Kõige pasam on, et ma ei saa enam lapse kõhukotti kasutada, qna selg ei kanna. Kõhu/seljakott oli vanemate laste titaeas asendamatu tarvik, lausa imeline ese, mis hoidis lapsed & andis neile palju mõnusaid tööpäevi emme kyljes. Pagan, praegu elan aastatega kokkqroobitud ning enneolematu heaolu tingimustes, aga nautida seda ei saa. Shpekki kyll. Riistad on, materjalid on, ehitusmasinad on, osqsed on, aga tegijaga on sitavõitu.
Q nyyd ausalt tunnistada, siis vahin veidi perekooli-nim. huumorifoorumit, see tõstab mõnex ajax tuju. Siis võib jälle kytta-koristada-kasvatada. Igaviq mudast köit edasi punuda. Mõni kruvigi ehk seina lasta. Oo, ma armastan kruve!
Vanasti, mäletan, olid sinu lemmikuks naelad. Mööbliesemetena. Näen, et on toimunud areng kruvide suunas.
ReplyDeleteAga selg? On seal ka mingeid meditsiinilisi arenguid oodata (soodsas suunas loomulikult)?
kas sul on see mootoriga kruvide keeramise vahend?
ReplyDeleteMootoriga, jaa. 2 varianti. Aga armsaima nikerdamise tagab kollase ocaga käsiristpeakruvikas, et wok-pannile & kopsiqle nagi teha.
ReplyDeleteArenguid muidu pole. Teatavasti on nii arstid, pääste- & keskkonnaametniqd, policei, proqratuur & teised ametid korduvalt ysna oce mõista andnud, et nad pole huvitatud minu isiq, vara & eluga tegelemisest.
Kui ämmad-naod ära käinud, tule ise meile külla ja võta lapsed kaasa!
ReplyDelete