu töökeelde, aga neid võib veel olla. Uskumatu küll, et su vanemad pillimängu meestetööks pidasid. :( Mu vanaema oli klaveriõpetaja ning üldse juba esimesel Eesti ajal olid meil vähemalt seaduse järgi naised ja mehed võrdsed. Juba siis võisid naised vabalt ülikoolis käia. Ainult suhtumine- see on ainuke vangla.

    ReplyDelete