puust, pole punane

Te qlake vaid:
"Euroopas ja Skandinaavias oli sisseehitatud mööbel 16. saj. algaastail yldlevinud ning varusid hoiti köögis ja söögitoas. /.../ Kuni 17. saj. lõpuni oli skandinaavia interjöörides rohkesti sisseehitatud mööblit... "
Kasutati rohkesti väärispuitu, tahveldisi, kalleid käsitsisaetud laudu ja aeganõudvaid tappyhendusi, ruumid olid kõrged, heledad & puhtad. Ning jutt on sajanditest 15, 16, 17...
Vaata, mida kõike raamatuid lugedes teada saab. Tegu on siis Judith Milleri imelise pildiraamatuga Euroopa puitehitiste ajaloost & stiilidest.
Mul on ses suhtes aga päritolust ning ajaloolisest ylekohtust tulenev väike komplex. Eestlased olid omal maal terve eelmise aastatuhande, & päris paljud on jätqvalt praegugi, kõrge maxukoormaga rentniqd. Veel 19. sajandil & ka 20. saj. 70-te aastateni oli nn töörahva elujärg selline, et helevalgeid elutube, tammiseid zhakaarkardinatega baldahhiinvoodeid, väärispuust riiuleid, tislerimööblit & tinaraamidega vitraazhaknaid ei osatud uneski näha. Sisseehitatud seinakappe polnud, toitu hoiti seintel naela ocas, suurtes tõrdutes (mitmesaja-liitrine puust tynn), kottides, või hunniqtes erinevates kõrvalhoonetes. Seinale naelutatud yxiqtest mustunud laudadest rohmakaid riiuleid on praegugi kasutuses. Kodukaunistamise & eesrindliqmate ehitusvõtete arendamisex polnud aega, sest eluspysimisex & maxude maxmisex qlus kogu ärkveloldud aeg & jäi puudugi. Teistmoodi ei jõutud - ega tahetud.
Qni tulid massinad.
Meie rentnikemaale, qs rahvas juba syndides maaisandatele võlgu oli, jõudsid uuendused reeglina mõnikymmend aastat, mõtteviisid & haridus isegi mõnisada aastat hiljem. Ning uuendajatex polnud sugugi meie oma rahva pojad-tytred... meenutame Kitzbergi Tammaru ning Vilde Mahtrat...
See paistab eredalt silma nii inimeste käitumises & elujärjes q ka poliitikas.
...............................
Qidas tänapäev 100 aasta tagusest erineb?
1. Inimesed võivad, aga ei pea tasuta kirjaosqst ning toitvat ametit õppima.
2. Puhas vesi, esmane arstiabi, eri liiki energia, riietus, toit & hygieenitingimused on palju kättesaadavamad.
3. Tohutult energia-, st fyysiliselt rasked ning ressursseqlutavad tööd teevad enamasti ära masinad. Eestlane, sh mina, armastab masinaid kogu sydamest.
4. Q maa ei toida, võib & peab nälja eest linnakividele pageda, sest linnas tuleb soe ning söök seinakontaktist & sitt jooxeb mööda toru ära.
5. Elu on läinud kergemax, elu on läinud lõbusamax.
Jäänud on:
1. Palju rahvast leiab, et oma peaga mõtlemine on raske & ohtlik. Vastutus on valus & mida vähem tead, seda kauem elad.
2. Ohver on alati syydi. Naine on alati syydi. Ning laps provoceeris.
3. Kyll nad unustavad, kõige pääle kasvab yxkord rohi.
4. Prygi kaob ise, patareidest saab rammus muld, kilekotid ning diivanid kaovad kicekeste kõhtu. Vana telekas saab jälgi jätmata sinililledex, autoromu kaob taevasinasse, nagu polex olnudki.
5. Sa pead olema lõbus, aga ainult oma lõbux. Kaastunne on vanamuttide & usklike jaox.
....................................
Qna ma olen kyyniqmi ning skepticismi guru & Vana Halv ise, siis loomuliqlt jääb kõlama rahulolematus, mida II loetelu väga kokqvõtvalt iseloomustab.
Aga laupäeval tuleb mulle kylla ämm koos meheõega. Meheõde soovib tervitada uut vennapoega, ämm meid esimest korda meie uues kodus kylastada. Nyyd pean eirama jubedat selja- & jalavalu, võtma suure labida & asuma rookima mh remonditoa lammutusprahti, sh kassisitta ning järjekorcelt ymber tõstma meestel laiali läbustatud ehitusmaterjale & riistu, sest kodu peab iga hinna eest alati puhas-korras olema. Sel nädalal on 5/7a laste komplekt kodus haige, nad saavad mind veidi aidata. Muidugi jääb probleem sellega, et laste & olme kõrvalt pole aega maja remontida ning mööbli paigutamine käib teen-kiiresti-ise-jalust-ära-muidu-kerja-veel-mõni-aasta-põhimõttel, aga ämma (ning muude sugulaste) silmis saab kogu au endale tema poeg. Kyll sa oled tubli, kasvatad 4 last, panid kapid seina, ehitad maja, oled hekid istutanud, pead 2 suurt autot &. Qidas sa kõike kyll töö kõrvalt jõuad, kyll sa oled tubli! Ning kyll su naisel on hea, ei pea ise midagi tegema, kõik on korras, qna mees on majas!
Sellist juttu olen varemgi qlnud, et q mees majas, siis on kõik korras. Ning ämm, muidu kena tasane inimene, seletab ikka oma vaixel moel: Ex naine ongi pere koos hoidja, tema peabki kõik tegema, et teistel hea olex... kõik tuleb yxkord ise, teeme ikka tasa & targu...
Mul tekkis ylekohtumyrgitus. Ma ei taha teise inimese tegemata töö & laialipillutud sita eest igast ilmakaarest sõimata saada ning kodurahu nimel Puhja valla patuoinas olla. Võtq ma aga rohkem valuvaigistit, sest ma olen ju lapsega kodus ning mul polegi vaja ringi sõita, kas kodus tööd vähe on, kyll selg ise tervex saab. &ne...
Aga ma olen aru saanud, et puhudes myyrist läbi ei saa. Q inimestel on heaolu silmaklapid, siis ei võta nad neid iial eest. Paraq probleeme eiramisega ei lahenda. Elu ei lähe iseenesest edasi ning see naeratava ärakasutamise mask suguvõsa näol häirib mind. Ootasin võrdset suhet, sain inimese, kes unistab uhkelt, aga reaalsete ettepaneqte & kalqleeringute peale ärritub ning keeldub koostööst 100-l eri põhjusel.
Ning mistahes jutt ei jõua kohale - hea jutu qlame ära & unustame, tungiva tooniga meeldetuletuse nimetame ymber näägutamisex & lõpetame jutuajamise. kyll kõik saab iseenesest korda!